|
12.11.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 281/7 |
SGL Carbon AG 30. augusti 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 15. juuni 2005. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-71/03, T-74/03, T-87/03 ja T-91/03: Tokai jt v. Euroopa Ühenduste Komisjon, kohtuasja T-91/03 osas
(Kohtuasi C-328/05 P)
(2005/C 281/14)
Kohtumenetluse keel: saksa
SGL Carbon AG esitas 30. augustil 2005 Euroopa Kohtule apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 15. juuni 2005. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-71/03, T-74/03, T-87/03 ja T-91/03: Tokai jt v. Euroopa Ühenduste Komisjon, kohtuasja T-91/03 osas. Apellatsioonkaebuse esitaja esindajad on advokaadid M. Klusmann ja F. Wiemer, Freshfields Bruckhaus Deringer, Feldmühleplatz 1, DE-40008 Düsselforf.
Apellatsioonkaebuse esitaja palub Euroopa Kohtul:
|
— |
jäädes esimeses kohtuastmes esitatud nõuete juurde, osaliselt tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 15. juuni 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-71/03, T-74/03, T-87/03 ja T-91/03 (1) osas, millega jäeti kohtuasjas T-91/03 hagi kostja 17. detsembri 2002. aasta otsuse K(2002) 5083 (lõplik), mis puudutab EÜ asutamislepingu artikli 81 kohaldamismenetlust, peale rahuldamata; |
|
— |
teise võimalusena vähendada 17. detsembri 2002. aasta otsuse punktiga 3 hagejale määratud trahvisummat ning menetluse peatamise ning viivitusintresse vaidlustatud otsuses määratud suuruses sobival määral; |
|
— |
mõista kõik kohtukulud välja komisjonilt. |
Õiguslikud alused ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse esitaja põhistab oma apellatsioonkaebust esimese astme kohtu nimetatud otsuse peale menetlusnormide ebaõige kohaldamise ning ühenduse õiguse rikkumisega:
|
1. |
Apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et liikmesriikide ning ühenduse õiguses üldkehtiva ning ka suhetes kolmandate riikidega kohaldatava ne bis in idem põhimõtte kohaselt tulnuks käesolevas asjas võtta arvesse apellatsioonkaebuse esitaja varasemat karistamist Ühendriikides. Varasema välismaal saadud karistuse täielikult tähelepanuta jätmine on — selle põhimõtte ning seega materiaalse õiguse rikkumisena — õigusvastane ning asub otsust tegevate ametite ning Euroopa Kohtu diskretsioonialast väljaspool. |
|
2. |
Trahvi põhisumma suurendamine 35 % võrra seoses nn ainsa liidriseisundiga on põhjendamatu, kuna seda ei toeta vaieldamatud tõsiasjad ning Euroopa Kohtu enda vasturääkivad seisukohad. Kuna komisjoni kaebuse punktidest ei nähtunud, et ta tahtis apellatsioonkaebuse esitajale omistada ainsat juhtseisundit, rikuti sellega ka põhimõtet olla ära kuulatud. |
|
3. |
Vaatamata apellatsioonkaebuse esitaja põhistatud seisukohtadele ning esitatud tõenditele ei lahendanud Euroopa Kohus faktiliselt apellatsioonkaebuse esitaja nõuet, mille kohaselt on juhtumit uurinud komisjoni töögrupi liikmete puuduliku keeleoskuse tõttu oluliselt rikutud apellatsioonkaebuse esitaja kaitseõigust. |
|
4. |
Apellatsioonkaebuse esitaja koostööpanust on alahinnatud. Kuna tema koostööpanus on vähemalt samaväärne teiste osaliste omaga, on teda diskrimineeritud trahvisumma oluliselt väiksema vähendamisega võrreldes teiste osalistega. |
|
5. |
Määratud trahvisummad on ebaproportsionaalselt suured, kuna otsuse tegemise hetkel ei võetud arvesse apellatsioonkaebuse esitaja puudulikku kohustuste täitmise võimet. Komisjon ja Euroopa Kohus ei saa sellest lähtuda, et karistuse määramisel ei tule üldiselt arvesse võtta majanduslikku kohustuste täitmise võimet: nad peavad igakordselt kontrollima, kas sobiv karistus on majanduslikult talutav. |
|
6. |
Lõpuks on ka intresside määramine ebaõige: eriti kõrged menetluse intressid kujutavad endast erilist täiendavat trahvi, millel puudub igasugune seaduslik alus. |