20.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 205/12


Euroopa Ühenduste Komisjoni 16. juuni 2005. aasta hagi Itaalia Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-255/05)

(2005/C 205/22)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 16. juunil 2005 hagi Itaalia Vabariigi vastu. Euroopa Komisjoni esindajad on M. Konstantinidis ning advokaadid F. Louis ja A. Capobianco.

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

Tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik

ei viinud enne ehitusloa andmist muudetud direktiivi 85/337/EMÜ I lisas nimetatud rajatise, ASM Brescia kolmanda põletusliini projekti suhtes muudetud direktiivi 85/337/EMÜ artiklite 5–10 alusel läbi keskkonnamõju hindamist ega

teinud Brescia kolmanda põletusliini käitamise taotlust üldsusele piisavaks ajaks kättesaadavaks ühes või mitmes avalikus kohas, et üldsus oleks saanud nende kohta enne pädeva asutuse otsuse tegemist märkusi teha ega teinud kõnealust otsust ja loa ärakirja üldsusele kättesaadavaks,

siis on Itaalia Vabariik rikkunud nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (1), muudetud nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiviga 97/11/EÜ (2), artikli 2 lõiget 1 ja artikli 4 lõiget 1, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiivi 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta (3) artikli 12 lõiget 1.

Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

ASM Brescia SpA käitab kahe liiniga põletusrajatist, milleks talle on antud luba 1993. aastal. Enne 1993. aastat ehitas ASM Brescia SpA aga jäätmete põletamise rajatiste “kolmanda liini”.

Brescia põletusrajatise kolmas liin on liigitatud direktiivi 75/442/EMÜ IIB lisa punktis R 1 sätestatud taaskasutamistoiminguid teostava rajatisena ning selle võimsus on üle 100 tonni päevas. Seetõttu oleks sellele pidanud kohaldama keskkonnahindamise menetlust muudetud direktiivi 85/337/EMÜ tähenduses.

Ometi ei viidud kolmanda liini ehitusprojekti suhtes läbi ei keskkonnamõju hindamist ega erilist kontrolli (uuringut, kas keskkonnamõju hindamine on nõutav). Itaalia ametiasutused on seda samuti kinnitanud. Itaalia õigus ei kehtesta tegelikult jäätmetöötlusrajatiste suhtes üldist keskkonnamõju hindamise nõuet kooskõlas direktiivi 85/337/EMÜ sätetega, vaid see sisaldab laiaulatuslikke erandeid, mis piiravad tunduvalt selle direktiivi kohaldamisala.

Komisjon väidab, et taaskasutamistoiminguteks kasutatavate rajatistele keskkonnamõju hindamise menetluse kohaldamata jätmisel puudub ühenduse õiguses alus ning seetõttu on tegemist selge ühenduse õiguse rikkumisega.

Seoses direktiivi 2000/76/EÜ artikliga 12 heidab komisjon Itaalia ametiasutustele ette, et nad ei ole avaldanud kolmanda liini käitamise loa taotlust ega vastavat luba, kuigi see artikkel seda nõuab.


(1)  EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.

(2)  EÜT L 73, 14.3.1997, lk 5.

(3)  EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.