|
2.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 82/37 |
Eric Gippini Fournier 10. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu
(Kohtuasi T-23/05)
(2005/C 82/68)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eric Gippini Fournier, elukoht Brüssel, esitas 10. jaanuaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindaja on advokaat Anouk Theissen.
Hageja palub esimese astme kohtul:
|
1. |
tühistada otsus, millega määrati hagejale 2003. aasta ametialase edutamise raames null “peadirektoraadi eelispunkti”, otsus, millega jäeti rahuldamata tema poolt edutamiskomiteele esitatud kaebus hagejale “peadirektoraadi eelispunktide” (või “apellatsioonipunktide” või mistahes nimetusega eelispunktide) määramiseks, samuti otsus, millega keelduti eelispunktide määramisest institutsiooni heaks tehtud tööde eest vastavalt personalieeskirjade artikli 45 üldiste rakendussätete artiklile 9; |
|
2. |
mõista komisjonilt hageja kasuks välja 2500 eurot moraalse kahju hüvitamiseks; |
|
3. |
jätta kohtukulud komisjoni kanda. |
Õiguslikud alused ja peamised argumendid
Hageja, komisjoni ametnik, kes oli teenistuse huvides lähetatud Euroopa Kohtusse ajavahemikul 1. märts 2002 kuni 6. oktoober 2003, väidab, et personalieeskirjade artikli 45 üldisi rakendussätteid on rikutud sellega, et tema teeneid ei võrreldud teiste peadirektoraatide teiste ametnike teenetega. Samuti väidab ta, et suurem osa eelispunktide kategooriaid on ebaseaduslikud, kuna need on vastuolus personalieeskirjade artikliga 45 ja mittediskrimineerimise põhimõttega.
Hageja väidab, et on rikutud personalieeskirjade artikleid 5, 25, 43 ja 45, personalieeskirjade artikli 43 üldiste rakendussätete artikli 2 lõike 1 teist lõiku, samuti personalieeskirjade artikli 45 üldiste rakendussätete artikli 2 lõiget 1 ning artikli 6 lõikeid 3, 4 ja 5. Ühtlasi viitab hageja proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse põhimõtete rikkumisele. Lõpuks toob hageja esile menetlusnormide rikkumise, võimu kuritarvitamise, põhjenduste puudumise ning mitmetest dokumentidest ja otsustest teatamata jätmise, samuti ilmsed hindamisvead.