—

võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (11652/2/2004 - C6-0188/2004);

—

võttes arvesse oma seisukohta esimesel lugemisel (1) komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud ettepaneku suhtes (KOM(2003)0741) (2);

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

—

võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0012/2005);

1.

kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta (3) on andnud gaasi siseturu loomisse olulise panuse. Nüüd on vaja teha reguleeriva raamistiku struktuurimuudatused, et kõrvaldada järelejäänud tõkked siseturu loomisel, eelkõige gaasiga kauplemisel. On tarvis tehnilisi lisaeeskirju, eelkõige juurdepääsuteenuste osas kolmandatele isikutele, võimsuse jaotamise mehhanismi põhimõtete, ülekoormusega tegelemise korra ja läbipaistvusnõuete osas.

(2)

Gaasi valdkonna reguleerimise Euroopa foorumil 2002. aastal vastu võetud esimese hea tava suuniste seeria rakendamisel ja järelevalve teostamisel saadud kogemus näitab, et suunistes sätestatud eeskirjade täieliku rakendamise tagamiseks kõigis liikmesriikides ja võrdsete turule juurdepääsutingimuste minimaalse garantii saavutamiseks tegelikkuses on vaja need eeskirjad õiguslikult täitmisele pöörata.

(3)

Ühiste eeskirjade teine seeria nimetusega “Teised hea tava suunised” võeti vastu 24.-25. septembri 2003. aasta foorumil toimunud koosolekul. Käesoleva määruse eesmärgiks on nimetatud suuniste põhjal peamiste põhimõtete ja eeskirjade sätestamine seoses edastusvõrkudele juurdepääsu ja juurdepääsuteenustega kolmandatele isikutele, ülekoormusega tegelemisega, läbipaistvusega, võimsusega seotud õiguste tasakaalustamise ja kauplemisega.

(4)

Direktiivi 2003/55/EÜ artikkel 15 võimaldab tegutseda edastus- ja jaotusvõrgu ühendhalduril. Seetõttu käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega ei nõuta direktiivi 2003/55/EÜ asjakohastele sätetele ja eelkõige selle artiklile 15 vastavate riiklike edastus- ja jaotusvõrkude süsteemide korralduse muutmist.

(5)

Käesoleva määruse kohaldamisala hõlmab kohalikke turustajaid gaasivõrguga ühendavaid kõrgsurvetorustikke, mida kohalikul turustamisel üldiselt ei kasutata.

(6)

Tuleb sätestada kriteeriumid, mille kohaselt määratakse kindlaks gaasivõrku juurdepääsu tariifid, et tagada nende täielik vastavus mittediskrimineerimise põhimõttega ja hästitoimiva siseturu vajadustega, ning võtta täielikult arvesse tervikliku süsteemi rajamise vajadust ja kajastada tegelikke tekkinud kulusid, niivõrd kui need kulud vastavad efektiivse ja võrreldava struktuuriga edastusvõrgu halduri kuludele ning on läbipaistvad, tagades sealhulgas asjaomase investeeringutasuvuse, ja võttes arvesse, kui see on asjakohane, reguleerivate asutuste tariifide võrdlust.

(7)

Tariifide arvestamisel on oluline võtta arvesse tegelikke tekkinud kulusid, niivõrd kui need kulud vastavad efektiivse ja võrreldava struktuuriga edastusvõrgu halduri kuludele ning on läbipaistvad, ning samuti vajadust tagada sobiv investeeringutasuvus ja stiimul uue infrastruktuuri ehitamiseks. Sellega seoses ja eelkõige juhul, kui eksisteerib tõhus konkurents gaasijuhtmete vahel, on vajalik rakendada reguleerivate asutuste tariifide võrdlust.

(8)

Turupõhiste meetmete, näiteks enampakkumiste, kasutamine tariifide kindlaksmääramiseks peab olema kooskõlas direktiivi 2003/55/EÜ sätetega.

(9)

Ühiste juurdepääsuteenuste miinimumhulk kolmandatele isikutele on vajalik, et määrata kindlaks ühenduses reaalselt kehtiv ühine juurdepääsu miinimumstandard ja kindlustada, et juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele ühilduksid piisavalt, ning võimaldada saada kasu gaasi hästitoimivast siseturust.

(10)

Viited ühtlustatud edastuslepingutele edastusvõrgu halduritele mittediskrimineeriva juurdepääsu kontekstis ei tähenda seda, et teatud edastusvõrgu halduri edastuslepingute tingimused peavad olema samad, mis teistel edastusvõrgu halduritel samas või mõnes muus liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui on sätestatud miinimumnõuded, millele peavad vastama kõik edastuslepingud.

(11)

Võrkude lepingutega ülekoormamisega tegelemine on gaasi siseturu loomise lõpuleviimisel oluliseks küsimuseks. On vaja välja töötada ühised eeskirjad, mis tasakaalustaks vajaduse vabastada kasutamata võimsus kooskõlas põhimõttega “kasuta või anna ära” võimsuse valdaja õigustega kasutada võimsust vajaduse korral, samal ajal suurendades võimsuse likviidsust.

(12)

Kuigi võrkude füüsiline ülekoormamine on hetkel ühenduses harva esinev probleem, võib see muutuda probleemiks tulevikus. Seetõttu on oluline luua aluspõhimõte ülekoormatud võimsuse eraldamise kohta sellistel juhtudel.

(13)

Selleks et võrgu kasutajad saaksid tõhusa juurdepääsu gaasivõrkudele, vajavad nad teavet eelkõige tehniliste nõuete ja saadaval oleva võimsuse kohta, et neil oleks võimalik siseturu raames esilekerkivaid ärivõimalusi ära kasutada. Selliste läbipaistvusnõuete kohta on vajalikud ühised miinimumstandardid. Sellise teabe avaldamiseks võib kasutada erinevaid viise, kaasa arvatud elektroonilist.

(14)

Edastusvõrgu haldurite juhitud gaasiedastuse mittediskrimineerivad ja läbipaistvad tasakaalustussüsteemid on olulised mehhanismid, eelkõige uute turule tulijate jaoks, kellel võib esineda rohkem raskusi oma müügiportfelli tasakaalustamisega kui ettevõtetel, kes on end vastaval turul juba sisse seadnud. Seetõttu on vaja sätestada eeskirjad tagamaks, et edastusvõrgu haldurid rakendavad selliseid mehhanisme viisil, mis vastab mittediskrimineerivatele, läbipaistvatele ja tõhusatele võrgule juurdepääsutingimustele.

(15)

Võimsusega seotud esmaste õigustega kauplemisel on oluline osa konkurentsivõimelise turu väljaarendamisel ja likviidsuse loomisel. Käesolev määrus peaks seega kõnealuse küsimuse osas sätestama põhieeskirjad.

(16)

On vaja tagada, et ettevõtted, kes omandavad võimsusega seotud õigusi, saaks neid õigusi müüa teistele litsentseeritud ettevõtetele, et tagada sobiv likviidsuse tase võimsuse turul. See lähenemine ei takista sellise süsteemi tekkimist, kus riiklikul tasandil määratletud perioodi jooksul kasutamata võimsus tehakse kindlal alusel uuesti turul kättesaadavaks.

(17)

Riiklikud reguleerivad asutused peaksid tagama käesolevas määruses sisalduvate eeskirjade ja määruse põhjal vastu võetud suuniste järgimise.

(18)

Käesoleva määruse lisas toodud suunistes on teise hea tava suuniste põhjal määratletud spetsiaalsed üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Vajaduse korral arendatakse neid eeskirju aja jooksul edasi, võttes arvesse riiklike gaasisüsteemide erinevusi.

(19)

Enne ettepaneku tegemist määruse lisas sätestatud suuniste muutmiseks, peaks komisjon tagama konsulteerimise suunistega seotud kõigi asjaomaste osapooltega, keda esindavad kutseorganisatsioonid, ja liikmesriikidega, ning taotlema elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühma osalust.

(20)

Liikmesriigid ja pädevad riiklikud ametiasutused peaksid komisjonile edastama asjakohast teavet. Komisjon peaks sellist teavet käsitlema konfidentsiaalsena.

(21)

Käesolev määrus ja käesoleva määrusega kooskõlas vastu võetud suunised ei piira ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldamist.

(22)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (4).

(23)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on kehtestada õiglased eeskirjad maagaasi edastusvõrgule juurdepääsutingimuste kohta, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada ning seetõttu on eesmärk meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks,

1)

edastus - maagaasi transportimine, välja arvatud tarnimine, torustiku kaudu, mis koosneb peamiselt kõrgsurvetorudest, mis ei ole tootmisetapi torustik ega kõrgsurvetorustiku osa, mida kasutatakse maagaasi kohaliku turustamise kontekstis selle tarnimiseks tarbijatele;

2)

edastusleping - leping, mille edastusvõrgu haldur on sõlminud võrgu kasutajaga edastuse teostamiseks;

3)

võimsus - maksimaalne vool väljendatuna normaalkuupmeetrites ajaühiku kohta või energiaühikus ajaühiku kohta, millele võrgu kasutaja omab õigust vastavalt edastuslepingu sätetele;

4)

kasutamata võimsus - kindel võimsus, mille võrgu kasutaja on edastuslepingu alusel omandanud, kuid mida nimetatud kasutaja ei ole lepingus täpsustatud kuupäevaks kasutamiseks registreerinud.

5)

ülekoormusega tegelemine - edastusvõrgu halduri võimsusportfelli haldamine tehnilise võimsuse optimaalseks ja maksimaalseks ärakasutamiseks ning tulevikus tekkivate ülekoormamiste ja küllastuspunktide õigeaegseks tuvastamiseks;

6)

järelturg - turg, kus võimsusega kauplemine toimub teisiti kui esmasel turul;

7)

registreerimine - võrgu kasutaja eelnev edastusvõrgu halduri teavitamine tegelikust voolust, mida kasutaja soovib süsteemi sisestada või sellest saada;

8)

taasregistreerimine - järgnev teavitamine korrigeeritud registreerimisest;

9)

süsteemi terviklikkus - mis tahes olukord edastusvõrgus, kaasa arvatud vajalikud edastusrajatised, mille korral maagaasi rõhk ja kvaliteet jääb edastusvõrgu halduri poolt sätestatud minimaalse ja maksimaalse piiri vahele, nii et maagaasi edastus on tehnilisest seisukohast tagatud;

10)

tasakaalustusperiood - ajavahemik, mil maagaasi teatud koguse väljavoolu, mida väljendatakse energiaühikutes, peavad kompenseerima kõik võrgu kasutajad sama koguse maagasi sissevoolu abil edastusvõrku kooskõlas edastuslepingu või võrgueeskirjadega;

11)

võrgu kasutaja - edastusvõrgu halduri klient või potentsiaalne klient ning edastusvõrgu haldurid ise, kuivõrd neil on tarvis täita oma funktsioone maagaasi edastamisel;

12)

katkestatavad teenused - edastusvõrgu halduri poolt pakutavad teenused, mis on seotud katkestatava võimsusega;

13)

katkestatav võimsus - maagaasi edastusvõimsus, mille kasutamise saab edastusvõrgu haldur katkestada vastavalt edastuslepingus sätestatud tingimustele;

14)

pikaajalised teenused - edastusvõrgu halduri poolt pakutavad teenused kestusega üks aasta ja rohkem;

15)

lühiajalised teenused - edastusvõrgu halduri poolt pakutavad teenused kestusega vähem kui üks aasta;

16)

kindel võimsus - edastusvõrgu operaatori poolt lepingu kohaselt katkestamatuna tagatav maagaasi edastusvõimsus;

17)

kindlad teenused - edastusvõrgu halduri poolt pakutavad teenused, mis on seotud kindla võimsusega;

18)

tehniline võimsus - maksimaalne kindel võimsus, mida edastusvõrgu haldur saab pakkuda võrgu kasutajatele, võttes arvesse edastusvõrgu süsteemi terviklikkust ja kasutamise nõudeid;

19)

lepinguline võimsus - võimsus, mille edastusvõrgu haldur on edastuslepingu alusel võrgu kasutajale eraldanud;

20)

olemasolev võimsus - tehnilise võimsuse osa, mida ei ole välja eraldatud ja on antud hetkel veel süsteemis kasutamiseks saadaval;

21)

lepingutega ülekoormamine - olukord, kus kindla võimsuse nõudluse tase ületab tehnilist võimsust;

22)

esmane turg - turg, kus edastusvõrgu haldurid kauplevad võimsusega otse;

23)

füüsiline ülekoormamine - olukord, kus tegelike tarnete nõudluse tase ületab teatud hetkel tehnilise võimsuse.

a)

tagama, et nende pakutavad teenused oleksid kõigi võrgu kasutajate jaoks mittediskrimineerivad. Eelkõige juhul, kus edastusvõrgu haldur pakub samu teenuseid erinevatele klientidele, peab ta seda tegema samaväärsete lepingutingimuste alusel, kasutades kas pädeva asutuse poolt kooskõlas direktiivi 2003/55/EÜ artikliga 25 heaks kiidetud ühtlustatud edastuslepinguid või ühiseid võrgueeskirju;

b)

võimaldama nii kindlaid kui ka katkestatavaid juurdepääsuteenuseid kolmandatele isikutele. Katkestatava võimsuse hind peab kajastama katkestamise tõenäosust;

c)

pakkuma võrgu kasutajatele nii pika- kui ka lühiajalisi teenuseid.

a)

andma asjakohaseid majanduslikke signaale tehnilise võimsuse efektiivse ja maksimaalse kasutamise kohta ning hõlbustama investeeringute tegemist uude infrastruktuuri;

b)

sobima kokku turumehhanismidega, kaasa arvatud kiirtehingute turg ja kauplemiskeskus, olles samal ajal paindlikud ja võimelised kohanduma arenevate turutingimustega;

c)

sobima kokku liikmesriikide võrkudele juurdepääsusüsteemidega.

a)

lepingutega ülekoormamise korral peab edastusvõrgu haldur esmasel turul pakkuma kasutamata võimsust vähemalt eeloleva ööpäeva ning katkestatava võimsuse alusel,

b)

võrgu kasutajatel peab soovi korral olema võimalik oma kasutamata lepingujärgset võimsust järelturul edasi müüa või edasi rentida. Liikmesriigid võivad nõuda, et võrgu kasutajad teavitaksid või informeeriksid sellest edastusvõrgu haldurit.

a)

kolmandatele isikutele juurdepääsuteenuseid käsitlevad üksikasjad, kaasa arvatud iseloom, kestus ja kõnealuste teenuste muud nõuded, kooskõlas artikliga 4;

b)

võimuse eraldamise mehhanismi ja lepingutega ülekoormamise korral kohaldatava ülekoormusega tegelemise korra aluspõhimõtete üksikasjad, kooskõlas artikliga 5;

c)

võrgu kasutajatele võrgule tõhusa juurdepääsu saamiseks vajalike tehniliste andmete määratluse ja läbipaistvusnõuete kõigi asjaomaste punktide määratluse üksikasjad, kaasa arvatud teave, mis tuleb avaldada kõigi asjaomaste punktide kohta ning ajakava, mille kohaselt kõnealune teave tuleb avalikustada, kooskõlas artikliga 6.

a)

liikmesriikides asuvatele maagaasi edastusvõrkudele direktiivi 2003/55/EÜ artiklis 28 kehtestatud erandite kehtivusaja jooksul; direktiivi 2003/55/EÜ artikli 28 alusel erandi saanud liikmesriikidele, kes seega võivad taotleda komisjonilt ajutise erandi kehtestamist käesoleva määruse kohaldamise vabastuse saamiseks kuni kaheaastaseks perioodiks alates kuupäevast, mil käesolevas punktis osutatud erandi kehtivus lõpeb;

b)

ühendustorudele liikmesriikide vahel ja olemasolevate infrastruktuuride märkimisväärsete võimsuse suurenemiste ning selliste infrastruktuuride ümberehituste korral, mis võimaldavad uute gaasi tarneallikate kasutuselevõttu nagu osutatud direktiivi 2003/55/EÜ artikli 22 lõigetes 1 ja 2, mille suhtes ei kohaldata nimetatud direktiivi artiklite 18, 19, 20 ja artikli 25 lõigete 2, 3 ja 4 sätteid, kuni nende suhtes ei kohaldata käesolevas lõigus osutatud sätteid;

c)

maagaasi edastussüsteemidele, mille suhtes on direktiivi 2003/55/EÜ artikli 27 kohaselt kehtestatud erand.

—

võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (12062/3/2004 - C6-0189/2004);

—

võttes arvesse oma seisukohta esimesel lugemisel (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepanku (KOM(2003)0468) (2) kohta;

—

võttes arvesse muudetud ettepanekut (KOM(2004)0314) (2);

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

—

võttes arvesse oma kodukorra artiklit 67;

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni soovitust teiseks lugemiseks (A6-0003/2005);

1.

kiidab ühise seisukoha heaks;

2.

võtab teadmiseks nõukogu ühise seisukoha vastuvõtmisel komisjoni (3) poolt määruse (EMÜ) nr 1408/71 lisa II a kohta tehtud avalduse;

3.

märgib, et õigusakt on vastu võetud kooskõlas ühise seisukohaga;

4.

teeb oma presidendile ülesandeks allkirjastada õigusakt koos nõukogu eesistujaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;

5.

teeb oma peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kontrollimist, et kõik menetlused on nõuetekohaselt lõpetatud, ja avaldada see nõukogu peasekretäri nõusolekul Euroopa Liidu Teatajas;

6.

teeb oma presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0473) (1);

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 80 lõiget 2, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0076/2004);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

—

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0038/2005);

1.

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.

palub komisjonil asi uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või seda teise tekstiga asendada;

3.

teeb oma presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

1)

Ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamine nõuab üksikasjalikumate õigusaktide kehtestamist, eelkõige lennujuhtide litsentsimise korralduse kohta, et tagada kõrgeimad vastutuse ja pädevuse standardid, parandada lennujuhtide kättesaadavust ja soodustada litsentside vastastikust tunnustamist, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus)  (4), artiklis 5, püüeldes samal ajal eesmärgi poole parandada üldiselt lennuliikluse ohutust ja töötajate pädevust.

2)

Sellise ühenduse litsentsi tutvustamine on vahend, et mõista lennujuhtide eriomast rolli lennuliikluse juhtimisteenuste turvalises ettevalmistuses. Ühenduse pädevusstandardite rajamine vähendab ka killustumist antud valdkonnas, muutes töökorralduse kasvava regionaalse koostöö raamistikus aeronavigatsiooniteenuste pakkujate vahel tõhusamaks. Käesolev direktiiv on seetõttu ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide oluline osa.

3)

Direktiiv on sobivaim vahend, et määrata pädevusstandardid, mis jätavad ühiselt tunnustatud standardite elluviimise viisid liikmesriikide otsustada.

4)

Nagu viimaste lennuõnnetuste analüüsid on näidanud, sõltub ohutus iga lennuliikluse korraldamise ohutusahela elemendi töökindlusest. See tähendab, et mainitud valdkonna töötajate pädevust tuleb tõhusamalt jälgida. Pärast käesoleva direktiivi rakendamist peaks ühendus käivitama algatuse, mille eesmärk on reguleerida litsentsimis- ja kvalifikatsioonisüsteemi lennuliikluse korraldamise ohutusahela kutsealade puhul.

5)

Käesolev direktiiv rajatakse olemasolevatele rahvusvahelistele standarditele. Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (RTO) on vastu võtnud lennujuhi litsentsimistingimused, sealhulgas keelenõuded. Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (EUROCONTROL), mis asutati Rahvusvahelise konventsiooni ajal 13. detsembril 1960 ja mis on seotud koostööga lennuliikluse julgeoleku organisatsioonile, on vastu võtnud Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni julgeoleku regulatiivsed nõuded. Vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artiklile 4 paigutab kõnealune direktiiv ümber Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni julgeoleku regulatiivses nõudes nr 5 määratud nõuded, mis puutuvad lennujuhtidesse.

6)

Ühenduse lennuliikluse eriline iseloom nõuab ühenduse pädevusstandardite tõhusat kasutamist üldise lennuliiklusega seotud aeronavigatsiooniteenuste pakkujate värvatud lennujuhtidelt.

7)

Ühenduse litsentside väljastamise süsteem peab tagama, et litsentsitud lennujuhid saaksid piisava väljaõppe ohutuse, turvalisuse ja kriisijuhtimise tehnikate alal.

8)

Enne käesoleva direktiivi jõustumist siseriikliku õiguse kohaselt väljastatud litsentside kehtivust ei tohi kahtluse alla seada.

9)

Juhul, kui liikmesriigid astuvad samme, et tagada kooskõla ühenduse nõudmistega, peavad järelevalvet ja nõustumise kinnitamist teostavad asutused olema piisavalt iseseisvad väljaõppe pakkujatest. Need asutused peavad samuti olema suutelised oma ülesandeid tõhusalt täitma.

10)

Aeronavigatsiooniteenuste eest hoolitsemine nõuab kõrgelt kvalifitseeritud personali, kelle pädevust on võimalik tõestada mitmel viisil. Lennujuhile on kohased vahendid ühenduse litsents, mida vaadeldakse kui teatud laadi diplomit ja mis kuulub konkreetsele lennujuhile. Litsentsi klassifikatsioon näitab ära lennuliikluse teenuse laadi, mida konkreetne lennujuht on pädev pakkuma. Samal ajal peegeldavad litsentsis sisalduvad kinnitused nii lennujuhi eriomaseid oskuseid ja järelevalveasutuste ametlikku kinnitust teenuste pakkumise kohta konkreetses sektoris või sektorite grupis. Seetõttu peavad asutused litsentsi väljastamisel või kinnituste kehtivust pikendades olema valmis hindama lennujuhtide oskusi; asutused peavad olema valmis ka pädevuse kahtluse korral litsentsi ajutiseks kõrvaldamiseks selle kinnituste eemaldamise teel. Katsega õiglase kultuuri edendamiseks ei peaks kõnealune direktiiv moodustama automaatse ühenduslüli juhtumi ja litsentsi ajutise kõrvaldamise vahel. Litsentsi kõrvaldamist tuleks kaalutleda kui viimast abinõud äärmuslikel juhtudel, millel ei ole seost kahtlusaluse pädevusega.

11)

Liikmesriikide usalduse tekitamiseks üksteise litsentsimissüsteemide vastu on ühenduse eeskirjad litsentside saamise ja säilitamise kohta hädavajalikud. Seetõttu on oluline ühtlustada kõrgeimal tasemel nõuded seoses lennujuhi ametiga seotud kvalifikatsiooni, pädevuse ja sellele ametile juurdepääsuga. See peaks tooma kaasa ohutute ja kõrge kvaliteediga lennuliikluse juhtimisteenuste osutamise ning litsentside tunnustamise kogu ühenduses, mis suurendab töötajate vaba liikumist ja parandab lennujuhtide kättesaadavust.

12)

Eesmärgiga muuta oskused võrreldavaks kogu ühenduse piires tuleb need struktureerida selgel ja üldiselt aktsepteeritaval viisil. Selline teguviis aitab garanteerida mitte ainult julgeoleku ühe aeronavigatsiooniteenuse pakkuja kontrollialases õhuruumis, vaid eriti just erinevate teenusepakkujate vahelises kasutajaalas.

13)

Esialgse koolituse eesmärke kirjeldatakse Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni liikmete palvel koostatud juhtmaterjalides ja neid eesmärke vaadeldakse kui asjakohaseid standardeid. Üksuskoolituse jaoks on vajalik üldiselt aktsepteeritud standardite puuduse korvamine hulgaliste meetmetega, sealhulgas eksamineerijate heakskiiduga, mis peaks garanteerima kõrged pädevusstandardid. See kõik on sedavõrd tähtsam, sest üksuse väljaõpe on väga kallis ja julgeolekukriitiline.

14)

Paljude juhtumite ja õnnetuste puhul on märkimisväärne roll suhtlusel. Seetõttu on Rahvusvaheline tsiviillennunduse organisatsioon vastu võtnud keelenõuded. Kõnealune direktiiv on nende rahvusvaheliselt aktsepteeritud standardite maksmapanemiseks.

15)

Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni liikmesriikide palvel on välja arendatud meditsiinilised nõuded ja neid vaadeldakse kui nõustumise aktsepteeritavaid vahendeid.

16)

Koolitustingimuste sertifitseerimist tuleks vaadelda kui ühte julgeolekukriitilisematest sammastest koolituskvaliteedi toetamiseks. Koolitust tuleb vaadelda aeronavigatsiooniteenustele sarnase teenusena ja ka sertifitseerimisprotsessi objektina. Kõnealune direktiiv peaks tegema võimalikuks koolituse sertifitseerimise koolitustüübi, koolitusteenuste paketi või koolitus- ja aeronavigatsiooniteenuste paketi järgi, kaotamata sihikult koolituse erilist iseloomu. Koolitusasutusi tuleb samuti vastavalt kohelda, valmistades neid ette militaarlitsentside andmiseks, eesmärgiga hõlmata ka militaarsed lennujuhid niipalju kui võimalik

17)

Kõnealune direktiiv kinnitab Euroopa Kohtu pikaajalist õigussüsteemi vastastikuse diplomite tunnustamise ja tööliste vaba liikumise valdkonnas. Proportsionaalsuse põhimõte, samaväärse hinnangu vajadus, kompsensatsioonimeetmete kehtestamise põhjendatud õigustamine ja asjakohaste apellatsioonitoimingute säte moodustavad põhiprintsiibid, mida on vajalik rakendada lennuliikluse juhtimissektoris nähtavamal moel.

18)

Lennujuhi elukutse on tehniliste uuenduste objekt, mis nõuavad oskuste regulaarset värskendamist. Direktiiv peaks lubama selliseid kohandusi tehnilisele arengule ja teaduslikule progressile komitoloogia kasutamise kaudu.

19)

Käesolev direktiiv võib avaldada mõju lennujuhtide igapäevasele töökorraldusele. Töösuhte pooli tuleb kõikidest oluliste sotsiaalsete tagajärgedega meetmetest kohasel viisil teavitada ja nendega selles küsimuses konsulteerida. Seetõttu konsulteeriti vastavalt komisjoni 20. mai 1998. aasta otsusele 98/500/EÜ, mis käsitleb valdkonna dialoogikomiteede loomist töösuhte poolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil, (5) loodud valdkonna dialoogikomiteega ning sellega konsulteeritakse kõikide edasiste arengute asjus .

20)

Liikmeriigid peaksid määrama riiklike tingimuste rikkumistele rakendatavate trahvide reeglid, mis võetakse vastu vastavalt käesolevale direktiivile ja võtma kasutusele kõik meetmed, et tagada reeglite rakendamine. Kõnealused trahvid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja mahalaitvad.

21)

Käesoleva direktiivi teostamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta vastavalt Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, mis määrab komisjonis arutatud kasutustoimingud täideviivatele jõududele (6).

22)

Kaheaastast üleminekuperioodi peetakse piisavaks, et pikendada olemasolevate litsentsiomanike litsentside kehtivust vastavalt hindamiste ja kinnituste kehtivuse säilitamise tingimuste kohta käivatele sätetele, kuna need nõuded on kooskõlas olemasolevate rahvusvaheliste kohustustega. Lisaks tuleb kehtestada täiendav kaheaastane üleminekuperiood keelenõuete rakendamiseks,

1.

“lennujuht” - isik, kes omab õigust pakkuda lennuliikluse juhtimisteenuseid kas koolitusinstruktori järelevalve all või iseseisvalt;

2.

“lennuliikluse juhtimisteenus” - teenus, mida pakutakse lennukite kokkupõrke ärahoidmise eesmärgil ja lennuki ning takistuste vahelisel manööverdamisalal ja lennuliikluse korrapärase voolu kiirendamise ja säilitamise eesmärgil;

3.

“aeronavigatsiooniteenuse pakkujad” - iga füüsiline isik või juriidiline isik, mis pakub aeronavigatsiooniteenuseid üldisele lennuliiklusele;

4.

“litsents” - ükskõik millise nimega tuntud sertifikaat, mis on väljastatud ja tunnustatud vastavalt käesolevale direktiivile ja annab selle seadusjärgsele omanikule õiguse pakkuda lennuliikluse juhtimisteenuseid vastavalt selles sisalduvatele privileegidele;

5.

“tase” - litsentsis sisalduv või sellega seostuv volitus, mis moodustab seega litsentsi osa ja sätestab kõnealusesse litsentsi puutuvad eritingimused, privileegid või piirangud; litsentsitasemed on vähemalt üks järgnevatest:

6.

“kinnitus” - litsentsis kirja pandud volitus, konkreetsemalt:

kinnitus võib olla seostatud taseme või litsentsiga ja seega moodustada taseme või litsentsi osa;

7.

“Rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni asukohanäitaja” - neljatäheline koodigrupp, mis on moodustatud vastavalt Rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni käsikirjalises dokumendis 7910 ettekirjutatud reeglitele ja mis on määratud kindla lennundusjaama asukohaks;

8.

“sektor” - osa kontrollpiirkonnast ja/või osa lennuteaberegioonist/ülemregioonist;

9.

“koolitus” - teoreetiliste kursuste, praktiliste harjutuste, sealhulgas simulatsiooni ning töökohal korraldatava koolituse kogum ohutu ja kõrge kvaliteediga lennuliikluse juhtimisteenuse osutamiseks vajaliku pädevuse omandamiseks ja säilitamiseks; see koosneb:

10.

“koolituspakkuja” - iga organisatsioon, mille riiklik järelvalveasutus on sertifitseerinud ühe või rohkemat tüüpi koolituse pakkujaks vastavalt käesolevas artiklis määratule ja mis on sellel eesmärgil saanud õiguse viia läbi koolituskursusi, üksuse koolituskavasid või üksuse pädevuskavasid nende tunnustamise saavutamiseks;

11.

“Baas- ja tasemeõppe koolituste moodulprogrammi ja lennujuhtide koolituseesmärkide moodulprogrammi eesmärkides määratud pädevusnõuded” - eesmärgid, mille lennujuhiõpilased peavad saavutama baas- ja tasemekoolituseks vastavalt Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni “Baas- ja tasemeõppe koolituste moodulprogrammi ja lennujuhtide koolitusprogrammi” koolitusel (I faas: redigeeritud), HRS/TSP-002-GUI-01, teine trükk 20.7.2001 kirjutatule; ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni “Baas- ja tasemeõppe koolituste moodulprogrammi ja lennujuhtide koolitusprogrammi” koolitusel (II faas), HUM.ET1.ST05.1000-GUI-02, esimene trükk 20.7.2000 kirjutatule;

12.

“Nõuded Euroopa lennujuhtide 3. klassi meditsiinisertifikaadile” on kogutud Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni dokumenti “Nõuded Euroopa lennujuhtide 3. klassi meditsiinisertifikaadile” HUM.ET1.ST08.10000-STD-02, esimene trükk 31.1.2003;

13.

“Üksuse pädevuskava” on tunnustatud kava, mis näitab ära üksuse kasutatava meetodi litsentsiomanike pädevuse säilitamisel;

14.

“ravimid” - nii retsepti alusel kui ilma retseptita väljastatavad ravimid;

15.

“psühhoaktiivsed ained” - alkohol, opiaadid, kannabinoidid, rahustid, uinutid, kokaiin, muud psühhostimulaatorid, hallutsinogeenid ja lenduvad lahustid, kuid mitte kohv ja tubakas.

a)

üks või rohkem tasemeid lennujuhi õpilase litsentsile ja,

b)

üks või rohkem tasemeid ja kinnitusi lennujuhilitsentsile.

a)

on vähemalt keskhariduse või sellega võrdsustatava haridusega;

b)

on edukalt lõpetanud tunnustatud asjakohase algkoolituskursuse taseme või taseme kinnituse saamiseks, sealhulgas praktilise ja simulatsioonikoolituse vastavalt käesoleva direktiivi I lisa A osas määratule;

c)

omab meditsiinilist sertifikaati; ja

d)

on tõestanud adekvaatset keeleoskuse taset vastavalt II lisas määratud nõutele.

a)

on vähemalt 21-aastased; siiski võivad liikmesriigid teostada toimingu sellest nõudest kõrvalekaldumisest, konkreetsemalt juhul, kui taotleja on tõestanud koolituskursuse ajal oma kompetentsi julgeolekutegevuste tagamiseks;

b)

omab õpilase litsentsi ja on läbinud tunnustatud üksuse koolituskursuse ja edukalt sooritanud eksamid või hindamised vastavalt I lisa B osas määratud nõuetele;

c)

omab kehtivat meditsiinilist sertifikaati; ja

d)

on tõestanud adekvaatset keeleoskuse taset vastavalt II lisas määratud nõutele.

a)

on harjutanud vahetult eelnevatel perioodidel, mille kestuse fikseerib riiklik järelevalveasutus, taseme ja kinnituse privileege, mida nad üksuses juhendada võivad; ja

b)

on edukalt läbinud tunnustatud töökohakoolituse juhendaja kursuse, mille kestel hinnati nõutud teadmisi ja pedagoogilisi võimeid asjakohaste eksamitega.

a)

taotleja on praktiseerinud litsentsi privileege minimaalse tundide arvu vastavalt üksuse pädevuskavas näidatule viimase 12 kuu jooksul;

b)

taotleja pädevust kinnituse privileege praktiseerida on hinnatud I lisa C osas määratud standardeid järgides; ja

c)

taotleja omab kehtivat meditsiinilist sertifikaati.

a)

Tornikontrolli kinnitus (TWR) näitab litsentsiomaniku pädevust pakkuda kontrollteenuseid juhul, kui lennuväljakontrolli pakutakse ühest tegevuslikust positsioonist lähtuvalt;

b)

Maapinnaliikumise kontrolli kinnitus (GMC) näitab litsentsiomaniku pädevust pakkuda maapinnaliikumise kontrolli;

c)

Maapinnaliikumise seire kinnitus (GMS), mis antakse lisaks maapinnaliikumise kontrolli kinnitusele või tornikontrolli kinnitusele, näitab litsentsiomaniku pädevust pakkuda maapinnaliikumise kontrolli lennuvälja pinnaliikumissüsteemide abil;

d)

Õhukontrolli kinnitus (AIR) näitab litsentsiomaniku pädevust pakkuda õhukontrolli;

e)

Lennuvälja radarikontrolli kinnitus (RAD), mis antakse lisaks õhukontrolli kinnitusele või tornikontrolli kinnitusele, näitab litsentsiomaniku pädevust pakkuda lennuväljakontrolli seireradarivarustuse abil.

a)

Radari kinnitus (RAD) näitab litsentsiomaniku pädevust pakkuda lennuki lähenemise kontrollteenust esmajärgulist ja/või teisejärgulist radarvarustust kasutades;

b)

Täpse lähenemise radari kinnitus (PAR), mis antakse lisaks radari kinnitusele, näitab litsentsiomaniku pädevust pakkuda maapealselt kontrollitavat täpseid lähenemisi lennuki lõplikul lähenemisel maandumisrajale täpset radarivarustust kasutades;

c)

Seireradarilähenemise kinnitus (SRA), mis antakse lisaks radari kinnitusele, näitab omaniku pädevust pakkuda maapealselt kontrollitavaid mittetäpseid lähenemisi lennuki lõplikul lähenemisel maandumisrajale täpset radarivarustust kasutades;

d)

Automaatse sõltuvusseire kinnitus (ADS) näitab omaniku pädevust pakkuda lähenemiskontrolliteenust automaatset sõltuvusseiret kasutades;

e)

Terminali kontrolli kinnitus (TCL), mis antakse lisaks radari kinnitusele või automaatse sõltuvusseire kinnitusele, näitab omaniku pädevust pakkuda lennuliikluse juhtimisteenust lennuki liikumisel üksikasjalikult täpsustatud terminalipiirkonnas ja/või lähedalasuvates sektorites ükskõik mis seirevarustust kasutades.

a)

Radari kinnitus (RAD) näitab omaniku pädevust pakkuda piirkonna kontrollteenuseid seireradarivarustust kasutades;

b)

Automaatse sõltuvusseire kinnitus (ADS) näitab omaniku pädevust pakkuda piirkonna kontrollteenuseid automaatset sõltuvusseiret kasutades;

c)

Terminali kontrolli kinnitus (TCL), mis antakse lisaks radari kinnitusele või automaatse sõltuvusseire kinnitusele, näitab omaniku pädevust pakkuda lennuliikluse juhtimisteenuseid lennuki liikumisel üksikasjalikult täpsustatud piirkonnas ja/või lähedalasuvates sektorites ükskõik millist seirevarustust kasutades;

d)

Ookeanikontrolli (OCL) kinnitus näitab omaniku pädevust pakkuda lennuliikluse juhtimisteenuseid lennuki liikumisel ookeani kontrollipiirkonnas.

a)

litsentside väljastamist, hoidmist, peatamist ja lõpetamist;

b)

koolitusepakkujate sertifitseerimist;

c)

koolituskursuste, üksuse koolituskavade ja üksuse pädevuskavade tunnustamist;

d)

eksamineerijate pädevuse tunnustamist;

e)

koolitussüsteemi järgimist ja auditeerimist; ja

f)

asjakohaste apellatsiooni- ja teavitamismehhanismide asutamist.

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 266 ja 267, millega asutatakse Euroopa Investeerimispank (EIP) ja lepingule lisatud protokolli Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta;

—

võttes arvesse esimeeste konverentsi 15. mai 1996. aasta otsust korraldada igal aastal pädeva komisjoni juhtimisel arutelu EIP laenuprioriteetide, aastaaruande ja suuniste teemal;

—

võttes arvesse EIP grupi 2003. aasta tegevusaruannet, 2004.-2006. aasta tegevuskava, Euroopa Investeerimisfondi (EIF) 2003. aasta aastaaruannet, kontrollikomitee aastaaruandeid 2003. eelarveaasta kohta ja halduskomitee vastuseid, samuti EIP presidendi kuulamist pädeva komisjoni poolt 23. novembril 2004. aastal;

—

võttes arvesse 2. juuni 2004. aasta avaldust EIP juhtimise kohta;

—

võttes arvesse kontrollikoja 2003. aasta aastaaruandes toodud tähelepanekuid;

—

võttes arvesse 2000. aasta jaanuaris sõlmitud EÜ-EIP vahelist koostöökokkulepet;

—

võttes arvesse 23. ja 24.märtsi 2000. a Lissaboni Euroopa Ülemkogu eesistuja, 15. ja 16. juuni 2001. a Göteborgi Euroopa Ülemkogu eesistuja ning 12. ja 13. detsembri 2003. a Brüsseli Euroopa Ülemkogu eesistujate lõppjäreldusi;

—

võttes arvesse oma 22. aprilli 2004. a resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga 2002. aasta tegevusaruande kohta (1);

—

võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõiget 2 ja artiklit 45;

—

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0032/2005);

A.

arvestades, et EIP on avaliku sektori pank, mis on EÜ asutamislepinguga asutatud finantsinstitutsioon ning mille ülesanne on projektidesse investeerimise ja nende tagamise kaudu aidata kaasa Euroopa Liidu eesmärkide saavutamisele; arvestades, et Lissaboni ja Göteborgi Euroopa Ülemkogu kohtumistel kinnitati uuesti EIP osalust nendes eesmärkide saavutamises; arvestades, et nimetatud Euroopa Ülemkogudel sõnastati nende eesmärkide peamised suunad, nimelt saavutada majandus, mille konkurentsivõime põhineb teadmistel ja sotsiaalsel ühtekuuluvusel, võttes arvesse kohalikke ja ülemaailmseid keskkonnapiiranguid;

B.

arvestades, et Euroopa Ülemkogu nimetatud kohtumistel on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks muutuda kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks maailmas, mis suudaks säilitada majanduskasvu koos rohkemate ja paremate töökohtadega, tugevama sotsiaalse ühtekuuluvusega ja keskkonnapiirangutega arvestamisega; arvestades, et see eesmärk nõuab märkimisväärseid investeeringuid; arvestades, et EIP roll on eriti oluline seoses nn kasvu algatuse elluviimisega; arvestades, et Euroopa Parlament on rõhutanud ka omavahenditest riskikapitali, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) ning inimkapitali rahastamise erilist tähtsust;

C.

arvestades, et eri liikmesriikides on VKEde krediidinõudluse ja nendele krediidi andmise osas märkimisväärsed erinevused;

D.

arvestades, et 2003. aastal antud laenud ulatusid 46,6 miljardi euroni, millest 37,3 miljardit läks Euroopa Liidu liikmesriikidesse (80%), 5,7 miljardit ühineja- ja läbirääkijariikidesse ning 3,6 miljardit partnerriikidesse (sealhulgas 2,1 miljardit Euroopa-Vahemere piirkonna partnerriikidesse ja 0,5 miljardit AKV riikidesse ning ülemeremaadesse ja -territooriumitele (ÜMT)), ning ligikaudu 40% nendest laenudest anti vahendavate pankade kaudu;

E.

arvestades, et EIP olulisus Euroopa Liidu institutsioonilises struktuuris ning krediidi hulk, mida ta annab ja tagab ning millest osa pärineb Euroopa Liidu eelarvest, õigustab EIP dialoogi Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoniga, samuti kontrollikoja (Euroopa Liidu rahaliste vahendite osas) ja Euroopa pettustevastase ameti poolt teostatavat hindamist;

F.

arvestades, et EIPl on oluline roll ja võimendav mõju muude rahastamisallikate kasutuselevõtmisele, soodustades erasektori osalemist ja riskide jaotamist, tehes seda eelkõige riskikapitali vahendite ja garantiide andmise kaudu;

1.

õnnitleb EIPd 2003. aasta tegevusaruande esitamise ning kodanikele antava teabe läbipaistvuse üldise paranemise puhul ning tunneb heameelt EIPga sisse seatud suhete kvaliteedi üle;

2.

kutsub EIPd üles jätkama aktiivselt Euroopa Ülemkogu Lissaboni ja Göteborgi kohtumistel määratletud strateegia elluviimise toetamist, eelkõige algatuse “Innovatsioon 2010” kaudu, samuti toetust kasvu algatusele infrastruktuuri programmide ning teadusuuringute ja arendustegevuse projektide rahastamise ning avaliku ja erasektori investeeringute tagamise kaudu; soovitab EIPl teha tihedamat koostööd komisjoni ja Euroopa Keskpangaga mõistlike reeglite väljatöötamiseks, et võimaldada arendada vastavaid laene liikmesriikide riigivõla stabiilsust ohustamata;

3.

ergutab EIPd seadma prioriteediks üleeuroopaliste võrkude rahastamine; toetab EIP otsust investeerida senisest enam taastuvenergia sektorisse ja seada kasvuhoonegaaside heitkoguste vältimine toetust saavate projektide üheks oluliseks valikukriteeriumiks;

4.

tervitab EIP tegevust väikeettevõtetele antavate laenude arendamisel; palub EIPl pöörata tähelepanu ka sotsiaalmajandus- ja nn lähiteenuste sektorile, mis demograafilisi arenguid silmas pidades on aktiivses elus osalemise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse optimaalse taseme tagamiseks väga olulised;

5.

palub EIPl parandada laenude andmist VKEdele liikmesriikides, kus esineb mahajäämust EIP laenude osas, et vähendada liikmesriikidevahelisi märkimisväärseid erinevusi;

6.

juhib tähelepanu käimasolevale ÜRO rahvusvahelisele mikrokrediidi aastale ja ergutab EIPd seda 2005. aasta tegevuse kavandamisel arvesse võtma;

7.

ergutab EIPd kiitma heaks täpset reeglistikku, millega määratletakse EIPle esitatavate projektide hindamise kvantitatiivsed kriteeriumid ning saavutatud tulemuste süstemaatiline jälgimine, et oleks võimalik hinnata nende tegelikku panust Lissaboni strateegiasse;

8.

tunnustab EIP tegevusest tulenevat majanduslikku ja sotsiaalset mõju VKEde arvu ja tööhõive kasvule, kuid kutsub ühtlasi EIPd üles seda mõju suurendama, parandades VKEde riskikapitalile juurdepääsu võimaldavaid haldusstruktuure ning soodustades kohalike ja piirkondlike finantspartnerite juurdepääsu EIP tegevusele;

9.

õnnitleb EIP viimaste aastate edusammude puhul toetust saavate projektide selektiivse määratlemise osas vastavalt Euroopa Liidu eesmärkidele; palub EIPl neid kriteeriume täpsustada ja nimetatud eesmärke silmas pidades ilmutama rangust tulemuste hindamisel;

10.

nõuab tungivalt, et vähendataks VKEde ja pankade suurt halduskoormust, nii et neil oleks senisest enam võimalik Euroopa Investeerimisfondi kapitali ära kasutada; palub pöörata erilist tähelepanu algatusele “Innovatsioon 2010” ja alandada sellega seoses projektide seatavat künnist;

11.

tunnustab EIP valmisolekut aidata kaasa Lissaboni strateegiale, rõhutab Euroopa Investeerimisfondi tegevuse olulisust seoses algatusega “Innovatsioon 2010” ning kutsub EIPd üles kindlustama oma rolli Euroopa Liidu moderniseerimise n.ö finantsmootorina, eelkõige abi kaudu teadusuuringutele ja kõrgtehnoloogilistele sektoritele;

12.

palub EIPl väljaspool Euroopa Liitu tegutsemise puhul täpsustada sellise tegevuse kriteeriume, mis jääb väljapoole komisjoni väga üldisi volitusi, võttes aluseks Maailmapanga ja teiste arengupankade soovitused ning koostöö osas Euroopa Parlamendi soovitused;

13.

toetab EIP jõupingutusi komisjoniga tehtava koostöö optimeerimiseks ühise töörühma kaudu; soovitab sellise koostöö ametlikult vormistada ning laiendada seda ka Euroopa Parlamendile;

14.

kutsub EIPd üles viima läbi põhjalikum uuring Euroopa Liidu ja EIP investeeringute tegeliku mõju kohta piirkondlikule arengule ning kehtestama selleks sobilikud näitajad, nagu soovitab EIP tegevuse hindamise osakond;

15.

soovitab EIPl jätkata üldiste laenude lõppadressaatide kriteeriumide paremat määratlemist ning kehtestada läbipaistev kontrolli- ja hindamismenetlus eraldatud raha kasutamise kohta vahendavates pankades, et eelkõige võimaldada kontrollida, kas EIP laenude kvaliteedist saadav kasu jõuab tõepoolest selle lõppadressaadini; on arvamusel, et EIPl peaks aktiivselt osalema üldiste laenude järelevalves ning vajadusel parandama nende kasutamist ja andmist;

16.

palub kontrollikojal tagada, et EIP poolt antavate laenude tingimused või selliste toetuste tingimused, mida EIP on volitatud erinevatele projektidele jagama, ei tooks kaasa olukorda, kus teatud abisaajad kasutavad toetusi kaudselt ebasobival viisil, kui neil samas oleks võimalus rahastamist leida ka finantsturgudelt; ergutab EIPd andma kontrollikojale täielikku juurdepääsu selleks vajalikule teabele, sealhulgas vajadusel ka turu seisukohast konfidentsiaalsele või tundlikule ärilisele teabele;

17.

õnnitleb EIP edusammude puhul dialoogis üldsuse ja valitsusväliste organisatsioonidega, samuti EIP keskkonnaalaste aruannete ning arengumaades läbiviidavate projektide sotsiaalset hindamist käsitlevate aruannete avaldamist;

18.

soovitab töötada välja spetsiaalselt uute liikmesriikide VKEdele suunatud teavitamiskampaania EIP tegevuse kohta;

19.

kiidab heaks ettepanekud läbipaistvuse kohta, mille direktorite nõukogu võttis vastu 15. juunil 2004. aastal; on valmis aktiivselt osalema käesolevas raportis osutatud konsultatsioonimenetluses seoses ÜRO keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjades otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsiooni) rakendamisega; rõhutab, et on oluline võtta arvesse kõiki nõudmisi, mida institutsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid sellise konsultatsioonimenetluse käigus väljendavad;

20.

leiab, et rohkem tuleb tähelepanu pöörata EIP raamatupidamise kontrolli parandamisele, tehes seda kooskõlas kontrollikomitee aastaaruannetes toodud soovituste ning tegevuse hindamise osakonna soovitustega; usub, et sellesse tegevusse tuleks kaasata ka Euroopa Parlament;

21.

tervitab, arvestades ajakirjanduses korduvalt esitatud süüdistusi võimaliku huvide konflikti kohta EIP juhtimistasandil, EIP poolt selles asjas pärast ülalnimetatud raporti (A6-0032/2005) vastuvõtmist esitatud selgitusi; tervitab rahulolevalt Euroopa Liidu 10 uue liikmesriigi võrra laienemisega seoses EIP põhikirja ja töökorda tehtud juhtimist käsitlevaid muudatusi, mis jõustusid 1. mail 2004. aastal; kiidab heaks kõigi EIP otsuseid tegevatele organitele kehtivate käitumiseeskirjade avaldamise EIP leheküljel;

22.

palub EIPl jätkata elluviidud tegevuse kohta igal aastal ülevaate esitamist Euroopa Parlamendile ja avalikkusele, et parandada EIP toimimist, kooskõlas Euroopa Parlamendi eelpoolnimetatud 22. aprilli 2004. aasta resolutsiooniga; tunnistab siiski, et on vaja jätkata jõupingutusi seoses selliste vahendite kaalumisega, mille eesmärk on parandada mõistlikku järelevalvet EIP tegevuse üle nii EIP omavahendite kui ka talle Euroopa Liidu eelarvest eraldatavate vahendite kasutamise valdkonnas;

23.

teeb oma presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Investeerimispangale.