–

Heineken România, esindajad: advokaadid V. Bogrea, A.‑M. Iordache ja V. Peligrad,

–

Rumeenia valitsus, esindajad: R. Antonie, M. Chicu ja E. Gane,

–

Iirimaa, esindajad: Chief State Solicitor M. Browne, T. Breen, T. Donnelly ja A. Joyce,

–

Hispaania valitsus, esindaja: A. Pérez‑Zurita Gutiérrez,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: M. Björkland, A. Demeneix ja T. Isacu de Groot,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas (muudetud komisjoni 16. oktoobri 2014. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 1101/2014 (ELT 2014, L 312, lk 1) ja komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/1754 (ELT 2015, L 285, lk 1)) oleva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“) tariifistiku alamrubriike 22060031, 22060051, 22060081, 22060039 ja 22060059.

2

Taotlus on esitatud ühelt poolt Heineken România S.A. ning teiselt poolt Agenția Națională de Administrare Fiscală (ANAF) (riigi maksuamet, Rumeenia) ja Direcția Generală de Administrare a Marilor Contribuabili (suurte maksumaksjate haldamise peadirektoraat, Rumeenia) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab kõnealuse äriühingu poolt Rumeeniasse imporditud ja kaubamärki Strongbow kandvate alkohoolsete jookide tariifset klassifikatsiooni.

3

Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) töötas välja Tollikoostöö Nõukogu (nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (WCO)), mis asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud Tollikoostöö Nõukogu asutamiskonventsiooniga. HS kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga (United Nations Treaty Series, 1503. kd, lk 4, nr 25910 (1988)), mis kiideti koos 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).

4

Nimetatud konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti 2 kohaselt kohustub iga konventsiooniosaline kasutama HSi üldisi tõlgendamisreegleid ja märkusi jaotiste, gruppide ja alamrubriikide kohta ning hoiduma muutmast HSi jaotiste, gruppide, rubriikide või alamrubriikide ulatust.

5

HSi selgitavad märkused töötatakse WCO raames välja vastavalt selle konventsiooni sätetele.

6

Põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas HSi 2012. aasta versioonis sisaldub rubriik 2206 „Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata“.

7

HSi rubriigi 2206 – mis vastab KNi rubriigile 2206 – selgitavates märkustes on siider määratletud kui „alkohoolne jook, mis on saadud õunamahla kääritamisel“.

8

Neis märkustes on märgitud ka järgmist:

„Kõik need joogid võivad olla kas loomulikult vahutavad või siis kunstlikult rikastatud süsihappegaasiga. Need jäävad sellesse rubriiki klassifitseerituks ka juhul kui neid on kangemaks muudetud alkoholi lisamise teel või nende alkoholisisaldust on suurendatud edasise kääritamise teel, tingimusel et neil säilivad sellesse rubriiki kuuluvate toodete omadused.“

9

HSi rubriigi 2208 – mis vastab KNi rubriigile 2208 – kirjeldus on järgmine: „Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80% mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid“.

10

HSi rubriigi 2208 selgitavates märkustes on märgitud:

„Sellesse rubriiki kuuluvad, sõltumata nende alkoholisisaldusest:

[…]

[…]“.

11

HSi rubriigi 2208 selgitavates märkustes on samuti märgitud, et sellesse rubriiki ei kuulu kääritatud joogid, mis kuuluvad rubriikidesse 2203–2206.

12

KNi klassifitseerimise üldreegli 3 punktile b vastava HSi tõlgendamise üldreegli 3.b VIII punkti kohaselt võib kauba põhiomadusi määrav tegur sõltuvalt kauba liigist olla näiteks materjali või komponendi laad, selle maht, kogus, mass või väärtus või koostismaterjali tähtsus kauba kasutusega seoses.

13

Vastavalt määruse nr 2658/87 artikli 1 lõikele 1 on Euroopa Liitu imporditud kauba tariifne klassifitseerimine reguleeritud Euroopa Komisjoni kehtestatud KNiga. Selle määruse artikli 3 lõike 1 kohaselt on KNi üle võetud HSi rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid, ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KNi enda alamrubriike.

14

Põhikohtuasja asjaoludele kohaldatav KNi redaktsioon tuleneb rakendusmäärusest nr 1101/2014 ja rakendusmäärusest 2015/1754.

15

KNi rubriikides 2206 ja 2208 on korratud HSi rubriikide 2206 ja 2208 sõnastust.

16

KNi rubriiki 2206 kuuluvad muu hulgas alamrubriigid 22060031 (õuna- ja pirnisiider, vahutav), 22060051 (õuna- ja pirnisiider, mittevahutav, nõudes mahuga kuni 2 liitrit) ja 22060081 (õuna- ja pirnisiider, mittevahutav, nõudes mahuga kuni 2 liitrit), mis on kõik on kohaldatavad õuna- ja pirnisiidri suhtes, ning alamrubriigid 22060039 (mõdu ja muud kääritatud joogid, vahutavad; kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega; vahutavad joogid (v.a õlu, vein värsketest viinamarjadest, viinamarjavirre, piquette, õuna- ja pirnivein)) ja 22060059 (mõdu ja muud kääritatud joogid, mittevahutavad, nõudes mahuga kuni 2 liitrit; kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mittevahutavad, nõudes mahuga kuni 2 liitrit (v.a vein värsketest viinamarjadest, viinamarjavirre, taimede või muude aromaatsete ainetega maitsestatud vermut ja muu vein värsketest viinamarjadest, piquette, õuna- ja pirnivein)), mis on kohaldatavad muude kääritatud alkohoolsete jookide suhtes peale õuna- ja pirnisiidri.

17

Kaupade KNi klassifitseerimine põhineb kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitel, mis on sätestatud KNi esimese osa „Eelsätted“ I jao A osas.

18

KNi klassifitseerimise üldreeglis 1 on sätestatud:

„Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud.“

19

KNi klassifitseerimise üldreegli 2 punkt b on sõnastatud järgmiselt:

„Iga viidet rubriigis mingile materjalile või ainele tuleb vaadelda kehtivana ka selle materjali või aine segu või ühendi kohta teiste materjalide või ainetega. Mis tahes viidet mingist materjalist või ainest kaubale tuleb vaadelda viitena kaupadele, mis täielikult või osaliselt koosnevad sellest materjalist või ainest. Rohkem kui ühest materjalist või ainest koosnevaid kaupu klassifitseeritakse reegli 3 kohaselt.“

20

KNi klassifitseerimise üldreegel 3 on sõnastatud järgmiselt:

„Kui reegli 2 punkti b kohaldamisel või mõnel muul põhjusel kaup osutub esmapilgul klassifitseeritavaks kahte või enamasse rubriiki, toimub klassifitseerimine järgmiselt:

[…]“.

21

KNi klassifitseerimise üldreegel 6 on sõnastatud järgmiselt:

„Kaupade ametlik klassifitseerimine iga rubriigi alamrubriikidesse toimub nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal, kasutades eespool toodud reegleid vajalike muudatustega ning arvestades, et omavahel on võrreldavad vaid sama taseme alamrubriigid. Selle reegli kohaldamisel kasutatakse ka vastavaid märkusi jaotiste ja gruppide kohta, kui kontekst ei nõua teisiti.“

22

Aktsiisi puhul oli 2015. aastal kohaldatav 22. detsembri 2003. aasta seaduse nr 571/2003 maksuseadustiku kohta (Legea nr. 571/2003 privind Codul fiscal; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 927, 23.12.2003; edaspidi „seadus nr 571/2003“) artikkel 20612 ning 2016. aastal 8. septembri 2015. aasta seaduse nr 227/2015 maksuseadustiku kohta (Legea nr. 227/2015 privind Codul fiscal; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 688, 10.9.2015; edaspidi „seadus nr 227/2015“) artikli 351 punkt b. Seaduse nr 571/2003 ja seaduse nr 227/2015 viidatud sätete kohaselt on muud kääritatud joogid kui õlu või vein kõik need tooted, mis kuuluvad KNi rubriiki 2206, välja arvatud muud kääritatud vahujoogid alkoholisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi, kuid mitte üle 13 mahuprotsendi (2016. aastal) või 10 mahuprotsendi (2015. aastal), ning KNi alamrubriiki 22060039 kuuluvad kääritatud vahujoogid alkoholisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi, kuid mitte üle 13 mahuprotsendi (2016. aastal) või 10 mahuprotsendi (2015. aastal).

23

Seaduse nr 571/2003 VII jaotise „Aktsiis“ lisa nr 1 punkti 3.1 kohaselt oli KNi alamrubriiki 22060039 kuuluvate toodete ostul kohaldatav aktsiisimäär 213,21 Rumeenia leud toote hektoliitri kohta (RON/hl) (st ligikaudu 41,88 eurot/hl) ning KNi alamrubriiki 22060059 kuuluvate toodete ostul kohaldatav aktsiisimäär oli 47,38 RON/hl (st ligikaudu 9,31 eurot/hl).

24

Seaduse nr 227/2015 VIII jaotise „Aktsiis ja muud erilõivud“ lisa nr 1 punkti 3.1 kohaselt oli KNi alamrubriiki 22060039 kuuluvate toodete ostul kohaldatav aktsiisimäär 47,38 RON/hl ja KNi alamrubriiki 22060059 kuuluvate toodete ostul kohaldatav aktsiisimäär 396,84 RON/hl (st ligikaudu 77,97 eurot/hl).

25

Vastavalt seaduse nr 571/2003 VII jaotise lisa nr 1 punktile 3.1.1, mis kehtis kuni 31. detsembrini 2015, ja seaduse nr 227/2015 VIII jaotise lisa nr 1 punktile 3.1.1, mis hakkas kehtima alates 1. jaanuarist 2016, oli KNi alamrubriiki 22060051 kuuluv „õuna- ja pirnisiider“ Rumeenias maksustatud aktsiisi nullmääraga.

26

Aastatel 2015–2016 ostis Heineken România ühendusesisest tolliprotseduuri kasutades üldkoguse 155486,48 hl kaubamärki Strongbow kandvaid joogipurkidesse ja pudelitesse villitud alkohoolseid jooke, mida ta seejärel turustas siseturul erinevatele klientidele.

27

Alkohoolsete jookide Rumeenia territooriumile toomisel klassifitseeris Heineken România need tooted KNi alamrubriiki 22060051 kuuluva „õuna- ja pirnisiidrina“, kasutades tariifset klassifikatsiooni, mille talle oli teatanud Bulgaaria tootja, kellelt ta kõnealused tooted ostis, ja tariifset klassifikatsiooni, mille talle oli teatanud Slovaki tootja (Heineken Slovensko). Kuna KNi alamrubriigi 22060051 puhul oli Rumeenias ette nähtud aktsiisi nullmäär, siis aktsiisi ei makstud.

28

Direcția Regională Vamală Craiova – Biroul Vamal Dolj (Craiova piirkondliku tollikeskuse Dolji tollibüroo, Rumeenia) kontrollis 29. septembril 2015 asjaomaseid tooteid, võttes proove Bulgaarias asuvast heakskiidetud laost lähetatud ning selles riigis aktsiisiga maksustatud jookidest, mis olid villitud joogipurkidesse ja pudelitesse ning kandsid kaubamärki Strongbow, ning pärast Heineken România, maksuhalduri büroode ja Direcția Generală a Vămilori (tolli peadirektoraat, Rumeenia) esindajate kolmepoolset arutelu teatas viimane 8. märtsi 2018. aasta kirjas, et „mõõdetud ülerõhu põhjal [teeb ta] ettepaneku kasutada analüüsitud toodete tariifse klassifikatsioonina KNi alamrubriike 22060039 ja 22060059“. Tariifse klassifikatsiooni ettepanek põhines tõdemusel, et asjaomaste toodete puhul oli tegemist siidrit ja muid aineid sisaldavate segudega, kusjuures toodetes sisalduv siider oli omakorda saadud kääritatud toorainest, milleks oli glükoosist ja 25% ulatuses õunamahlast koosnev segu. Lisaks nähtus analüüsisertifikaadist, et muudest taimedest kui õuntest saadud alkoholi sisaldus on märkimisväärne. Kõnealuse ettepaneku kohaselt ei või selliseid tooteid kvalifitseerida õunamahla kääritamisel saadud joogiks.

29

Lisaks pöördus Rumeenia tolli peadirektoraat seoses „Strongbow’ siidri“ tariifse klassifitseerimisega Bulgaaria tolli poole. Viimane nõustus ettepanekuga klassifitseerida asjaomased tooted ümber KNi alamrubriikidesse 22060039 ja 22060059.

30

Pärast ümberklassifitseerimist määras maksuhaldur 23. novembri 2018. aasta maksuotsusega Heineken Româniale täiendava maksukohustuse, nimelt kohustuse maksta aktsiisi summas 22473840 leud (ligikaudu 4422591 eurot) ja käibemaksu summas 5213296 leud (ligikaudu 1025916 eurot). Maksuhaldur määras Heineken Româniale hilisema, 27. novembri 2018. aasta maksuotsusega ka trahvi ja viivise, mis kaasnevad määratud maksukohustustega.

31

Heineken România esitas Rumeenia pädevale maksuhaldurile 23. ja 27. novembri 2018. aasta maksuotsuste ja nende aluseks oleva 23. novembri 2018. aasta maksukontrolli protokolli peale vaide. Maksuhaldur jättis maksuotsused ja maksukontrolli protokolli 25. juuli 2019. aasta otsusega muutmata, leides, et Bulgaaria heakskiidetud laolt ostetud „Strongbow’ siidri“ puhul oli täiendav maksukohustus määratud õigesti.

32

Heineken România esitas eespool punktides 30 ja 31 nimetatud maksuotsuste, maksukontrolli protokolli ja vaideotsuse peale Curtea de Apel Bucureștile (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia) kaebuse nende aktide tühistamise nõudes.

33

Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus) menetluses määrati, et tuleb teha ekspertiis. Selle põhjal antud eksperdiarvamuses tuvastati ühelt poolt, et analüüsitud tootenäidisel on siidri organoleptilised omadused, et tajutavat õunte maitset ja aroomi saab võimendada ka loodusliku aroomi lisamisega ning et alkoholi liik, st nende suhkrute liik, mille kääritamisel see alkohol saadakse, ei mõjuta alkoholjoogi, st siidri organoleptilisi omadusi, ning teiselt poolt tõdeti näidise füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta, et selle alkoholisisaldus, suhkrusisaldus (invertsuhkur) ja süsinikdioksiidi sisaldus vastab piirmääradele, mis on ette nähtud toote „Cidre Gold Apple alc. 4,5% vol“ kohta Bulgaaria heakskiidetud lao väljastatud kvaliteedisertifikaadis.

34

Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus) rahuldas 2. novembri 2021. aasta kohtuotsusega Heineken România kaebuse ning tühistas seetõttu osaliselt 23. novembri 2018. aasta maksukontrolli protokolli ja maksuotsuse ning 25. juuli 2019. aasta vaideotsuse, millega tuvastati, et asjaomasel äriühingul on aktsiisi ja käibemaksu osas täiendav maksukohustus. Sama kohtuotsusega tühistas see kohus 27. novembri 2018. aasta maksuotsuse, millega kehtestati 23. novembri 2018. aasta maksuotsuses kindlaks määratud maksukohustusega kaasnevad maksukohustused.

35

Suurte maksumaksjate haldamise peadirektoraat ja riigi maksuamet esitasid Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus) otsuse peale kassatsioonkaebuse Înalta Curte de Casație și Justițiele (Rumeenia kassatsioonikohus), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus. Nad väitsid sisuliselt, et Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus) eksis, kui ta tühistas määratud maksukohustused seoses aktsiisi, käibemaksu ja kaasnevate maksukohustustega, sest arvestades alkoholi laadi ja asjaomase toote tegelikku koostist, nagu see nähtub selle toote etiketil esitatud teabest, ei saa seda toodet klassifitseerida „siidrile“ eriomastesse tariifirubriikidesse, vaid see tuleb klassifitseerida KNi rubriigi 2206 „muudesse“ alamrubriikidesse, mille puhul on kaup Rumeenias aktsiisiga maksustatud.

36

Nendel asjaoludel otsustas Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisa (redaktsioonis, mis tuleneb […] rakendusmäärusest […] nr 1101/2014 ja […] rakendusmäärusest [2015/1754]) tõlgendamisel tuleb jook – nagu see, millega on tegemist põhikohtuasjas –, mis koosneb kääritatud (kontsentraadist valmistatud) õunamahlast (25% ulatuses), veest, glükoosi-fruktoosisiirupist, õunhappest, süsinikdioksiidist, kaaliummetabisulfitist ning eri lõhna- ja maitseainetest ning milles muudest taimedest kui õuntest saadud alkoholi osakaal koostisainena on õunte kääritamisel saadud alkoholiga võrreldes vähemalt 48%, 50%, 51%, 52% või 53% (vastavalt 33cl pudelitesse või 40cl joogipurkidesse villitud [kaubamärki Strongbow kandva] joogi liigile), kuid millel on siidri organoleptilised omadused, klassifitseerida tariifirubriikidesse 22060031, 22060051 ja 22060081 või tariifirubriikidesse 22060039 [ja] 22060059?“

37

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas KNi tuleb tõlgendada nii, et 25% ulatuses kontsentraadist valmistatud kääritatud õunamahlast, veest, glükoosi-fruktoosisiirupist, õunhappest, süsinikdioksiidist, kaaliummetabisulfitist ning eri lõhna- ja maitseainetest koosnevad joogid, milles muudest taimedest kui õuntest saadud alkoholi osakaal on 48–53%, kuid millel on siidri organoleptilised omadused, kuuluvad KNi alamrubriikidesse 22060031, 22060051 ja 22060081 või hoopis KNi alamrubriikidesse 22060039 ja 22060059.

38

Esitatud küsimusele vastamiseks tuleb alustuseks meenutada, et kui Euroopa Kohtule esitatakse eelotsusetaotlus tariifse klassifitseerimise küsimuses, on tema ülesanne – selle asemel, et ise kõnealune toode klassifitseerida – pigem selgitada eelotsusetaotluse esitanud kohtule kriteeriume, mida kohaldades on viimasel võimalik need tooted õigesti KNi klassifitseerida. KNi klassifitseerimine sõltub üksnes faktidele antavast hinnangust, mida Üldkohus ei saa eelotsusetaotluse raames läbi viia (vt 20. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Mikrotīkls, C‑542/21, EU:C:2022:814, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

39

Samuti on oluline märkida, et KNi klassifitseerimise üldreegli 1 kohaselt toimub kauba klassifitseerimine lähtuvalt selle nomenklatuuri rubriikide kirjeldustest ning jaotiste ja gruppide märkustest. Õiguskindluse ja kontrolli lihtsuse huvides tuleb kauba tariifse klassifitseerimise seisukohast määravat kriteeriumi üldjuhul otsida kauba objektiivsete tunnuste ja omaduste hulgast sellistena, nagu need on määratletud selle nomenklatuuri rubriigi kirjelduses ning vastavate jaotiste ja gruppide märkustes. Asjaomase toote otstarve võib olla objektiivne klassifitseerimiskriteerium, kui see tuleneb asjaomase toote olemusest, mida tuleb hinnata selle toote objektiivsetest tunnustest ja omadustest lähtudes (vt 20. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Mikrotīkls, C‑542/21, EU:C:2022:814, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).

40

Lisaks on Euroopa Kohus korduvalt leidnud, et ehkki HSi selgitavad märkused ja KNi selgitavad märkused ei ole siduvad, on need olulised vahendid ühise tollitariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja sellisena leidub neis kasulikke juhiseid kõnealuse tariifistiku tõlgendamiseks (vt 20. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Mikrotīkls, C‑542/21, EU:C:2022:814, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).

41

Eelotsusetaotlusest ja Üldkohtu käsutuses oleva toimiku materjalidest nähtub, et asjaomaste toodete puhul on tegemist seguga, mille koostisosad on „siider“, mis sisaldab õunamahla ja muude taimede kääritamisel saadud alkoholi, ning muud ained (vesi, siirup, säilitusained, lõhna- ja maitseained ning süsinikdioksiid).

42

Kõigepealt tuleb meenutada, et KNi rubriigi 2206 sõnastuse kohaselt kuuluvad sellesse rubriiki „muud kääritatud joogid (nt õuna- ja pirnisiider, mõdu); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata“.

43

KNi rubriigile 2206 vastava HSi rubriigi 2206 selgitavatest märkustest nähtub esiteks, et siider on „alkohoolne jook, mis on saadud õunamahla kääritamisel“, ja teiseks, et selle rubriigi jookidele alkoholi lisamise korral ei ole välistatud nende jookide sellesse rubriiki klassifitseerimine, tingimusel et neil jookidel säilivad sellesse rubriiki kuuluvate toodete, see tähendab kääritatud jookide omadused.

44

Lisaks nähtub eelotsusetaotlusest, et kõnealustel toodetel ei ole KNi rubriiki 2208 kuuluva destilleeritud alkoholi või destillaatalkoholi omadusi, vaid KNi klassifitseerimise üldreeglit 1 arvestades on neil KNi rubriiki 2206 kuuluvate kääritatud jookide omadused.

45

Selleks et teha kindlaks, millisesse KNi rubriigi 2206 alamrubriiki tuleb klassifitseerida sellised tooted, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb kõigepealt märkida, et KNi alamrubriikide 22060031, 22060051 ja 22060081 sõnastusest tulenevalt kuulub neisse üksnes õuna- ja pirnisiider, ilma et oleks lisatud muid täpsustusi. Seevastu KNi alamrubriikide 22060039 ja 22060059 sõnastusest nähtub, et nendega on hõlmatud muud kääritatud joogid, ilma et oleks lisatud muid täpsustusi. HSi selgitavates märkustes on täpsustatud, et HSi rubriiki 2206 kuuluvad kõik kääritatud joogid, välja arvatud rubriikides 2203–2205 nimetatud joogid.

46

Kõigepealt tuleb meenutada, et KNi klassifitseerimise üldreegli 6 kohaselt klassifitseeritakse kaup teatava rubriigi alamrubriikidesse nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal, kasutades vajalike muudatustega kauba KNi klassifitseerimise üldreegleid, eeskätt üldreegli 2 punkti b, üldreegli 3 punkti a ja üldreegli 3 punkti b (vt selle kohta 17. juuni 1997. aasta kohtuotsus Eru Portuguesa, C‑164/95, EU:C:1997:302, punkt 14, ja 27. juuni 2024. aasta kohtuotsus Prysmian Cabluri şi Sisteme, C‑168/23, EU:C:2024:557, punkt 29).

47

KNi klassifitseerimise üldreegli 2 punkti b kohaselt tuleb iga rubriigis olevat viidet mingile materjalile või ainele vaadelda nii, et see kehtib ka selle materjali või aine segu või ühendi kohta teiste materjalide või ainetega. Selle reegli kohaselt tuleb kaup, mis on segu – nagu põhikohtuasjas käsitletavad tooted (vt eespool punkt 41) –, klassifitseerida, järgides KNi klassifitseerimise üldreeglis 3 sätestatud põhimõtteid.

48

KNi klassifitseerimise üldreegli 3 punktis a on märgitud, et kui kaup tuleb KNi klassifitseerimise üldreegli 2 punkti b kohaselt klassifitseerida kahte või enamasse rubriiki ning seega analoogia alusel kahte või enamasse alamrubriiki, siis on kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik eelistatud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees. Seega tuleb analoogia alusel eelistada kõige täpsemat alamrubriiki üldisemat kirjeldust sisaldavatele alamrubriikidele. Kui aga kahe või enama rubriigi kirjelduses on mainitud vaid osa ainetest või materjalidest, mis sisalduvad mitmest materjalist või ainest koosnevas tootes, tuleb neid rubriike – ja analoogia alusel neid alamrubriike – siiski pidada asjaomase kauba puhul võrdselt sobivaks, isegi kui ühes rubriikidest on kauba kirjeldus täielikum või täpsem.

49

Lõpuks tuleneb KNi klassifitseerimise üldreegli 3 punktist b, et mitmest materjalist või ainest koosnev kaup, mida ei saa klassifitseerida kõnealuse üldreegli 3 punkti a alusel, klassifitseeritakse selle materjali järgi, millega on määratud selle kauba põhiomadused, kui selline kriteerium on rakendatav.

50

Nagu nähtub eelotsusetaotlusest ja Üldkohtule esitatud toimiku materjalidest, koosnevad tooted, millega on tegemist põhikohtuasjas, õunamahla kääritamisel saadud alkoholi, st siidri, mis on KNi alamrubriikidesse 22060031, 22060051 ja 22060081 (siidri alamrubriigid) kuuluv alkohol, ja teiste taimede kääritamisel saadud alkoholi, mis kuulub KNi alamrubriikidesse 22060039 ja 22060059 (muude kääritatud jookide alamrubriigid), segust ning muudest ainetest. Niisiis on tooted, millega on tegemist põhikohtuasjas, võimalik klassifitseerida erinevatesse tariifirubriikidesse.

51

Järelikult tuleb sellised tooted, millega on tegemist põhikohtuasjas, KNi klassifitseerimise üldreegli 2 punkti b alusel klassifitseerida KNi klassifitseerimise üldreeglis 3 ette nähtud metoodikat kasutades.

52

Sellega seoses tuleb märkida, et selliseid tooted, millega on tegemist põhikohtuasjas, ei ole võimalik klassifitseerida KNi klassifitseerimise üldreegli 3 punkti a esimese lause alusel. Nende toodete koostist arvestades sisaldub neis teatav osa siidrit ja teatav osa alkoholi, mis on saadud muude taimede kui õunte kääritamisel. Kui lähtuda selle üldreegli teisest lausest, milles on täpsustatud – nagu on märgitud eespool punktis 48 –, et kui kahes või enamas rubriigis oleva kirjeldusega on hõlmatud vaid osa ainetest või materjalidest, mis sisalduvad segatud või kombineeritud tootes, siis tuleb neid rubriike käsitada asjaomase kauba või toote suhtes võrdselt sobivana, isegi kui ühes rubriikidest on kaupa kirjeldatud täielikumalt või täpsemalt, ei saa järelikult kõnealuse üldreegli tähenduses pidada „täpsemaks“ ei siidrit puudutavaid alamrubriike ega muid kääritatud jooke puudutavaid alamrubriike (vt analoogia alusel 3. juuni 2021. aasta kohtuotsus BalevBio, C‑76/20, EU:C:2021:441, punkt 63).

53

Neil asjaoludel tuleb selliste toodete tariifsel klassifitseerimisel, millega on tegemist põhikohtuasjas, kohaldada KNi klassifitseerimise üldreegli 3 punkti b (vt analoogia alusel 7. mai 2009. aasta kohtuotsus Siebrand, C‑150/08, EU:C:2009:294, punkt 30).

54

Selle üldreegli kohaselt tuleb toote tariifse klassifitseerimise eesmärgil kindlaks määrata, millisest toote koostisesse kuuluvast materjalist tulenevad selle toote põhiomadused (vt 7. mai 2009. aasta kohtuotsus Siebrand, C‑150/08, EU:C:2009:294, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).

55

Nagu on ette nähtud HSi tõlgendamise üldreegli 3 punkti b kohta käiva selgitava märkuse VIII punktis, mis vastab KNi klassifitseerimise üldreegli 3 punktile b, võib põhiomadusi määrav tegur – olenevalt kauba liigist – tuleneda näiteks materjali või komponendi laadist, mahust, kogusest, massist, väärtusest või koostismaterjali tähtsusest kõnealuse kauba kasutamisel (7. mai 2009. aasta kohtuotsus Siebrand, C‑150/08, EU:C:2009:294, punkt 34).

56

Sellega seoses nähtub 7. mai 2009. aasta kohtuotsuse Siebrand (C‑150/08, EU:C:2009:294) punktidest 35–38, et selle kindlaksmääramisel, mis on kääritamisel saadud alkoholi baasil ja muid aineid lisades toodetud joogi põhiomadused KNi klassifitseerimise üldreegli 3 punkti b tähenduses, võib arvesse võtta mitut objektiivset omadust ja tunnust. Nende hulgas on esiteks asjaomases tootes sisalduva alkoholi liik ning iga alkoholiliigi osakaal toote mahus ja selle alkoholisisalduses, teiseks asjaomase toote organoleptilised omadused ja kolmandaks toote kavandatud otstarve, niivõrd kui see tuleneb asjaomase toote olemusest, kusjuures seda, kas otstarve tuleneb toote olemusest, tuleb hinnata toote objektiivsete omaduste ja tunnuste alusel. Lõpuks tuleb neid kolme kriteeriumi hinnata igakülgselt (vt selle kohta 7. mai 2009. aasta kohtuotsus Siebrand, C‑150/08, EU:C:2009:294, punkt 39, ja 12. mai 2016. aasta kohtuotsus Toorank Productions, C‑532/14 ja C‑533/14, EU:C:2016:337, punkt 55).

57

Mis puudutab eespool punktis 56 nimetatud esimest kriteeriumi, siis tuleb kõigepealt meenutada, et alkohol, mis sisaldub niisugustes jookides, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on saadud õunte ja muude taimede kui õunte kääritamisel, kusjuures kummalgi alkoholi liigil on märkimisväärne osakaal nende jookide mahus ja alkoholisisalduses.

58

Muudest taimedest kui õuntest saadud alkoholi osakaal koostisainena sellises joogis, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on vähemalt 48%, 50%, 51%, 52% või 53% olenevalt joogi liigist. Õunamahla kääritamisel saadud alkoholi ja muudest taimedest kui õuntest saadud alkoholi osakaal koostisainena on seega peaaegu võrdne.

59

Tuleb aga märkida, et siidri tariifirubriikide puhul ei ole KNis ega HSi selgitavates märkustes õunamahla kääritamisel saadud alkoholi – mis on siidri valmistamiseks vajalik koostisosa – minimaalset osakaalu kindlaks määratud. Alamrubriikides 22060031, 22060051 ja 22060081 on tõepoolest käsitletud konkreetselt siidrit, st õunamahla kääritamisel saadud alkohoolset jooki, mis tähendab, et neisse alamrubriikidesse kuuluv jook peab koostisainena sisaldama teatavas osakaalus kääritatud õunamahla. Siiski ei saa üksnes selle põhjal, et nende alamrubriikide kirjelduses on kasutatud sõna „siider“, teha järeldust, et neisse alamrubriikidesse klassifitseerimiseks peab jook koostisainena sisaldama teatavas minimaalses osakaalus kääritatud õunamahla (vt analoogia alusel 13. märtsi 2019. aasta kohtuotsus B. S. (linnased õlle koostises), C‑195/18, EU:C:2019:197, punkt 34).

60

Samuti tuleb meenutada, et HSi selgitavas märkuses rubriigi 2206 kohta on sõnaselgelt mööndud, et selle rubriigi jookidele võib lisada alkoholi, tingimusel et neil jookidel säilivad sellesse rubriiki klassifitseeritavate toodete omadused. Sama kehtib analoogia alusel alamrubriikide 22060031, 22060051 ja 22060081 puhul.

61

Pealegi ei ole asjaolu, et teatavat liiki alkoholi osakaal koostisainena on muude alkoholiliikidega võrreldes suurem, kõigi kriteeriumide hulgast see, millega tuleb arvestada toote põhiomadusi määrava aine kindlakstegemisel (vt selle kohta 12. mai 2016. aasta kohtuotsus Toorank Productions, C‑532/14 ja C‑533/14, EU:C:2016:337, punkt 57).

62

Sellest järeldub, et asjaolu, et sellised tooted, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei sisalda mitte ainult olulist osa õunamahla kääritamisel saadud alkoholi – mis on siidri tootmisel vajalik koostisosa –, vaid ka alkoholi, mis on saadud muude taimede kui õunte kääritamisel, ei ole iseenesest piisav, et oleks välistatud selliste toodete klassifitseerimine siidri kohta käivatesse KNi alamrubriikidesse (vt analoogia alusel 13. märtsi 2019. aasta kohtuotsus B. S. (linnased õlle koostises), C‑195/18, EU:C:2019:197, punkt 38).

63

Seejärel tuleb seoses eespool punktis 56 nimetatud teise kriteeriumiga kontrollida, kas selliste toodete organoleptilised omadused, nagu on kõne all põhikohtuasjas, vastavad siidri kohta käivatesse KNi alamrubriikidesse 22060031, 22060051 ja 22060081 klassifitseeritavate toodete või muude kääritatud jookide kohta käivatesse KNi alamrubriikidesse 22060039 ja 22060059 klassifitseeritavate toodete organoleptilistele omadustele. Selles kontekstis võivad toote objektiivseteks tunnusteks ja omadusteks olla selle maitse ja lõhn (vt analoogia alusel 7. mai 2009. aasta kohtuotsus Siebrand, C‑150/08, EU:C:2009:294, punkt 36).

64

Eelotsusetaotluses esitatud andmetest nähtub, et sellistel toodetel, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on eelkõige maitse ja lõhna poolest siidri organoleptilised omadused, mida lisatud looduslikud lõhna- ja maitseained või suhkur ei mõjuta või mille organoleptilist tajumist need ained võimendavad.

65

Järelikult ei ole nende toodete puhul – vaatamata muude taimede kui õunte kääritamisel saadud alkoholi märkimisväärsele osakaalule ja muude ainete lisamisele – kadunud siidrile eriomased organoleptilised omadused, millega on määratud nende toodete põhiomadused ja mis vastavad omadustele, mille alusel siidri kohta käivatesse alamrubriikidesse klassifitseeritavate toodete omadustele (vt analoogia alusel 7. mai 2009. aasta kohtuotsus Siebrand, C‑150/08, EU:C:2009:294, punkt 37).

66

Mis puudutab lõpuks eespool punktis 56 nimetatud kolmandat kriteeriumi, siis Üldkohtu käsutuses oleva toimiku materjalide põhjal on ilmne, et põhikohtuasjas kõne all olevate jookide objektiivsed tunnused ja omadused, muu hulgas nende värvus ja tootenimi – kaubamärk Strongbow koos selgitusega „õunasiider“ –, vastavad siidrina tarbimiseks mõeldud jookide omadustele, mida peab siiski kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

67

Kui selle kontrolli tulemusel ei ilmne muud, tuleb asuda seisukohale, et sellistel toodetel, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on siidri kohta käivatesse KNi alamrubriikidesse 22060031, 22060051 ja 22060081 klassifitseeritavate toodete põhiomadused.

68

Kõike eeltoodut arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et KNi tuleb tõlgendada nii, et 25% ulatuses kontsentraadist valmistatud kääritatud õunamahlast, veest, glükoosi-fruktoosisiirupist, õunhappest, süsinikdioksiidist, kaaliummetabisulfitist ning eri lõhna- ja maitseainetest koosnevad joogid, milles muudest taimedest kui õuntest saadud alkoholi osakaal on 48–53%, kuid millel on siidri organoleptilised omadused ja mille otstarve on sama kui siidril, kuuluvad KNi alamrubriikidesse 22060031, 22060051 ja 22060081.

69

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHTUS (teine koda viieliikmelises koosseisus)

otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas (muudetud komisjoni 16. oktoobri 2014. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 1101/2014 ja komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/1754) olevat kombineeritud nomenklatuuri

tuleb tõlgendada nii, et

25% ulatuses kontsentraadist valmistatud kääritatud õunamahlast, veest, glükoosi-fruktoosisiirupist, õunhappest, süsinikdioksiidist, kaaliummetabisulfitist ning eri lõhna- ja maitseainetest koosnevad joogid, milles muudest taimedest kui õuntest saadud alkoholi osakaal on 48–53%, kuid millel on siidri organoleptilised omadused ja mille otstarve on sama kui siidril, kuuluvad selle nomenklatuuri alamrubriikidesse 22060031, 22060051 ja 22060081.