14.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 10/9

1)

Kas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 10, millele viitab Euroopa Liidu lepingu artikkel 6, tagab teabe välise mitmekesisuse ringhäälingu valdkonnas ja paneb liikmesriikidele seeläbi kohustuse tagada nimetatud valdkonnas tõhus mitmekesisus ja konkurents konkurentsi kaitsva süsteemi alusel, mis seoses tehnoloogilise arenguga tagab juurdepääsu võrkudele ja operaatorite mitmekesisuse ning ei võimalda lugeda seaduslikuks duopolistlikku turukorraldust?

2)

Kas teenuste osutamise vabadust ja konkurentsi käsitlevate EÜ asutamislepingu sätete alusel, nagu neid on tõlgendatud komisjoni 29. aprilli 2000. aasta tõlgendusteatises kontsessioonide kohta ühenduse õiguses, peavad kontsessiooni pakkumismenetluse põhimõtted tagama võrdse kohtlemise võrdsetel alustel ning läbipaistvuse, proportsionaalsuse ja üksikisikute õiguste austamise ning kas nende sätetega ja asutamislepingu põhimõtetega on vastuolus sellised Itaalia õigusnormid nagu seaduse nr 249/1997 artikli 3 lõige 7 ja seadusega nr 112/2004 (Gasparri seadus) kinnitatud 24. detsembri 2003. aasta dekreetseaduse nr 352 artikkel 1, sest nad võimaldavad konsentratsioonipiire “ületavaid” ringhäälinguvõrke kasutavatel subjektidel jätkata oma tegevust, mistõttu hagejaks oleva äriühingu sarnased operaatorid ei ole vaatamata sellele, et nad on seadusliku pakkumismenetluse tulemusel saanud vastava kontsessiooni, saanud teostada selle esemeks olevat tegevust, kuna neile ei ole määratud sagedusi (seda nn piire ületavate võrkude eespool viidatud tegevuse jätkamise tõttu tekkinud sageduste ebapiisavuse ja puudumise tõttu)?

3)

Kas alates 25. juulist 2003 on direktiivi 2002/20/EÜ (1) (loadirektiiv) artikli 17 alusel nimetatud direktiiv vahetult kohaldatav ja kehtib teleringhäälinguks (sh elektrooniliste sidevõrkude paigaldamise ja elektrooniliste sideteenuste osutamise õigus ja sageduste kasutamise õigus) kontsessioone andnud liikmesriigi kohustus viia need vastavusse ühenduse korraga ning kas nimetatud kohustus hõlmab ringhäälingu teostamiseks vajalike sageduste tegelikku määramist?

4)

Kas direktiivi 2002/21/EÜ (2) (raamdirektiiv) artikliga 9 ja loadirektiivi artikliga 5, mis näevad ette objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide põhjal (artikkel 9) läbiviidava avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva õiguste andmise korra (artikkel 5), on vastuolus siseriiklikus õiguses (seaduse nr 112/2004 artikli 23 lõige 5) ettenähtud üldise heakskiidu kord, mis, lubades nn “piire ületavatele võrkudel”, kes pakkumismenetluses ei osalenud, tegevust jätkata, mõjutab teisi ühenduse õiguse kohaselt (7. märtsi 2002 aasta direktiivi 2002/20/EÜ — nn loadirektiivi — artikli 17 lõige 2) tegutsevaid ettevõtjaid, kel vaatamata pakkumismenetluse võitmisele ei ole võimalik tegutseda?

5)

Kas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 9, direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikli 5 lõike 2 teise lõigu ja artikli 7 lõike 3 ning direktiivi 2002/77/EÜ (3) artikli 4 alusel on liikmesriigid kohustatud likvideerima vähemalt alates 25. juulist 2003 (vt loadirektiivi artikkel 17) olukorra, kus kirjeldatud teleringhäälingu teostamise tõttu on sagedused tegelikult hõivatud (seadmete kasutamine kontsessiooni või taotlejate võrdlemise tulemusel antud loa puudumisel) ning keelama seega ringhäälingu teostamise, mis ei põhine eetri planeeringul ega mitmekesisuse suurendamise loogikal ja on lisaks sellele vastuolus liikmesriigi poolt avaliku menetluse tulemusel antud kontsessioonidega?

6)

Kas liikmesriik võis ja võib viidata direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikli 5 lõike 2 teises lõigus ja direktiivi 2002/77/EÜ artiklis 4 ette nähtud erandile vaid teabe mitmekesisuse kaitse või kultuurilise ja lingvistilise mitmekesisuse kaitse tagamise eesmärgil ning mitte siseriiklikes õigusaktides ettenähtud kontsentratsioonipiire ületavate võrkude kasutajate kasuks?

7)

Kas direktiivi 2002/20/EÜ artiklis 5 sätestatud erandist kasu saamiseks peab liikmesriik näitama, milliste eesmärkide saavutamist nimetatud erandit sätestavate siseriiklike õigusaktidega taotletakse?

8)

Kas nimetatud erandit saab kohaldada lisaks avaliku ringhäälinguteenuse kontsessionäärile (Itaalias RAI) ka eraõiguslikele operaatoritele, kes ei ole pakkumismenetlust võitnud, ning selliste äriühingute kahjuks, kellele on seaduslikult pakkumismenetluse võitmise alusel antud kontsessioon?

9)

Kas esmasest ja teisesest ühenduse õigusest tulenevast õiguslikust raamistikust, mis püüdleb tõhusa konkurentsi (workable competition) tagamisele muuhulgas ka ringhäälinguturu valdkonnas, tuleneb siseriikliku seadusandja kohustus vältida vana analoogringhäälingu korra kehtimajätmist samaaegselt nn maapõhise digitaalringhäälingu alustamisega, kuna vaid analoogringhäälingu nn väljalülitamise korral (koos järgneva üldise üleminekuga digitaalringhäälingule) oleks võimalik taaskasutada tekkivaid vabu sagedusi erinevatel eesmärkidel, samas kui vaid maapõhisele digitaalringhäälingule ülemineku alustamine võib hiljem suurendada paralleelse analoog- ja digitaalringhäälingu (simulcast) tõttu tekkinud vabade sageduste puudust?

10)

Lõpetuseks, kas selline siseriiklik õigusakt nagu seadus nr 112/2004, mis näeb ette uue piiri — 20 % rahalistest vahenditest –, mis on seotud uue ja äärmiselt laiaulatusliku kriteeriumiga (nn SIC: seaduse nr 112/2004 artikli 2 punkt g ja artikkel 15), mis hõlmab ka tegevused, mis ei mõjuta teabeallikate mitmekesisust, samas kui konkurentsiõiguses kasutatav “võrdlusturg” teeb vahet erinevatel turgudel ning ringhäälingu valdkonnas eristatakse tasulist ja tasuta televisiooni (vt muuhulgas komisjoni 21. märtsi 2000. aasta otsus COMP/JV. 37-BSKYB/Kirch Pay TV määrus (EMÜ) nr 4064/89 Merger Procedure ja komisjoni 2. aprilli 2003. aasta otsus COMP/M.2876-NEWSCORP-TELEPIU'määrus (EMÜ) nr 4064/89 Merger Procedure), tagab Euroopa õigusega tagatud teabeallikate mitmekesisuse ja konkurentsi kaitse ringhäälingu valdkonnas?