|
25.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 155/27 |
Hoechst AG 25. aprilli 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu
(Kohtuasi T-161/05)
(2005/C 155/53)
Kohtumenetluse keel: saksa
Hoechst AG, asukoht Frankfurt am Main (Saksamaa), esitas 25. aprillil 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on advokaadid M. Klusmann ja U. Itzen.
Hageja palub esimese astme kohtul:
|
— |
tühistada komisjoni 17. veebruari 2005. aasta otsuse artiklid 2 ja 3 osas, mis puudutab hagejat; |
|
— |
teise võimalusena, vähendada vaidlustatud otsuse artiklis 2 määratud trahvi sobival määral; |
|
— |
jätta kohtukulud komisjoni kanda. |
Õiguslikud alused ja peamised argumendid
Komisjon otsustas 19. veebruari 2005. aasta vaidlustatud otsuses nr KOM(2004)4876 lõplik, et hageja ja teised ettevõtjad on rikkunud EÜ asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 (alates 1. jaanuarist 1994 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 lõiget 1) sellega, et nad jagasid omavahel ära koguselised kvoodid ning turud, leppisid kokku hindade tõstmises, seadsid sisse hüvitamissüsteemi, vahetasid teavet läbimüügi ja hindade kohta, osalesid regulaarselt toimuvatel kohtumistel ning suhtlesid omavahel, selleks et leppida kokku nimetatud piirangutes ning need ellu viia. Nende rikkumiste eest määrati hagejale rahatrahv.
Hageja tugineb oma hagis seitsmele alusele. Esiteks märgib ta, et talle ei ole õiguslikel põhjustel võimalik määrata rahatrahvi, sest vaidlusaluse ettevõtte jagati osadeks ning hiljem võõrandati.
Teiseks väidab hageja, et rahatrahvi määramine on lubamatu ka juhul, kui eeldada, et hagejale tuleks rahatrahv määrata, kuna rahatrahvist vabastust taotleva ettevõtja hilisem emaettevõtja vabastati trahvist, kuid mitte hageja kui varasem emaettevõtja. Hageja leiab, et sellises kontekstis puudub selliseks vahetegemiseks õiguslik alus.
Kolmas hagi alus on seotud trahvisumma suurusega. Hageja arvates oleks 1996. aasta trahvide vähendamise teatise kohaselt pidanud tema trahvisummat vähendatama 10 % võrra, kuna ta ei vaidlustanud komisjoni etteheidete aluseks olnud peamiseid asjaolusid.
Hageja väidab lisaks, et komisjoni üldist otsustuspraktikat arvestades on trahvi põhisumma absoluutselt ja relatiivselt võetuna ebaproportsionaalne ning sobimatu.
Viiendaks vaidlustab hageja varasema menetluse arvestamist rahatrahvi määramisel seda suurendavalt, mille otsuses selgelt viidati ning teise võimalusena väidab ta, et rikutud on ne bis in idem põhimõtet.
Veel leiab hageja, et tal ei võimaldatud piisavalt tutvuda toimikumaterjalidega ning et ülekuulamist teostava ametniku aruanne oli raskelt õigusvastane ja lõpuks, et korraldus lõpetada rikkumise ei olnud õiguspärane.