–

JG, esindaja: Rechtsanwalt H. Nehm,

–

Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller ja P. E. Wagner,

–

Tšehhi valitsus, esindajad: K. Najmanová, M. Smolek ja J. Vláčil,

–

Madalmaade valitsus, esindajad: M. K. Bulterman ja H. S. Gijzen,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: M. Carpus-Carcea ja M. Kellerbauer,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu 31. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT 2014, L 229, lk 1) (muudetud nõukogu 8. aprilli 2022. aasta määrusega (EL) 2022/576 (ELT 2022, L 111, lk 1)), artikli 3i lõiget 1 ja nõukogu 31. juuli 2014. aasta määruse nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT 2014, L 229, lk 1) (muudetud nõukogu 18. detsembri 2023. aasta määrusega (EL) 2023/2878 (ELT L, 2023/2878)), artikli 3i lõiget 3ad.

2

Taotlus on esitatud Düsseldorfis (Saksamaa) elava Venemaa kodaniku JG ja Hauptzollamt Düsseldorfi (Düsseldorfi peatolliamet, edaspidi „toll“) vahelises kohtuvaidluses selle üle, et viimane pidas kinni kasutatud mootorsõiduki, mille JG omandas Venemaal ja mis seejärel toodi Saksamaa territooriumile.

3

Nõukogu 31. juuli 2014. aasta otsuse 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT 2014, L 229, lk 13) (muudetud nõukogu 8. aprilli 2022. aasta otsusega (ÜVJP) 2022/578 (ELT 2022, L 111, lk 70)), artikli 4k lõigetes 1 ja 6 on sätestatud:

„1.   Keelatud on otse või kaudselt osta, importida või üle anda Venemaalt pärinevaid või Venemaalt eksporditavaid kaupu, mille müük toob Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat tegevust.

[…]

6.   [Euroopa] Liit võtab vajalikud meetmed, et määrata kindlaks asjakohased käesoleva artikliga hõlmatavad tooted.“

4

Otsuse 2022/578 põhjenduses 6 on märgitud:

„Võttes arvesse olukorra tõsidust ja vastuseks Venemaa sõjalisele agressioonile Ukraina vastu, on asjakohane kehtestada täiendavad piiravad meetmed. […] Samuti on asjakohane piirata lennukikütuse ja muude kaupade eksporti Venemaale ning kehtestada täiendavad impordipiirangud teatavate Venemaa poolt eksporditavate või sealt pärit kaupade, sealhulgas kivisöe ja muude tahkete fossiilkütuste suhtes. […]“.

5

Määruse nr 833/2014 põhjendus 2 on sõnastatud järgmiselt:

„22. juulil 2014 otsustas [Euroopa Liidu N]õukogu, et kui Venemaa ei vasta Euroopa Ülemkogu 27. juuni 2014. aasta järeldustes ja nõukogu 22. juuli järeldustes esitatud nõudmistele, on ta valmis kehtestama viivitamata täiendavaid olulisi piiravaid meetmeid. Seega peetakse asjakohaseks kehtestada täiendavad piiravad meetmed, et suurendada Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse kulukust Venemaa jaoks ja toetada kriisi rahumeelset lahendamist. Kõnealused meetmed vaadatakse pidevalt läbi ja neid võib peatada või kehtetuks tunnistada või täiendada muude piiravate meetmetega, sõltuvalt kohapealsetest sündmustest.“

6

Sellesse määrusesse määrusega 2022/576 lisatud artiklis 3i on sätestatud:

„1.   Keelatud on otse või kaudselt osta, importida või üle anda XXI lisas loetletud Venemaalt pärinevaid või Venemaalt eksporditavaid kaupu, mille müük toob Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat tegevust.“

7

Määruse nr 833/2014 artiklisse 3i nõukogu 6. oktoobri 2022. aasta määrusega (EL) 2022/1904 (ELT 2022, L 259 I, lk 3) lisatud lõikes 3a on ette nähtud:

„Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata ostude suhtes Venemaal, mis on vajalikud liidu ja liikmesriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste, sealhulgas delegatsioonide, saatkondade ja missioonide toimimiseks või liikmesriikide kodanike ja nende otseste pereliikmete isiklikuks kasutuseks.“

8

Määruse nr 833/2014 artiklisse 3i määrusega 2023/2878 lisatud lõigetes 3aa–3ad on sätestatud:

„3aa.   Liikmesriigi pädevad asutused võivad lubada selliste kaupade importi, mis on mõeldud liitu reisivatele füüsilistele isikutele või nende lähimatele pereliikmetele üksnes isiklikuks kasutamiseks ning piirduvad kõnealustele isikutele kuuluvate isiklike esemetega ja mis ei ole ilmselgelt ette nähtud müügiks.

3ab.   Pädevad asutused võivad tingimustel, mida nad peavad asjakohaseks, lubada liitu siseneda [kombineeritud nomenklatuuri (CN) ]koodi 8703 alla kuuluval sõidukil, mis ei ole ette nähtud müügiks ja mis kuulub liikmesriigi kodanikule või mõnele tema lähimale pereliikmele, kelle elukoht on Venemaal ja kes sõidab selle sõidukiga liitu üksnes selle isikliku kasutamise eesmärgil.

3ac.   Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata CN‑koodi 8703 alla kuuluvate mootorsõidukite liitu sisenemisele, tingimusel et neil on diplomaatiline registreerimismärk ning need on vajalikud diplomaatiliste ja konsulaaresinduste, sealhulgas delegatsioonide, saatkondade ja missioonide või rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatute rahvusvaheliste organisatsioonide toimimiseks või nende töötajatele ja nende lähisugulastele isiklikuks kasutamiseks.

3ad.   Lõikes 1 sätestatud keeld ei takista 19. detsembril 2023 juba liidu territooriumil olevate sõidukite registreerimist liikmesriigis.

[…]“.

9

Määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/1904) XXI lisa „Artiklis 3i osutatud kaupade ja tehnoloogia loetelu“ B osas oli CN‑koodi 8703 all järgmine kirjeldus:

„Sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt vähem kui kümne reisija veoks, k.a universaalid ja võidusõiduautod (v.a rubriigi 8702 mootorsõidukid)“.

10

Määruse 2022/576 põhjenduses 2 on märgitud:

„Määrusega (EL) nr 833/2014 rakendatakse teatavaid nõukogu otsusega 2014/512/ÜVJP ette nähtud meetmeid.“

11

Põhikohtuasja kaebaja, kes on Düsseldorfis (Saksamaa) elav Venemaa kodanik, omandas 27. jaanuaril 2023 Venemaal kasutatud mootorsõiduki, mille ta registreeris enda nimel Venemaal ja millega ta saabus 11. mail 2023 Poola. Selle liikmesriigi territooriumilt veeti sõiduk, millel puudus registreerimismärk, haagisel Düsseldorfi.

12

Põhikohtuasja kaebaja deklareeris 28. augustil 2023 kõnealuse sõiduki tollis tolliväärtusega 50390,71 eurot, et lasta see vabasse ringlusse. Sama päeva otsusega pidas toll kõnealuse sõiduki kinni ja tunnistas tollideklaratsiooni kehtetuks põhjusel, et selle sõiduki import on määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/576) artikli 3i lõike 1 kohaselt keelatud.

13

Kuna toll jättis põhikohtuasja kaebaja vaide rahuldamata samal põhjusel, millele on viidatud eelmises punktis, esitas kaebaja kõnealuse sõiduki kinnipidamise otsuse peale kaebuse Finanzgericht Düsseldorfile (Düsseldorfi maksukohus, Saksamaa), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus. Põhikohtuasja kaebaja põhjendab oma kaebust sellega, et asjaomane sõiduk oli 19. detsembril 2023 liidu territooriumil, mistõttu võis määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2023/2878) artikli 3i lõike 3ad kohaselt selle liikmesriigis registreerida. Tema hinnangul ei puuduta see säte üksnes sõidukeid, mis vastavad määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2023/2878) artikli 3i lõigetes 3ab ja 3ac sätestatud tingimustele. Igal juhul leiab põhikohtuasja kaebaja, et asjaomase sõiduki import ei too Venemaa Föderatsioonile märkimisväärset tulu, mistõttu see import ei ole määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/576) artikli 3i lõikega 1 vastuolus.

14

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul sõltub kaebuse lahendus esiteks küsimusest, kas määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/576) artikli 3i lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et keeld määruse (muudetud määrusega 2022/1904) XXI lisas loetletud kaupu liidus osta, sinna importida või seal üle anda kehtib ainult siis, kui on võimalik kindlaks teha, et kõnealuse kauba müük toob Venemaa Föderatsioonile märkimisväärset tulu ja võimaldab tal seeläbi jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat tegevust.

15

Juhul kui vastus esimesele küsimusele on eitav, tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul teiseks analüüsida, kas määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2023/2878) artikli 3i lõiget 3ad tuleb tõlgendada nii, et võimalus registreerida sõiduk, mis oli 19. detsembril 2023 liidu territooriumil, on olemas ka sõiduki puhul, mis ei kuulu selle määruse artikli 3i lõike 3ab või 3ac kohaldamisalasse ja mille liitu importimine või seal üleandmine on selle määruse (muudetud määrusega 2022/576) artikli 3i lõike 1 kohaselt keelatud, mistõttu peaks pädev tolliasutus asjaomase sõiduki kinnipidamise lõpetama.

16

Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht Düsseldorf (Düsseldorfi maksukohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

17

Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/576) artikli 3i lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud keeld teatud kaupu liidus osta, sinna importida või seal üle anda kehtib mis tahes kauba suhtes, mis kuulub selle määruse (muudetud määrusega 2022/1904) XXI lisas nimetatud CN‑koodide alla, ilma et oleks vaja iga tehingu puhul eraldi kontrollida, kas asjaomane ostmine, importimine või üleandmine toob Venemaa Föderatsioonile märkimisväärset tulu.

18

Mis puudutab määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/576) artikli 3i lõike 1 ulatust, siis väärib meeldetuletamist, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tule liidu õigusnormi tõlgendamisel arvesse võtta mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ja selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (17. novembri 1983. aasta kohtuotsus Merck, 292/82, EU:C:1983:335, punkt 12, ning 13. märtsi 2025. aasta kohtuotsus PKK vs. nõukogu, C‑72/23 P, EU:C:2025:182, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).

19

Mis puudutab kõnealuse sätte sõnastust, siis selles on ette nähtud, et keelatud on otse või kaudselt osta, importida või üle anda määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/1904) XXI lisas loetletud Venemaalt pärinevaid või Venemaalt eksporditavaid kaupu, mille müük toob Venemaa Föderatsioonile märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat tegevust.

20

Ent eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab oma taotluses erinevustele selle sätte eri keeleversioonides.

21

Täpsemalt, nagu nimetatud kohus märgib, võib selle sätte saksa- ja hollandikeelset versiooni mõista nii, et samas sättes ette nähtud keelu kohaldamisalasse kuulumiseks peab tehing, mis puudutab määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/1904) XXI lisas loetletud kaupu, lisaks Venemaa Föderatsioonile konkreetselt tulu tooma. Seevastu teisi keeleversioone, nagu hispaania-, inglis- ja prantsuskeelne versioon, ei saa niimoodi tõlgendada.

22

Sellega seoses väärib märkimist, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei või ühes keeleversioonis kasutatud liidu õigusnormi sõnastus olla selle sätte tõlgendamise ainus alus ja sellele keeleversioonile ei või tõlgendamisel anda eelist teiste keeleversioonide ees. Nimelt tuleb liidu õigusnorme tõlgendada ja kohaldada ühetaoliselt, arvestades kõikides liidu keeltes koostatud versioone. Erinevuse korral liidu õigusakti eri keeleversioonides tuleb asjaomast sätet tõlgendada lähtuvalt selle õigusakti üldisest ülesehitusest ja eesmärgist, mille osa see säte on (27. oktoobri 1977. aasta kohtuotsus Bouchereau, 30/77, EU:C:1977:172, punkt 14, ning 27. novembri 2025. aasta kohtuotsus Svema Trade, C‑567/24, EU:C:2025:920, punkt 23).

23

Määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/576) artikli 3i lõike 1 kontekstis on Euroopa Kohtul juba olnud võimalus meelde tuletada, et määruse nr 833/2014 eesmärk on vastavalt ELTL artiklile 215 võtta otsuse 2014/512 elluviimiseks vajalikud meetmed (28. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Rosneft, C‑72/15, EU:C:2017:236, punkt 141), nagu nähtub ka määruse 2022/576 põhjendusest 2. Sellega seoses on otsuse 2014/512 (muudetud otsusega 2022/578) artikli 4k lõikes 1 sätestatud, et keelatud on otse või kaudselt osta, importida või üle anda Venemaalt pärinevaid või Venemaalt eksporditavaid kaupu, mille müük toob Venemaa Föderatsioonile märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat tegevust. Lisaks on artikli 4k lõikes 6 sätestatud, et „[l]iit võtab vajalikud meetmed, et määrata kindlaks asjakohased käesoleva artikliga hõlmatavad tooted“.

24

Nimetatud artikli 4k sätetest tuleneb, et selle artikliga kehtestatud korra kohaselt on liidul õigus kindlaks määrata tooted, mille ostmist, importi või üleandmist tuleb pidada Venemaa Föderatsioonile märkimisväärset tulu toovaks ja seetõttu otsuse 2014/512 (muudetud otsusega 2022/578) artikli 4k lõikes 1 ja määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/576) artikli 3i lõikes 1 sätestatud keelu kohaldamisalasse kuuluvaks.

25

Järelikult ei keela määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/576) artikli 3i lõige 1 kauba liidus ostmist, sinna importimist või seal üleandmist üksnes juhul, kui niisugune tehing eraldi võetuna toob Venemaa Föderatsioonile märkimisväärset tulu. See säte keelab kõik tehingud, mis on seotud määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/1904) XXI lisas loetletud kaupadega.

26

Seda tõlgendust kinnitavad määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/576) artikli 3i lõikes 1 ette nähtud keelust tehtavad erandid, mis tulenevad sellest, et määrusega 2022/1904 lisati viidatud artiklisse 3i lõige 3a ning määrusega 2023/2878 lõiked 3aa ja 3ab. Esimese erandi kohaselt ei kohaldata määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/576) artikli 3i lõikes 1 ette nähtud keeldu muu hulgas Venemaal tehtud ostude suhtes, mis on vajalikud liikmesriikide kodanike ja nende otseste pereliikmete isiklikuks kasutuseks. Samamoodi võimaldavad teised erandid liikmesriikide pädevatel asutustel lubada ühelt poolt selliste kaupade importi, mis on mõeldud liitu reisivatele füüsilistele isikutele või nende lähimatele pereliikmetele üksnes isiklikuks kasutamiseks ja piirduvad kõnealustele isikutele kuuluvate isiklike esemetega ning mis ei ole ilmselgelt ette nähtud müügiks, ja teiselt poolt liitu siseneda sõidukil, mis ei ole ette nähtud müügiks ja mis kuulub liikmesriigi kodanikule või mõnele tema lähimale pereliikmele, kelle elukoht on Venemaal ja kes sõidab selle sõidukiga liitu üksnes selle isikliku kasutamise eesmärgil.

27

Ent kui selle määruse (muudetud määrusega 2022/576) artikli 3i lõikes 1 kehtestatud keeld oleks kohaldatav üksnes siis, kui asjaomane ost, import või üleandmine eraldi võetuna võiks selle erilisi tunnuseid arvestades tuua Venemaa Föderatsioonile märkimisväärset tulu, ei oleks neid erandeid vaja ette näha. Nimelt puudutavad kõnealused erandid esiteks Venemaalt ostetud kaupu, mis on vajalikud asjaomaste füüsiliste isikute isiklikuks kasutuseks. See nõue rõhutab, et tegemist on kaupadega, mida peetakse selleks tingimata vajalikuks, välistades igasuguse luksuskauba või keskmisest suurema väärtusega kauba, mis võib seetõttu niisugust tulu tekitada. Teiseks peavad nimetatud eranditega hõlmatud kaubad kuuluma asjaomastele füüsilistele isikutele ning nende import piirdub kõnealuste isikute isiklike asjadega ja kaupadega, mis ilmselgelt ei ole mõeldud müügiks. Sellest järeldub, et need erandid puudutavad tehinguid, mis juba oma olemuselt ei saa sellist tulu tekitada.

28

Tõlgendust, mille kohaselt on määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/576) artikli 3i lõikes 1 ette nähtud keeld kohaldatav kõigile selle määruse (muudetud määrusega 2022/1904) XXI lisas loetletud kaupadele, ilma et oleks vaja iga tehingu puhul eraldi kontrollida, kas asjaomane ost, import või üleandmine toob Venemaa Föderatsioonile märkimisväärset tulu, kinnitab ka selle õigusaktiga taotletav eesmärk, mille osa nimetatud säte on.

29

Nimelt nähtub määruse nr 833/2014 põhjendusest 2, et selle määruse eesmärk on kohaldada täiendavaid piiravaid meetmeid, „et suurendada Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse kulukust Venemaa jaoks ja toetada kriisi rahumeelset lahendamist“.

30

Lisaks, nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 23, on määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/576) eesmärk võtta otsuse 2014/512 elluviimiseks vajalikud meetmed. Sellega seoses tuleb märkida, et otsuse 2022/578 – millega otsust 2014/512 muudeti – põhjenduse 6 kohaselt tuleks olukorra tõsidust arvestades ja vastusena Venemaa Föderatsiooni sõjalisele agressioonile Ukraina vastu kehtestada uued piiravad meetmed, mis tähendab muu hulgas seda, et kehtestatakse „täiendavad impordipiirangud teatavate Venemaa poolt eksporditavate või sealt pärit kaupade […] suhtes“.

31

Selle määruse (muudetud määrusega 2022/576) artikli 3i lõikes 1 ette nähtud keelu kohaldamine kõigile kaupadele, mis kuuluvad määruse (muudetud määrusega 2022/1904) XXI lisas nimetatud CN‑koodide alla, on selliste eesmärkide tõhusaks saavutamiseks aga sobiv, samas kui nende eesmärkide saavutamine seataks seevastu ohtu, kui selle kohaldamise eeldus oleks tuvastamine, et asjaomane toode eraldi võetuna toob Venemaa Föderatsioonile märkimisväärset tulu.

32

Eespool toodud kaalutlusi silmas pidades tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/576) artikli 3i lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud keeld teatud kaupu liidus osta, sinna importida või seal üle anda kehtib mis tahes kauba suhtes, mis kuulub selle määruse (muudetud määrusega 2022/1904) XXI lisas nimetatud CN‑koodide alla, ilma et oleks vaja iga tehingu puhul eraldi kontrollida, kas asjaomane ostmine, importimine või üleandmine toob Venemaa Föderatsioonile märkimisväärset tulu.

33

Teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2023/2878) artikli 3i lõiget 3ad tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud õigus registreerida liikmesriigis sõiduk, mis oli 19. detsembril 2023 juba liidu territooriumil, on kohaldatav ka sõidukitele, mis selsamal kuupäeval olid sel territooriumil määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/576) artikli 3i lõikes 1 ette nähtud keeldu rikkudes.

34

Sellega seoses tuleb märkida, et määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2023/2878) artikli 3i lõike 3ad eesmärk ei ole kehtestada erandit artikli 3i lõikes 1 ette nähtud keelust. Nimelt nähtub juba lõike 3ad sõnastusest, et see puudutab üksnes sõiduki registreerimist, mitte selle liidus ostmist, sinna importimist ega seal üleandmist.

35

Sellest tuleneb, et artikli 3i lõikega 3ad antud õigus registreerida sõiduk, mis oli 19. detsembril 2023 juba liidu territooriumil, saab igal juhul olla kohaldatav üksnes sõidukite puhul, mille viibimine sellel territooriumil ei tulene määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/576) artikli 3i lõikes 1 sätestatud keelu rikkumisest.

36

Eespool toodut silmas pidades tuleb teisele küsimusele vastata, et määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2023/2878) artikli 3i lõiget 3ad tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud õigus registreerida liikmesriigis sõiduk, mis oli 19. detsembril 2023 juba liidu territooriumil, ei ole kohaldatav sõidukitele, mis selsamal kuupäeval olid sel territooriumil määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/576) artikli 3i lõikes 1 ette nähtud keeldu rikkudes.

37

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab: