5.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 31/27


Association Française des Opérateurs de Réseaux et Services de Télécommunications – AFORS Télécom'i 12. novembri 2004. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-456/04)

(2005/C 31/52)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Association Française des Opérateurs de Réseaux et Services de Télécommunications – AFORS Télécom, asukoht Pariis, esitas 12. novembril 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindaja on advokaat Olivier Fréget.

Hageja palub esimese astme kohtul:

tühistada 2. augusti 2004. aasta otsuse nr K(2004) 3060, mis käsitleb Prantsusmaa poolt France Télécom'ile antavat riigiabi, artikkel 2;

jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Kavas, mille eesmärgiks oli viia prantsuse telekommunikatsiooniettevõtte France Télécom bilanss uuesti tasakaalu, määras Prantsusmaa, olles tol ajal eelnimetatud äriühingu põhiaktsionär, omakapitali tugevdamiseks ettemakse 9 miljardi euro suuruse krediidiliini näol. Vaidlustatud otsusega konstateeris komisjon, et kõnealune ettemakse oli riigiabi. Ometi otsustas komisjon selle otsuse artiklis 2, et ettemakse ei kuulu tagasinõudmisele.

Hageja, väidetavalt esindades suure osa Prantsusmaa alternatiivsete telekommunikatsiooni operaatorfirmade, France Télécom'i otseste konkurentide huve, leiab, et tal on õigus nõuda eelnimetatud artikli tühistamist. Oma hagi toetuseks väidab ta kõigepealt, et komisjon tegi ilmse kaalutlusvea, leides, et tal ei ole võimalik hinnata eeliseid, mida France Télécom sai Prantsuse riigi tegevuse ja avalduste läbi. Samuti rikkus komisjon proportsionaalsuse põhimõtet, sest turule oleks olnud vähem kahjulik nõuda tagasi väiksem summa kui see, mis tegelikkuses eeliste ja konkurentsimõjutuste näol France Télécom'ile osaks sai, kui täielikult loobuda tagastamisnõudest. Lisaks väidab hageja, et igal juhul ei olnud komisjon kohustatud väga täpselt hindama abisumma suurust.

Samuti toob hageja välja, et komisjon ei arvestanud väljakujunenud kohtupraktikat, mis ei luba jätta tagasi nõudmata ebaseaduslikku abi, välja arvatud erakorraliste asjaolude esinemisel või siis juhul, kui see on täiesti võimatu. Lisaks väidab hageja, et komisjon eksis eeldades, et abi tagasinõudmine rikuks kaitseõigusi ning õiguspärase ootuse põhimõtet.

Ühtlasi kinnitab hageja, et komisjon rikkus avalikkuse põhimõtet, kuna ei teavitanud kolmandaid huvitatud osapooli, sealhulgas hagejat, Prantsusmaa poolt esitatud eksperthinnangutest, mis omasid määravat tähtsust komisjoni otsuse tegemisel.

Samuti arvab hageja, et komisjon rikkus menetlusnorme, eirates kohustusi, mis tulenevad tema enda suunistest ümberstruktureerimise abi kohta. Pealegi asjaolu, et otsusele tunnistada abi kokkusobimatuks ei järgnenud tagasimaksmise nõuet, tähendab hageja arvates juba ise võimu kuritarvitamist. Lõpuks toob hageja välja põhjendamiskohustuse rikkumise.