14.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 10/10


Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour d'appel de Bruxelles 13. oktoobri 2005. aasta otsusega kohtuasjas De Landtsheer Emmanuel SA versus Comité Interprofessionnel du Vin de Champagne, lühendatult CIVC ja Veuve Clicquot Ponsardin SA

(Kohtuasi C-381/05)

(2006/C 10/20)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Cour d'appel de Bruxelles'i 13. oktoobri 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas De Landtsheer Emmanuel SA v. Comité Interprofessionnel du Vin de Champagne, lühendatult CIVC ja Veuve Clicquot Ponsardin SA, mis saabus kohtukantseleisse 19. oktoobril 2005.

Cour d'appel de Bruxelles küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas võrdleva reklaami määratlus hõlmab ka reklaamsõnumeid, milles reklaami avalikustaja viitab ainult ühte liiki tootele niiviisi, et on võimalik arvata, et sellisel juhul osutab see sõnum kõigile seda liiki toodet pakkuvatele ettevõtjatele ja et igaüks neist võib väita, et ta on identifitseeritud?

2.

Selleks, et kindlaks teha, kas reklaami avalikustaja ja tema poolt osundatud ettevõtja on omavahel konkurentsisuhetes direktiivi artikli 2a tähenduses:

a.

Kas eelkõige artiklit 2a artikli 3a punktiga b võrreldes tuleb asuda seisukohale, et selle sätte tähenduses on konkurent iga ettevõtja, keda antud reklaami alusel on võimalik identifitseerida, olenemata tema poolt pakutavatest teenustest või kaupadest?

b.

Kas eeldusel, et vastus eelmisele küsimusele on eitav ja et konkurentsisuhte kindlakstegemiseks on vaja lähtuda muudest tingimustest, tuleb silmas pidada tegelikku turusituatsiooni ja ühenduses olevaid tarbimisharjumusi või tuleb ette näha ka nende harjumuste arenemist?

c.

Kas kontrolli läbiviimisel peab piirduma ühenduse territooriumi selle osaga, kus reklaami levitatakse?

d.

Kas konkurentsisuhte ettekujutamiseks tuleb piirduda võrdluse objektiks olevate tooteliikidega nii nagu neid üldiselt tajutakse või tuleb võimaliku asendatavuse määra hindamisel arvesse võtta ka selle toote, mida reklaami avalikustaja soovib vaidlusaluse reklaamiga reklaamida, konkreetseid omadusi ja imidžit, mida ta soovib sellele anda?

e.

Kas kriteeriumid, mis võimaldavad kindlaks teha konkurentsisuhte artikli 2 punkti 2a tähenduses on identsed kriteeriumitega, mis võimaldavad tuvastada, kas võrdlus vastab artiklis 3a punktis b väljatoodud tingimustele?

3.

Kas direktiivi 84/450 (1) artikli 2 punkti 2a ja sama direktiivi artikli 3a võrdlusest tuleneb lisaks, et:

a.

igasugune võrdlev reklaam, mis võimaldab identifitseerida teatavat liiki toote, juhul kui selle põhjal ei ole võimalik identifitseerida konkurenti või viimase poolt pakutavaid kaupu, on keelatud?

b.

võrdlemise lubatavust tuleb kontrollida ainult muude kui võrdlevat reklaami käsitleva direktiivi sätteid ülevõtvate liikmesriigi õigusnormide alusel, mis võivad viia tarbijakaitse taseme nõrgenemiseni või selleni, et ettevõtjad seostavad teatavat liiki toodet pakkudes seda reklaami avaldaja poolt pakutava tootega?

4.

Kas juhul kui tuvastatakse võrdleva reklaami olemasolu artikli 2 punkti 2a tähenduses, tuleb direktiivi artikli 3a punkti 1 alapunktist f järeldada, et keelatud on igasugune võrdlus, milles seostatakse päritolunimetuseta tooteid päritolunimetusega toodetega?


(1)  Nõukogu 10. septembri 1984. aasta direktiiv 84/450/EMÜ, mis käsitleb eksitava reklaamiga seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist (EÜT L 250, lk 17), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta direktiiviga 97/55/EÜ (EÜT L 290, lk 18).