Euroopa Ühenduste Komisjoni 22. aprilli 2005. aasta hagi Saksamaa Liitvabariigi vastu

(Kohtuasi C-181/05)

(2005/C 171/13)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 22. aprillil 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Saksamaa Liitvabariigi vastu. Hageja esindajad on U. Wölker ja M. Konstantinidis, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Saksamaa Liitvabariigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite määruse § 1 lõike 3 lause 1 on vastuolus direktiiviga 2000/53/EÜ, kuna nimetatud direktiivi artikli 3 lõige 1 koostoimes artikli 2 punktiga 1 kehtib M1- või N1-kategooria mistahes sõidukite ja ka eriotstarbeliste sõidukite kohta. Saksamaa kasutuselt kõrvaldatud sõidukite määrus kehtib aga vaid kuni 3,5 tonnise lubatud täismassiga eriotstarbeliste sõidukite osas. Vastavalt direktiivi artikli 3 lõikele 4 ei kehti eriotstarbeliste sõidukite suhtes korduvkasutuse ja taaskasutamise sätted, küll aga ainete keelu sätted. Siinkohal olgu öeldud, et nimetatud sätete järgi on kohaldamisala kindlakstegemisel määravaks lõpp-produkti omadused: kui eriotstarbeline sõiduk täidab kohandamise järel M1-kategooria nõuded, siis kuulub ta ka direktiivi 2000/53 kohaldamisalasse. Seega on kehtivuse piiramine täismassi alusel direktiiviga vastuolus.

Vastavalt Saksamaa kasutuselt kõrvaldatud sõidukite määruse § 1 lõike 3 lausele 3 ei kehti “eriotstarbe jaoks vajalike armatuuride, osade ja muude seadmete” osas ainete keelu sätted. Selline erand pole direktiiviga kooskõlas, kuna selle olulised sätted kehtivad kõigi materjalide ja osade suhtes, mis on peamiselt suunatud direktiiviga hõlmatud sõidukite kasutamisele kaasa arvatud nende materjalide ja osade kasutamisele, mis on vajalikud eriotstarbeliseks kasutamiseks.

Vastavalt kasutuselt kõrvaldatud sõidukite määruse § 3 lõikele 4 ei kehti tasuta kogumise põhimõte siis, kui kasutuselt kõrvaldatud sõiduk ei ole või ei olnud Saksamaa nõuete kohaselt registrisse kantud, kui sõiduk oli enne kasutuselt kõrvaldamist vähem kui kuu aega Saksamaal registreeritud, kui ei antud üle sõiduki omandiõigust tunnistavat dokumenti või kui sõiduki puhul on tegemist M1- või N1-kategooriasse kuuluva sõidukiga, mida ei kinnitatud ja ei toodetud seeriana ega üheastmelises protsessis. Ka need erandid on direktiiviga vastuolus.

Kasutuselt kõrvaldatud sõidukite määruse § 8 lõige 2 piirab direktiivi artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud ohtlike ainete kasutamist pärast 1. juulit 2003 turule toodud sõidukites, samuti nendele sõidukitele mõeldud materjalides ja osades. Kuna aga direktiivis on ainete keeluga hõlmatud kõik pärast 1. juulit 2003 turule toodud materjalid ja osad, siis on Saksa kasutuselt kõrvaldatud sõidukite määruse sätted direktiiviga vastuolus. Direktiivi artikli 4 lõike 2 punkti a teistsuguseks tõlgendamiseks ei anna alust otsused 2002/525 ja 5006/63, mis näevad ette täiendavaid erandeid direktiivi II lisas toodud varuosadele, kuna selliste erandite vajadus ilmnes alles pärast direktiivi vastuvõtmist. Pealegi tõuseb ülalkirjeldatud konflikt direktiivi ja Saksa õiguse sätete vahel uuesti päevakorda pärast tähtajaliste erandite tähtaegade möödumist. Direktiivi eesmärki — vähendada kasutuselt kõrvaldatud sõidukite mõju keskkonnale ja vältida jäätmeid nii palju kui võimalik — saab kõige paremini täita direktiivi artikli 4 lõike 2 punkti a võimalikult kitsalt tõlgendades.

(1)  EÜT L 269, lk 34.