4.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 300/2


EUROOPA KOHTU

(suurkoda)

5. oktoobri 2004. aasta otsus

liidetud kohtuasjades C-397/01-C-403/01 (Arbeitsgericht Lörrach eelotsusetaotlus): Bernhard Pfeiffer (C-397/01), Wilhelm Roith (C-398/01), Albert Süß (C-399/01), Michael Winter (C-400/01), Klaus Nestvogel (C-401/01), Roswitha Zeller (C-402/01), Matthias Döbele (C-403/01) versus Deutsches Rotes Kreutz, Kreusverband Waldshut eV (1)

(Sotsiaalpoliitika - Töötajate turvalisuse ja tervise kaitse - Direktiiv 93/104/EÜ - Kohaldamisala - Saksa Punase Risti poolt osutatava päästeteenuse raames kiirabiautosid saatvad päästetöötajad - “Maanteevedude” mõiste ulatus - Maksimaalne iganädalane tööaeg - Põhimõte - Otsene mõju - Erand - Tingimused)

(2004/C 300/03)

Kohtumenetluse keel: saksa

Liidetud kohtuasjades C-397/01-C-403/01, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ asutamislepingu artikli 234 alusel Arbeitsgericht Lörrach (Saksamaa) poolt 26. septembril 2001 esitatud eelotsusetaotlus nimetatud kohtus pooleliolevates asjades järgmiste poolte vahel: Bernhard Pfeiffer (C-397/01), Wilhelm Roith (C-398/01), Albert Süß (C-399/01), Michael Winter (C-400/01), Klaus Nestvogel (C-401/01), Roswitha Zeller (C-402/01), Matthias Döbele (C-403/01) ja Deutsches Rotes Kreutz, Kreusverband Waldshut eV, mis on saabunud Euroopa Kohtusse 12. oktoobril 2001, on Euroopa Kohus (suurkoda), koosseisus: koja esimees V. Skouris ja kodade esimehed P. Jann, C.W.A. Timmermans, C. Gulmann, J.-P. Puissochet ja J. N. Cunha Rodrigues, kohtunikud R. Schintgen (ettekandja), F. Macken, N. Colneric, S. von Bahr ja K. Lenaerts; kohtujurist D. Ruiz-Jarabo Colomer, kohtusekretär (kohtusekretäri asetäitja) H. von Holstein, 5. oktoobril 2004 teinud otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

a)

Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta, artiklit 2 ning nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiivi 93/104/EÜ, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte, artikli 1 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et päästetöötajate tegevus meditsiinilise hädaabi-päästeteenuse osutamise raames, nagu põhikohtuasjas, kuulub nimetatud direktiivide kohaldamisalasse.

b)

Direktiivi 93/104 artikli 1 lõikes 3 esinevat “maanteevedude” mõistet tuleb tõlgendada nii, et see ei hõlma meditsiinilise hädaabi-päästeteenuse osutamist, kuigi viimane tähendab vähemalt osaliselt sõiduki kasutamist ning patsiendi saatmist teel haiglasse.

2.

Direktiivi 93/104 artikli 18 lõike 1 punkti b alapunkti i esimest taanet tuleb mõista nii, et direktiivi artiklis 6 ettenähtud 48tunnise iganädalase maksimaalse tööaja ületamise seaduslikkuse tagamiseks on nõutav iga töötaja poolt selgesõnaliselt ja vabalt väljendatud nõusolek. Selleks ei piisa, kui asjaomase isiku töölepingus sisaldub viide kollektiivlepingule, mis lubab tööaega ületada.

3.

Direktiivi 93/104 artikli 6 punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et sellistes tingimustes, nagu käesoleva põhikohtuasja puhul, on sellega vastuolus liikmesriigi õigusakt, millega lubatakse sellise ühingu nagu Saksa Punane Rist poolt osutatava meditsiinilise hädaabi-päästeteenuse osutamise raames päästetöötajate tööleasumise valmisoleku (“Arbeitsbereitschaft”) suhtes, vastavalt kas kollektiivlepingu või kollektiivlepingule põhineva ettevõttesisese lepingu alusel viidatud sättega ettenähtud 48tunnise maksimaalse iganädalase tööaja ületamist;

direktiivi 93/104 artikli 6 punkt 2 vastab kõigile otsese mõju omamiseks vajalikele tingimustele;

arutades eraisikute vahelisi kohtuasju, peab siseriiklik kohus direktiiviga ettenähtud kohustuste ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusnormide rakendamisel kaaluma siseriiklikku õigust tervikuna ning tõlgendama seda võimalikult suures ulatuses lähtudes asjaomase direktiivi sõnastusest ja eesmärgist, et saavutada direktiivi eesmärgiga kooskõlas olev tulemus. Seega peab siseriiklik kohus tegema põhikohtuasjades kõik, mis on tema pädevuses, et takistada direktiivi 93/104 artikli 6 punktis 2 sätestatud 48tunnise maksimaalse iganädalase tööaja ületamist.


(1)  EÜT C 3, 5.1.2002.