|
8.1.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 6/40 |
Scandlines Svergie AB 7. oktoobri 2004. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu
(Kohtuasi T-399/04)
(2005/C 6/78)
Kohtumenetluse keel: inglise
Scandlines Svergie AB, asukoht Helsingborg, Rootsi, esitas 7. oktoobril 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on C. Vajda QC ning advokaadid R. Azelius ja K. Azelius.
Hageja palub esimese astme kohtul:
|
— |
tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni 23. juuli 2004. aasta otsus, millega lükati tagasi hageja 2. juuli 1997. aasta kaebus; |
|
— |
saata asi komisjoni tagasi kaebuse esimese astme kohtu langetatud otsuse kohaselt uuesti läbivaatamiseks; |
|
— |
kohustada Euroopa Ühenduste Komisjoni hüvitama hagejale käesolevas kohtuasjas kantud kulutused sõltumata lahendist. |
Õiguslikud alused ja peamised argumendid
Hageja on Rootsi äriühing, kelle põhitegevuseks on tegutsemine ühe parvlaevaoperaatori sadamaagendina. Hageja esitas komisjonile kaebuse Helsingbors Hamn AB (HHAB), Rootsis asuva Helsingborgi sadama valdamise ning sadamatasude määramise eest vastutava äriühingu vastu. Hageja arvates oli HHAB võtnud temalt ülemäära kõrgeid sadamatasusid, kuritarvitades EÜ asutamislepingu artikli 82 rikkumisega oma turgu valitsevat seisundit. Kõnealune kaebus lükati vaidlustatud otsusega tagasi.
Oma hagi toetuseks väidab hageja, et komisjon tegi vea otsustades, et parvlaevaoperaatoritele kehtestatud sadamatasud ei olnud ülemäära kõrged. Hageja on seisukohal, et komisjoni omahinna analüüsi kohaselt on HHAB parvlaevaettevõtluselt saanud kasumit, mis ületab 100 % kõnealuses ettevõtluses kasutusel olevast kapitalist. Hageja sõnul ei tohi konkurentsile rajatud turul sellist kasumit saada ning seega on kasum liiga suur, ebaõiglane ning konkurentsivastase käitumisena käsitletav. Hageja väidab, et kõnealust väidet tagasi lükates kohaldas komisjon ebaõigesti mõistet “majanduslik väärtus”, jättis kohaldamata nii proportsionaalsuse kui korrektse tõendamiskohustuse põhimõtte. Hageja väidab veel, et komisjon lükkas vääralt tagasi võrdluse parvlaevaoperaatoritele ja kaubalaevaoperaatoritele kohaldatavate hindade vahel ning Helsingborgis ja sama liini teises sihtpunktis Elsinoris määratavate hindade vahel. Hageja vaidlustab ka komisjoni otsuse selle kohta, et parv- ja kaubalaevaoperaatorite vahelist hinnadiskrimineerimist EÜ asutamislepingu artikli 82 mõistes ei esinenud. Hageja arvates hindas komisjon vääralt, et teenused, mida HHAB kõnealusele kahele ettevõtjale osutas, ei ole omavahel võrreldavad ning et parvlaevaoperaatorite suhtes ebasoodsat konkurentsiolukorda ei esinenud.
Hageja väidab lisaks, et komisjoni põhjendused on väärad, ebapiisavad ja vastuolulised ning seetõttu rikuvad EÜ asutamislepingu artiklit 253. Hageja tugineb ka sellele, et rikutud on tema õigust olla ära kuulatud määruse 2842/98 artikli 6 mõistes ning et komisjon ei viinud mõistliku aja jooksul läbi nõuetekohast uurimist, rikkudes seega EÜ asutamislepingu artiklit 10, Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklit 6 ning põhimõtet, mille kohaselt peab komisjon tegutsema mõistliku aja jooksul.