29.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 146/1

1. a)

Kas raamkokkuleppe klausli 8 lõiget 3 (nõukogu 28. juuni 1999 direktiiv 1999/70/EÜ (1), mis käsitleb Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Konföderatsioonide Liidu (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta) peab tõlgendama nii, et selle ülevõtmisel siseriiklikusse õigusesse keelab see säte kaitse vähendamist vanuse piiri alandamisega 60 aastalt 58 aastani?

1. b)

Kas raamkokkuleppe klausli 5 lõiget 1 (nõukogu 28. juuni 1999 direktiiv 1999/70/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Konföderatsioonide Liidu (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta) peab tõlgendama nii, et sellega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis — nagu käesolevas kohtuasjas käsitletav — ei sisalda ühtegi selle klausli lõikes 1 sätestatud kolmest piirangust?

2.

Kas nõukogu 27. novembri 2000 direktiivi 2000/78/EÜ (2), millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artiklit 6 peab tõlgendama nii, et sellega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, millega — nagu käesolevas kohtuasjas käsitletavaga — lubatakse tähtajalise töölepingu sõlmimist 52- aastase ja vanema töötajaga ilma mingisuguse objektiivse põhjuseta, mis on vastuolus objektiivse põhjendamise põhimõttega?

3.

Kui kolmest küsimusest ühele vastatakse jaatavalt: kas siseriiklik kohus peab keelduma siseriikliku õigusnormi kohaldamisest, mis on ühenduse õigusega vastuolus, ja kohaldama siseriikliku õiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt tähtajalised töölepingud on lubatud üksnes juhul, kui need on objektiivselt põhjendatud?