|
12.6.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 156/3 |
Apellatsioonkaebus, mille JCB Service esitas 5. aprillil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu esimese koja 13. jaanuari 2004 otsuse peale JCB Service'i ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelises kohtuasjas T-67/01
Kohtuasi C-167/04 P
(2004/C 156/07)
Euroopa Ühenduste Kohus on saanud 5. aprillil 2004 apellatsioonkaebuse, mille on esitanud JCB Service, asukoht Rocesteris, Staffordshire (Ühendatud Kuningriik), keda esindab jurist E. Morgon de Rivery, Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu esimese koja 13. jaanuari 2004 otsuse peale JCB Service'i ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelises kohtuasjas T-67/01 (1).
Apellatsioonkaebuse esitaja esitab Euroopa Kohtule järgmised nõuded:
|
1. |
tühistada täielikult esimese astme kohtu 13. jaanuari 2004 otsus kohtuasjas T-67/01: JCB Service v. Euroopa Ühenduste Komisjon selles osas, millega rikutakse Euroopa Liidu õigust apellatsioonkaebuse esitaja kaitseõigusi rikkudes; või |
|
2. |
tühistada täielikult esimese astme kohtu 13. jaanuari 2004 otsus kohtuasjas T-67/01: JCB Service v. Euroopa Ühenduste Komisjon (i) selles osas, mis keelab väidetava üldise passiivse müügi piirangu volitatud turustajatele Ühendatud Kuningriigis, Iirimaal, Prantsusmaal ja Itaalias, ning Prantsusmaal ja Itaalias asuvate turustajate tarneallikate väidetava piirangu, mis takistas turustajate vahelist risttarnet, ja (ii) JCB Service'ile nende väidetavate rikkumiste eest määratud trahvi osas; ja |
|
3. |
teha lõplik kohtuotsus kohtuasjas T-67/01 vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 61 ja sellest tulenevalt tühistada tervikuna või osaliselt komisjoni 21. detsembri 2000 otsus asjas COMP.F.1/35.918 (2) ja, kasutades täielikku pädevust, tühistada või vähendada JCB Service'ile esimese astme kohtu 13. jaanuari 2004 otsusega kohtuasjas T-67/01: JCB Service v. Euroopa Ühenduste Komisjon, määratud trahv 30 miljoni euro suuruses summas; ja |
|
4. |
vastavalt kohtu kodukorra artiklile 69 mõista kõikidel juhtudel komisjonilt välja apellatsioonkaebuse esitajal nii esimese astme kohtus kui ka Euroopa Kohtus tekkinud kulud; |
|
5. |
alternatiivselt punktile 3, juhul, kui Euroopa Kohus ei tee kohtuasjas ise otsust, reserveerida kulud ja suunata kohtuasi esimese astme kohtusse uuesti läbivaatamiseks kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega. |
Õiguslikud alused ja peamised argumendid:
Esimene õiguslik alus
Apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et esimese astme kohus rikkus ühenduse õigust, keeldudes läbi vaatamast apellatsioonkaebuse esitaja nõuet tema kaitseõiguse kuritarvitamise kohta. Esiteks väidab apellatsioonkaebuse esitaja, et tema kaitseõigusi rikuti komisjonis toimunud menetluse ülemäärase kestusega, mis kestis 27 aastat (teatamise kuupäevast kuni komisjoni otsuse kuupäevani), mis takistas tal teadet esitava poolena oma õigusi teostamast. Esimese astme kohus rikkus õigust, jättes rikkumise, mis puudutab apellatsioonkaebuse esitaja võimalust ennast tõhusalt kaitsta, tagajärjed tähelepanuta. Teiseks väidab apellatsioonkaebuse esitaja, et tema süütuse presumptsiooni rikuti sellega, et esimese astme kohus ei arvestanud süütust kinnitavaid tõendeid, ei kohaldanud faisceau d'indices'i (näitajate kogumik) meetodit selleks, et hinnata asjakohaseid tõendeid, ja ei esitanud piisavaid ja erapooletuid põhjendusi.
Teine õiguslik alus
Apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et esimese astme kohus rikkus EÜ asutamislepingu artiklit 81, kui ta keelas apellatsioonkaebuse esitajal (i) turustajatele passiivse müügi üldise keelu kehtestamise Ühendkuningriigis, Iirimaal, Prantsusmaal ja Itaalias, ja (ii) piiras oma turustajate tarneallikaid Prantsusmaal, ja Itaalias, faktide juriidiliselt eksliku hindamise, tõendite moonutamise ja kohaldatavate EÜ konkurentsieeskirjade väära kohaldamise tõttu. See omakorda põhjustas EÜ asutamislepingu artiklis 81 sätestatud keelu kohaldamise, mis on selgelt vastuolus selle sätte sõnastuse ja eesmärgiga.
Kolmas õiguslik alus
See puudutab trahvi arvutamist. Apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et esimese astme kohus rikkus määruse nr 17 artiklit 15, rikkudes peamisi põhimõtteid, mida trahvi määramise suhtes kohaldatakse, näiteks, laitmatu juhtimise põhimõte, eraisikutest poolte õiguspärased ootused ja võrdse karistamise põhimõte, ja hinnates väidetavate rikkumiste ja kergendavate ning raskendavate asjaolude kestust ja raskust ebaõigesti.
(1) EÜT C 186, 30. 06. 2001, lk 9
(2) EÜT L 69, 12.03. 2002, lk 1