6.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 108/27


13. märtsil 2006 esitatud hagi — Onderlinge Waarborgmaatschappij Azivo Algemeen Ziekenfonds de Volharding versus komisjon

(Kohtuasi T-84/06)

(2006/C 108/48)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Onderlinge Waarborgmaatschappij Azivo Algemeen Ziekenfonds De Volharding U.A. (Haag, Holland) (esindajad: advokaadid G. van der Wal ja T. Boesman)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Tühistada komisjoni 3. mai 2005. aasta otsus asjades N 541/2004 ja N 542/2004;

Mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja on ravikindlustusselts, kellel on umbes 150 000 kindlustusvõtjat. Need kindlustusvõtjad vajavad üldreeglina ulatuslikumaid tervishoiuteenuseid kui keskmine kindlustatud isik Madalmaades. Seetõttu on hageja pika aja jooksul saavutanud vähem positiivseid tulemusi kui tema konkurendid. Hageja väidab, et need negatiivsed tulemused tulenevad puudujääkidest tasakaalustamissüsteemis.

Oma hagis vaidlustab hageja komisjoni otsuse EÜ artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi, millest Madalmaad olid teatanud uue ravikindlustusskeemi kontekstis, lubamise kohta (1). Need abimeetmed puudutavad finantsreservide säilitamist ravikindlustusfondide poolt ja riskide tasakaalustamise süsteemi (2).

Hageja väitel tegi komisjon hindamisvigu seoses tasakaalustamissüsteemi toimimisega ning uuris asja ebaõigesti. Hageja väidab, et komisjoni otsus on selles osas vastuolus EÜ artikli 86 lõikega 2 ning et otsus on arusaamatu või vähemalt ebapiisavalt põhjendatud.

Hageja väidab ka, et komisjon on riskide tasakaalustamise süsteemi EÜ artikli 86 lõike 2 põhjal ebaõigesti heaks kiitnud. Hageja väitel on puudujääkide tõttu tasakaalustussüsteemis paljudele ravikindlustusandjatele makstav hüvitis suurem, kui see oleks vajalik nende avaliku teenuse pakkumisega seotud kulude katmiseks, samas kui paljud teised ravikindlustusandjad on seisukohal, et nimetatud puudujääkide tõttu on nende hüvitis ebapiisav.

Järgnevalt väidab hageja, et pidades silmas teatatud abisüsteemi keerukust, oleks komisjon pidanud algatama EÜ artiklis 88 lõikes 2 ettenähtud ametliku uurimismenetluse. EÜ artikli 88 lõikes 3 ettenähtud esialgse uurimismenetluse raames pidi komisjon igal juhul olema suurtes raskustes selle kindlakstegemisel, kas antud abisüsteem sobib ühisturuga kokku, arvestades asjaolu, et tema käsutuses ei olnud selleks piisavalt teavet.

Lõpuks väidab hageja, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel jättis komisjon ebaõigesti arvestamata asjaoluga, et Madalmaade uus ravikindlustusskeem ei ole kooskõlas kahjukindlustuse direktiiviga (3) ja EÜ artiklitega 43 ja 49. Hageja viitab sellega seoses täpsemalt uue ravikindlustusskeemi sätetele, mis käsitlevad kindlustusmaksete diferentseerimise keeldu, nõustumiskohustust ja riskide tasakaalustamise süsteemi. Hageja leiab ka, et komisjon on õigusvastaselt ja vastuolus EÜ artikliga 253 jätnud esitamata põhjendused oma seisukohale, et kolmas kahjukindlustuse direktiiv ja EÜ artiklid 43 ja 49 EC, koosmõjus EÜ artikliga 87 ja EÜ artikli 86 lõikega 2, ei takista teatatud riigiabi andmist.


(1)  ELT C 324, lk 28.

(2)  Abi N 541/2004 ja N 542/2004.

(3)  Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiv 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiive 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ (kolmas kahjukindlustuse direktiiv) (EÜT L 228, lk 1).