15.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 165/17

Eelotsusetaotlus, mille esitas Szegedi Ítélőtábla (Ungari Vabariik) 5. mail 2006 –Cartesio Oktató és Szolgáltató Bt.

(Kohtuasi C-210/06)

(2006/C 165/31)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Szegedi Ítélőtábla

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Cartesio Oktató és Szolgáltató Bt.

Eelotsuse küsimused

1.

Kas teise astme kohus, kellele on esitatud apellatsioonkaebus äriregistrit pidava kohtu äriregistri kande muutmise taotluse kohta tehtud otsuse peale, on pädev esitama EÜ artikli 234 alusel eelotsusetaotlust, kui kohtuotsust ei tehtud ega apellatsioonkaebust ei kontrollitud võistlevas menetluses?

2.

Kas siis, kui teise astme kohus vastab EÜ artikli 234 alusel eelotsusetaotluse esitamiseks pädeva kohtu määratlusele, tuleb teda lugeda viimase astme kohtuks, kellel on EÜ artikli 234 tähenduses kohustus saata asi Euroopa Kohtusse?

3.

Kas siseriiklik õigusnorm, mis kehtestab õiguse esitada eelotsusetaotluse esitamise määruse peale siseriikliku õiguse alusel apellatsioonkaebus, piirab või võib piirata Ungari kohtute — vahetult EÜ artiklist 234 tulenevat — õigust esitada eelotsusetaotlust, kui siseriiklik kõrgema astme kohus võib apellatsioonkaebuse esitamise korral eelotsusetaotlust muuta, tähelepanuta jätta ja kohustada määruse teinud kohut jätkama peatatud siseriiklikku kohtumenetlust?

4.

A.

Kui Ungari õiguse alusel asutatud ja äriregistrisse kantud äriühing soovib oma asukohta üle viia teise Euroopa Liidu liikmesriiki, kas see küsimus kuulub ühenduse õiguse valdkonda või ühtlustamise puudumisel kuuluvad kohaldamisele ainuüksi siseriiklikud õigusnormid?

B.

Kas Ungari äriühing võib taotleda ainuüksi ühenduse õiguse (EÜ artiklite 43 ja 48) alusel oma asukoha üleviimist teise Euroopa Liidu liikmesriiki? Kas jaatava vastuse korral võivad “päritolu” või “vastuvõttev” liikmesriik asukoha muutmise suhtes kehtestada ükskõik milliseid tingimusi või loanõudeid?

C.

Kas EÜ artikleid 43 ja 48 võib tõlgendada nii, et nende alusel on ühenduse õigusega vastuolus siseriiklikud õigusnormid või siseriiklik praktika, mis teevad äriühingutel neid puudutavate õiguste kasutamisega seoses vahet selle alusel, millises liikmesriigis nad asuvad?

Kas EÜ artikleid 43 ja 48 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid või siseriiklik praktika, mis takistavad Ungari äriühingutel viia oma asukohta üle teise liikmesriiki?