–

Keesing Deutschland GmbH, esindaja: Rechtsanwalt C. Höink,

–

Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller ja N. Scheffel,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: M. Björkland, A. Demeneix ja B.‑R. Killmann,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas asuva kombineeritud nomenklatuuri (redaktsioonis, mis tuleneb komisjoni 11. oktoobri 2018. aasta rakendusmäärusest (EL) 2018/1602 (ELT 2018, L 273, lk 1)) (edaspidi „KN“) rubriiki 4902 ning võrdse kohtlemise ja neutraalse maksustamise põhimõtet.

2

Taotlus on esitatud Keesing Deutschland GmbH ja Finanzamt für Körperschaften II (juriidiliste isikute maksuamet II, Saksamaa) (edaspidi „Finanzamt“) vahelises kohtuvaidluses selle üle, kuidas määrata kindlaks käibemaksumäär, mida kohaldatakse numbri-sudokusid sisaldavate nuputamisvihikute tarnele.

3

Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) töötas välja Tollikoostöö Nõukogu (nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (WCO)), mis asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud Tollikoostöö Nõukogu asutamiskonventsiooniga. HS kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga (United Nations Treaty Series, 1503. kd, lk 4, nr 25910 (1988); edaspidi „HSi konventsioon“) ja see kiideti koos 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288). WCO töötab HSi selgitavad märkused välja vastavalt selle konventsiooni sätetele.

4

HSi konventsiooni artikli 2 kohaselt moodustab selle konventsiooni lisa, milles sisaldub HS, konventsiooni lahutamatu osa ja iga viitega konventsioonile viidatakse ka lisale.

5

HSi konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt kohustuvad konventsiooniosalised muu hulgas tagama, et nende tollitariifi- ja statistikanomenklatuurid on HSiga kooskõlas, kasutades esiteks kõiki HSi rubriike ja alamrubriike ilma täienduste või muudatusteta ning nende vastavate arvkoodidega, kasutades teiseks HSi tõlgendamise üldreegleid ning kõiki märkusi jaotise, grupi ja alamrubriigi kohta nende kohaldamisala muutmata ning järgides kolmandaks HSi numeratsiooni.

6

HSi konventsiooni lõppsättes on täpsustatud, et selle konventsiooni prantsus- ja ingliskeelne tekst on võrdselt autentsed.

7

HSi selgitavates märkustes grupi 49 kohta esitatud üldised märkused on sõnastatud järgmiselt:

„Mõningate allpool nimetatud eranditega kuuluvad sellesse gruppi kõik trükitooted, mille põhiolemuseks ja -kasutuseks on see, et nendele on trükitud motiivid, tähed või kujutised.

[…]

Termin „trükitud“ tähendab selles grupis mitte ainult reprodutseerimist mitmesuguste käsitsitrükkimise meetoditega (näiteks gravüüride või puulõigete tõmmised, mitteoriginaalid) või mehaanilise trükkimisega (kõrgtrükk, ofsettrükk, litograafia, fotogravüürid jne), vaid ka reprodutseerimist paljundusmasinate ja arvutite abil, surutrüki, fotograafia, fotokopeerimise, termokopeerimise või masinkirja abil (vt selle grupi märkus 2), sõltumata trükis kasutatavate sümbolite (tähtede) vormist (näiteks mis tahes tähestiku tähed, numbrid, kiirkirjamärgid, morse vm koodi märgid, Braille tähed, muusikalised (noodi-) märgid, pildid, diagrammid). Termin ei hõlma aga koloreerimist või dekoratiivset või jäljendtrükki.

[…]“.

8

HSi rubriigi 4902 selgitavas märkuses on kirjas:

„Sellesse rubriiki kuuluvate kaupade määrav tunnus on see, et neid avaldatakse perioodiliselt korrapäraste ajavahemike tagant sama nimetusega ning igale väljaandele on kantud kuupäev (märgitud võib olla vaid aastaaeg, nt „Kevad 1966“) ja üldjuhul on need nummerdatud. Need võivad koosneda lahtistest lehtedest või olla klambriga kinnitatud; kui need on aga kartongist kaantega või köidetud, kuuluvad need rubriiki 4901. Kui ühes väljaandes on mitu numbrit, kuuluvad need samuti rubriiki 4901, isegi kui need on kinnitatud vaid klambriga. Trükised, mis sisaldavad enamasti trükitud teksti, võivad olla ka rikkalikult illustreeritud ja võivad sisaldada peamiselt pildimaterjali. Need võivad sisaldada ka reklaami.

[…]“.

9

Nagu nähtub määruse nr 2658/87 artikli 1 lõikest 1, reguleerib Euroopa Komisjoni kehtestatud KN Euroopa Liitu imporditud kauba tariifset klassifitseerimist.

10

Määruse nr 2658/87 artikli 1 lõike 2 ja artikli 3 lõike 1 kohaselt on KNi üle võetud HSi rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid, ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KNi enda alljaotisi.

11

Määruse nr 2658/87 artikli 12 lõikes 1 on sätestatud, et komisjon võtab igal aastal määruse vormis vastu KNi täieliku redaktsiooni koos vastavate ühise tollitariifistiku ühepoolsete ja kokkuleppeliste tollimaksumääradega, nagu see tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu või komisjoni vastuvõetud meetmetest. See määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 31. oktoobril ja seda kohaldatakse alates järgneva aasta 1. jaanuarist.

12

Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust nähtub, et põhikohtuasjas kohaldatav KNi versioon tuleneb rakendusmäärusest 2018/1602.

13

Selle rakendusmääruse I lisa esimese osa I jao A osas sisalduvates KNi klassifitseerimise üldreeglites on kirjas:

„Kaupade klassifitseerimine [KNi] toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[…]“.

14

KNi teine osa „Tollimaksude loend“ sisaldab X jaotist „Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid; paber ja papp ning tooted nendest“, millesse kuulub grupp 49 „Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised“.

15

Grupi 49 tollimaksude loendi põhikohtuasjas kohaldatav redaktsioon sisaldas järgmisi rubriike:

16

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1), mida on muudetud nõukogu 6. novembri 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/1713 (ELT 2018, L 286, lk 20) (edaspidi „käibemaksudirektiiv“), artiklis 98 on sätestatud:

„1.   Liikmesriigid võivad kohaldada kas üht või kaht vähendatud maksumäära.

2.   Vähendatud maksumäärasid kohaldatakse üksnes III lisas nimetatud rühmadesse kuuluvate kaubatarnete ja teenuste osutamise suhtes. Vähendatud maksumäärasid ei kohaldata elektrooniliselt osutatavate teenuste suhtes, välja arvatud need, mis kuuluvad III lisa punkti 6 alla.

3.   Lõikes 1 ettenähtud vähendatud maksumäärade kohaldamisel kaupade rühmade suhtes võivad liikmesriigid kasutada asjakohaste rühmade täpse ulatuse määramiseks kaupade koondnomenklatuuri.“

17

Käibemaksudirektiivi III lisa punkt 6 on sõnastatud järgmiselt:

„raamatute, ajalehtede ja perioodikaväljaannete (sealhulgas brošüürid, teabevoldikud ja muud samalaadsed trükised, lastele mõeldud pildi-, joonistus- ja värvimisraamatud, trükitud või käsikirjalised noodid, maa- ja merekaardid ning muud samalaadsed kaardid) tarne, olenemata sellest, kas need on füüsilisel kandjal, elektrooniliselt levitatud või mõlemat, sealhulgas raamatukogudest laenuks andmine, välja arvatud täielikult või peamiselt reklaamiks mõeldud väljaanded ning väljaanded, mis täielikult või peamiselt koosnevad video- või muusikasisust“.

18

Käibemaksuseaduse (Umsatzsteuergesetz, edaspidi „UStG“) põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis on § 12 lõikes 2 sätestatud:

„7protsendilist vähendatud maksumäära kohaldatakse järgmiste tehingute suhtes:

19

UStG lisa 2 on sõnastatud järgmiselt:

20

Keesing Deutschland turustas 2019. aastal nuputamisvihikuid nimetusega „Sudoku-Varianten Spezial“. Need on ligikaudu 100‑leheküljelised paberkandjal trükised, mis on klamberköites. Vihikud sisaldavad eessõna, impressumit, sudoku reeglite selgitusi, 88 sudokut, kus mõned numbrid vahemikus 1–9 on ruudustikku juba sisse kantud ja ülejäänud numbrid tuleb sisse kanda kindlas järjekorras, samuti asjaomaseid lahendusi ning viimasele leheküljele trükitud reklaami. Tiitellehel on väljaande number, viide vihiku perioodilisele ilmumisele iga kaheksa nädala tagant ja väljaandmise kuupäev.

21

Keesing Deutschland kohaldas oma käibedeklaratsioonis nende vihikute müügist saadud summadele 7protsendilist vähendatud käibemaksumäära, mis on ette nähtud UStG § 12 lõike 2 punktis 1 koostoimes selle seaduse lisa 2 punkti 49 alapunktiga b, leides, et nimetatud vihikud kuuluvad KNi rubriiki 4902.

22

Finanzamt ei lubanud vähendatud käibemaksumäära kohaldada ja põhjendas seda sellega, et kuna põhikohtuasjas kõne all olevad nuputamisvihikud ei sisalda „kvalifitseeritud teksti“ ega ole seega hõlmatud KNi rubriigi 4902 saksakeelses versioonis kasutatud mõistega „Druckschrift“ („trükis“), tuleb need vihikud klassifitseerida KNi rubriiki 4911, mistõttu kehtib neile harilik maksumäär.

23

Keesing Deutschland esitas Finanzamti otsuse peale kaebuse Finanzgericht Berlin-Brandenburgile (Berliin-Brandenburgi maksukohus, Saksamaa), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus, väites, et need vihikud tuleb klassifitseerida KNi rubriiki 4902. Tema arvates ei tähenda KNi rubriigi 4902 saksakeelses versioonis kasutatud mõiste „periodische Druckschriften“ („perioodilised trükised“) tingimata seda, et trükis peab sisaldama tähejada. Selle rubriigi inglis- ja prantsuskeelsest versioonist nähtub, et asjaomase kauba klassifitseerimiseks nimetatud rubriiki on nõutav üksnes korrapäraselt ilmuva trükitoote olemasolu. Sama rubriigi saksakeelses versioonis kasutatud mõiste „Schrift“ („kiri“) on tõlkeviga. Peale selle sisaldavad põhikohtuasjas kõne all olevad nuputamisvihikud mitmesuguste numbrite süsteemiga tabeleid. Numbrilist kirjatüüpi tuleb samuti pidada „kirjaks“ („Schrift“), kuna see on sarnaselt tähejadadega inimestevahelises suhtluses kasutatav graafiliste märkide süsteem.

24

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Saksa seadusandja on kasutanud käibemaksudirektiivi artikli 98 lõikes 3 ette nähtud võimalust piiritleda viitega KNile täpselt kaupade kategooriad, mille suhtes liikmesriigid vähendatud käibemaksumäära kohaldavad, ja seega kohaldada 7protsendilist käibemaksumäära muu hulgas KNi rubriiki 4902 kuuluvate perioodiliste trükiste („periodische Druckschriften“) tarnetele. Liikmesriigi kohtupraktika kohaselt sõltub vähendatud maksumäära kohaldamine teatud kaubakategooriate tarnetele seega üksnes nende kaupade klassifitseerimisest KNi rubriikidesse või alamrubriikidesse.

25

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et põhikohtuasjas kõne all olevad nuputamisvihikud vastavad HSi rubriigi 4902 selgitavas märkuses nimetatud tingimustele, eelkõige perioodilise ilmumise nõudele. Seega on ainus eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses oleva vaidluse lahendamisel määrav küsimus see, kas kauba klassifitseerimiseks sellesse rubriiki on nõutav, et perioodikaväljaanded UStG lisa 2 tähenduses sisaldaksid peamiselt tähtedest koosnevat teksti.

26

Eelotsusetaotlused esitanud kohtu arvates tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Ta täpsustab siinkohal, et KNi rubriigi 4902 saksakeelses versioonis kasutatud mõiste „Druckschrift“ tähendab „trükikirjalist teost“. „Schrift“ tähistab seejuures „suletud süsteemi moodustavate graafiliste märkide kogumit, millega pannakse kirja ja muudetakse loetavaks kõneldav keel“, või „graafiliste märkide süsteemi, mis võimaldab loetavalt kujutada suulist, kirjutatud või trükitud teksti“, ning see ei hõlma mitte ainult tähti, vaid ka numbreid.

27

Seda tõlgendust kinnitavad esiteks KNi rubriigi 4902 inglis- ja prantsuskeelne versioon, millest ei saa välja lugeda võimalikke tüpograafilisi nõudeid selles rubriigis nimetatud trükisele, ning teiseks käibemaksudirektiivi III lisa eesmärk alandada teatavate hädavajalikuks peetavate kaupade hinda ja muuta need kaubad lõpptarbijale paremini kättesaadavaks, nimelt eelkõige selliste kaupade hinda nagu raamatud, ajalehed ja perioodikaväljaanded, mille lugemise abil saavad liidu kodanikud laiendada oma teadmisi. Sellised nuputamisvihikud, nagu on kõne all põhikohtuasjas, peaksid olema selle eesmärgiga hõlmatud, kuna need suurendavad eelkõige keskendumisvõimet, treenivad kannatlikkust ja püsivust ning neid võib kasutada sõnavara harjutamiseks võõrkeeleõppes või vajaduse korral muusikatundides.

28

Peale selle viitab HSi rubriigi 4902 selgitavas märkuses kasutatud väljend „sisaldavad enamasti trükitud teksti“, et teksti olemasolu ei ole tingimata sellesse rubriiki klassifitseeritavate trükiste põhiomadus. Lisaks võimaldab asjaolu, et selle selgitava märkuse kohaselt kuuluvad samasse rubriiki ka trükised, mis on „rikkalikult illustreeritud“ või mis sisaldavad reklaami, käsitleda samamoodi ka perioodilisi trükiseid ja trükiväljaandeid, mis sisaldavad peamiselt numbreid.

29

Juhul kui Euroopa Kohus peaks leidma, et tema menetluses olevaid nuputamisvihikuid ei tule klassifitseerida KNi rubriiki 4902, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas võrdse kohtlemise ja neutraalse maksustamise põhimõtted ei nõua siiski UStG § 12 lõike 2 punktis 1 koostoimes selle seaduse lisa 2 punkti 49 alapunktiga b ette nähtud 7protsendilise käibemaksumäära kohaldamist nendele vihikutele.

30

Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht Berlin-Brandenburg (Berliin-Brandenburgi maksukohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

31

Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas KNi rubriiki 4902 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab kaupa, mida kirjeldatakse iga kaheksa nädala tagant ilmuvate, klamberköites paberist vihikutena, mis sisaldavad peamiselt trükitud sudokusid, kus mõned numbrid vahemikus 1–9 on ruudustikku juba sisse kantud ja ülejäänud numbrid tuleb sisse kanda kindlas järjekorras.

32

Kõigepealt olgu märgitud, et käibemaksudirektiivi artikli 98 lõike 3 kohaselt võivad liikmesriigid vähendatud maksumäärade kohaldamisel kaubatarnete kategooriate suhtes kasutada asjakohase kategooria täpse ulatuse määramiseks KNi. Samas on KNi kasutamine vaid üks viis teiste seas, et asjakohast kategooriat täpselt määratleda (22. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Dyrektor Izby Administracji Skarbowej w Katowicach, C‑703/19, EU:C:2021:314, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).

33

Seega võib liikmesriigi seadusandja – tingimusel, et tehingud, mille suhtes vähendatud maksumäära kohaldatakse, kuuluvad käibemaksudirektiivi III lisa mõnesse kategooriasse, ja tingimusel, et järgitakse neutraalse maksustamise põhimõtet – vabalt piiritleda oma riigisiseses õiguses kategooriad, millele ta soovib kohaldada vähendatud maksumäära, liigitades käibemaksudirektiivi III lisa kategooriatesse kuuluvaid kaubatarneid ja teenuste osutamist vastavalt meetodile, mida ta peab kõige sobivamaks (22. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Dyrektor Izby Administracji Skarbowej w Katowicach, C‑703/19, EU:C:2021:314, punkt 40).

34

Sellest järeldub, et vaatamata asjaolule, et määruse nr 2658/87 artikli 1 lõike 2 punkti a kohaselt lähtub KN HSi nomenklatuurist ning et HSi konventsiooni artikli 3 lõike 1 kohaselt kohustuvad konventsiooniosalised, kelle hulgas on ka Euroopa Liit, tagama, et nende tollitariifi- ja statistikanomenklatuurid on HSiga kooskõlas ega muuda HSi rubriikide ulatust, võivad liikmesriigid põhimõtteliselt vabalt piiritleda kaubatarned, mille suhtes kohaldatakse vähendatud maksumäära, viidates kategooriatele, mis ei pruugi tingimata kokku langeda KNi rubriikide või alamrubriikidega, kui nad kasutavad KNi käibemaksudirektiivi artikli 98 lõike 3 kohaldamiseks, tingimusel et eelmises punktis esitatud nõuded on täidetud.

35

Käesoleval juhul nähtub aga eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud teabest, et Saksa seadusandja kasutas „periodische Druckschrifteni“ („perioodilised trükised“) tarne puhul käibemaksudirektiivi artiklis 98 ette nähtud võimalust, viidates seejuures üksnes KNi rubriigile 4902.

36

Kuna maksustatavate tehingute kvalifitseerimine vastavalt käibemaksudirektiivi III lisa kategooriatele on vältimatu eeltingimus, mis peab olema täidetud, et kontrollida, kas vähendatud käibemaksumäär on kohaldatav, on Euroopa Kohtu ülesanne määrata kindlaks kriteeriumid, mis on vajalikud selles hindamises, mille peab läbi viima liikmesriigi kohus (22. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Dyrektor Izby Administracji Skarbowej w Katowicach, C‑703/19, EU:C:2021:314, punkt 46).

37

Siinkohal tuleb märkida, et kui Euroopa Kohtule esitatakse eelotsusetaotlus tariifse klassifitseerimise küsimuses, on tema ülesanne selle asemel, et ise kõnealune toode klassifitseerida, selgitada pigem eelotsusetaotluse esitanud kohtule kriteeriume, mille kohaldamine võimaldab viimasel need tooted õigesti KNi klassifitseerida. Kõnealune kaup klassifitseeritakse nimelt puhtfaktilise hinnangu alusel, mida Euroopa Kohus ei ole pädev andma eelotsusetaotluse alusel (7. novembri 2002. aasta kohtuotsus Lohmann ja Medi Bayreuth, C‑260/00–C‑263/00, EU:C:2002:637, punkt 26, ning 8. mai 2025. aasta kohtuotsus Prisum Healthcare, C‑252/24, EU:C:2025:339, punkt 33).

38

Eelnevat täpsustust arvestades on oluline märkida, et KNi klassifitseerimise üldreegli 1 kohaselt toimub kauba klassifitseerimine lähtuvalt selle nomenklatuuri rubriikide kirjeldustest ning jaotiste ja gruppide märkustest.

39

Õiguskindluse ja kontrolli lihtsuse huvides tuleb kaupade tariifse klassifitseerimise seisukohast määravat kriteeriumi üldjuhul otsida kaupade objektiivsete tunnuste ja omaduste hulgast, nagu need on määratletud KNi rubriikide ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (10. detsembri 1975. aasta kohtuotsus Vandertaelen ja Maes, 53/75, EU:C:1975:173, punkt 9, ning 28. novembri 2024. aasta kohtuotsus BG Technik, C‑129/23 ja C‑567/23, EU:C:2024:995, punkt 39).

40

Lisaks on Euroopa Kohus korduvalt otsustanud, et vaatamata sellele, et HSi ja KNi selgitavad märkused ei ole siduvad, on need olulised vahendid ühise tollitariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja annavad sellistena arvestatavaid juhiseid selle tõlgendamiseks (15. veebruari 1977. aasta kohtuotsus Dittmeyer, 69/76 ja 70/76, EU:C:1977:25, punkt 4, ning 8. mai 2025. aasta kohtuotsus Prisum Healthcare, C‑252/24, EU:C:2025:339, punkt 35).

41

KNi rubriigi 4902 sõnastuse kohta tuleb märkida, et selle rubriigi eri keeleversioonides, eelkõige saksa-, inglis- ja prantsuskeelses versioonis, esineb lahknevusi.

42

Nimetatud rubriigi prantsuskeelses versioonis on nimelt ette nähtud, et sellesse rubriiki kuuluvad „journaux et publications périodiques imprimés, même illustrés ou contenant de la publicité“ (ajalehed ja perioodilised trükiväljaanded, illustreeritud või illustreerimata, reklaammaterjalidega või ilma), samas kui sama rubriigi ingliskeelne versioon kõlab „newspapers, journals and periodicals, whether or not illustrated or containing advertising material“ (ajalehed, ajakirjad ja perioodikaväljaanded, illustreeritud või illustreerimata, reklaammaterjalidega või ilma). KNi rubriigi 4902 saksakeelne versioon sisaldab omakorda lauseosa „Zeitungen und andere periodische Druckschriften, auch mit Bildern oder Werbung enthaltend“ (ajalehed jm perioodilised trükised, illustreeritud või illustreerimata, reklaammaterjalidega või ilma).

43

Siinkohal tuleb märkida, et kui liidu õigusakti keeleversioonide vahel on erinevusi, tuleb asjaomast sätet tõlgendada, lähtudes selle õigusakti üldisest ülesehitusest ja eesmärgist, mille osa see säte on (27. oktoobri 1977. aasta kohtuotsus Bouchereau, 30/77, EU:C:1977:172, punkt 14, ja 30. aprilli 2025. aasta kohtuotsus Celní jednatelství Zelinka, C‑330/24, EU:C:2025:296, punkt 19).

44

Pealegi nõuab liidu õigusakti ühetaolise kohaldamise ja järelikult ka ühetaolise tõlgendamise vajadus, et akti tõlgendamisel lähtutakse nii seadusandja tegelikust tahtest kui ka tema taotletavast eesmärgist ja seda just nimelt kõiki keeleversioone arvesse võttes (12. novembri 1969. aasta kohtuotsus Stauder, 29/69, EU:C:1969:57, punktid 2 ja 3, ning 18. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Regionalna direktsia Avtomobilna administratsia Pleven, C‑227/22, EU:C:2024:57, punkt 43).

45

KNi eesmärgi kohta tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktist 34, et määruse nr 2658/87 artikli 1 lõike 2 punkti a kohaselt lähtub KN HSi nomenklatuurist.

46

Nagu ka samas punktis 34 rõhutatud, kohustuvad HSi konventsiooni osalised, kelle hulgas on ka Euroopa Liit, konventsiooni artikli 3 lõike 1 kohaselt tagama, et nende tollitariifi- ja statistikanomenklatuurid on HSiga kooskõlas ega muuda HSi rubriikide ulatust (vt selle kohta 15. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Vogel Import Export, C‑62/20, EU:C:2021:288, punkt 53).

47

Seega tuleb kõigepealt aluseks võtta KNi rubriigi 4902 prantsus- ja ingliskeelne versioon, mis on vastavuses HSi rubriigi 4902 prantsus- ja ingliskeelse versiooniga, kuna KN on koostatud HSi alusel, mille tekst on HSi konventsiooni lõppsätte kohaselt autentne ainult prantsuse ja inglise keeles (vt selle kohta 9. detsembri 1997. aasta kohtuotsus Knubben Spedition, C‑143/96, EU:C:1997:597, punkt 15).

48

Esiteks tuleneb sellega seoses KNi rubriigi 4902 prantsus- ja ingliskeelsest versioonist, et nimetatud rubriiki kuuluvad muu hulgas perioodikaväljaanded.

49

Seda tõlgendust kinnitab HSi rubriigi 4902 selgitav märkus, mis täpsustab ühelt poolt, et „[s]ellesse rubriiki kuuluvate kaupade määrav tunnus on see, et neid avaldatakse perioodiliselt korrapäraste ajavahemike tagant sama nimetusega ning igale väljaandele on kantud kuupäev […] ja üldjuhul on need nummerdatud“, ning teiselt poolt, et sellesse rubriiki kuuluvad perioodilised väljaanded „sisaldavad enamasti trükitud teksti ning võivad olla ka rikkalikult illustreeritud ja võivad sisaldada peamiselt pildimaterjali [ja] reklaami“.

50

Teiseks ei viita miski KNi rubriigi 4902 prantsus- ja ingliskeelses versioonis sellele, et kõnealusesse rubriiki tuleb klassifitseerida üksnes perioodilised väljaanded, mis sisaldavad peamiselt trükikirja, rääkimata sellest, et nimetatud rubriiki kuuluksid üksnes perioodilised väljaanded, mis koosnevad peamiselt tekstist.

51

Vastupidi, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt märkis, viib väljendi „enamasti“ kasutamine HSi rubriigi 4902 selgitava märkuse selles osas, millele on teisena viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 49, järelduseni, et peamiselt trükitud teksti sisaldavad perioodilised väljaanded kuuluvad küll sellesse rubriiki, kuid see hõlmab ka perioodilisi väljaandeid, millel on muu sisu kui tekst.

52

Kolmandaks, nagu märkis komisjon, tuleneb HSi grupi 49 selgitavates märkustes esitatud üldistest kaalutlustest, et selle grupi tekstis ei ole sõnal „trükitud“ erinev tähendus sõltuvalt „trükis kasutatavate sümbolite (tähtede) vormist (näiteks mis tahes tähestiku tähed, numbrid, kiirkirjamärgid, morse vm koodi märgid, Braille tähed, muusikalised (noodi-) märgid, pildid, diagrammid)“.

53

Järgmisena tuleb KNi rubriigi 4902 sõnastuse võrdleva analüüsi kohta kõikides liidu ametlikes keeltes märkida, et see analüüs näitab, et kõnealuse sätte saksakeelne versioon on ainus, milles viidatakse „trükistele“ („Druckschriften“). Tsiteerigem näiteks selle rubriigi hispaania-, tšehhi-, kreeka-, inglis-, prantsus-, hollandi-, soome- ja rootsikeelset versiooni, milles on kasutatud vastavalt mõisteid „publicaciones periódicas, impresos“, „periodika“, „περιοδικές εκδόσεις τυπωμένες“, „periodicals“, „publications périodiques imprimées“, „tijdschriften“, „aikakauslehdet“ ja „tidskrifter“.

54

Käesoleva kohtuotsuse punktides 48–53 esitatud kaalutlustest tuleneb, et KNi rubriiki 4902 tuleb klassifitseerida eelkõige perioodikaväljaanded, mis ei pea sisaldama peamiselt teksti.

55

Kui põhikohtuasjas kõne all oleva kauba puhul on tegemist perioodikaväljaannetega, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, tuleb käesoleval juhul asuda seisukohale, et see kaup võib kuuluda KNi rubriiki 4902.

56

Pealegi kuna kõnealuse kauba omadused vastavad KNi rubriigis 4902 esitatud määratlusele, siis ei takista selle klassifitseerimist nimetatud rubriiki Saksamaa valitsuse viidatud asjaolu, et seda kaupa ei ole KNi rubriikides 4901–4910 ega HSi selgitavates märkustes konkreetse näitena nimetatud.

57

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esimesele küsimusele vastata, et KNi rubriiki 4902 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab kaupa, mida kirjeldatakse iga kaheksa nädala tagant ilmuvate, klamberköites paberist vihikutena, mis sisaldavad peamiselt trükitud sudokusid, kus mõned numbrid vahemikus 1–9 on ruudustikku juba sisse kantud ja ülejäänud numbrid tuleb sisse kanda kindlas järjekorras.

58

Eelotsusetaotlusest nähtub, et teine küsimus on esitatud üksnes juhuks, kui vastus esimesele küsimusele on eitav. Arvestades esimesele küsimusele antud vastust, ei ole teisele küsimusele vaja vastata.

59

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas asuva kombineeritud nomenklatuuri (redaktsioonis, mis tuleneb komisjoni 11. oktoobri 2018. aasta rakendusmäärusest (EL) 2018/1602) rubriiki 4902

tuleb tõlgendada nii, et

see hõlmab kaupa, mida kirjeldatakse iga kaheksa nädala tagant ilmuvate, klamberköites paberist vihikutena, mis sisaldavad peamiselt trükitud sudokusid, kus mõned numbrid vahemikus 1–9 on ruudustikku juba sisse kantud ja ülejäänud numbrid tuleb sisse kanda kindlas järjekorras.