|
4.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 300/30 |
Regione Siciliana 29. septembri 2004. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kolmanda koja 8. juuli 2004. aasta määruse peale Regione Siciliana ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelises kohtuasjas T-341/02
(Kohtuasi C-417/04 P)
(2004/C 300/56)
Regione Siciliana, esindaja Avvocatura dello Stato, esitas 29. septembril 2004 Euroopa Ühenduste Kohtusse apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kolmanda koja 8. juuli 2004. aasta määruse peale Regione Siciliana ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelises kohtuasjas T-341/02.
Apellatsioonkaebuse esitaja palub Euroopa Kohtul:
|
— |
tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 8. juuli 2004. aasta määrus. |
Õiguslikud alused ja peamised argumendid
|
— |
määruse punktid 47, 48 ja 49 sätestavad üheselt, et selle õiguslikuks aluseks on esimese astme kohtu kodukorra artikkel 113, mis on sõnastatud järgmiselt: “Esimese astme kohus võib igal ajal omal algatusel kaaluda, kas esineb asja läbivaatamist takistavaid asjaolusid […]”. Käesolevas asjas ei leidu toimiku materjalide hulgas ainsatki “asja läbivaatamist takistavat asjaolu”, mis õigustaksid esimese astme kohtu omaalgatuslikku otsust hagi vastuvõetamatuse kohta. Lisaks sellele ei vaevunud esimese astme kohus selgitama, millised võiksid olla need “asja läbivaatamist takistavad asjaolud”, mis annaksid aluse kodukorra artiklis 113 ette nähtud erimenetluse käivitamiseks. Selles osas põhjenduste täielik puudumine kujutab endast kaitse põhiõiguste ja mõlema poole ärakuulamise põhimõtte väga rasket rikkumist; |
|
— |
EÜ asutamislepingu artikli 230 rikkumine ja ebaõige kohaldamine osas, mis puudutab la Regione Siciliana' võimalust esitada hagi, ja sellest tulenevalt kaitse põhiõiguste rikkumine; |
|
— |
nõukogu 24. juuni 1988. aasta (1) määruse (EMÜ) nr 2052, mida on hiljem muudetud, artikli 4 lõike 1 esimese lõigu rikkumine ja ebaõige kohaldamine; |
|
— |
18. detsembri 1988. aasta (2) määruse (EMÜ) nr 4253/88 artikli 9 lõike 1 rikkumine; |
|
— |
ebajärjekindluses ja omavolilisuses seisnev põhjenduste puudulikkus; |
|
— |
vastuolulisuses, ebaloogilisuses ja argumentide puudumises seisnev põhjenduste puudulikkus. |
(1) EÜT L 185, lk 9.
(2) EÜT L 374, lk 1.