–

CP, esindajad: abogados M. Porto Corredoira ja J. Suderow Rodríguez,

–

Nissan Iberia SA, esindajad: abogados J. Alonso Menjón, O. Guardiola Bas, I. Torras Balcell ja J. Zuloaga González,

–

Hispaania valitsus, esindajad: P. Pérez Zapico ja A. Pérez-Zurita Gutiérrez,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: S. Baches Opi ja C. Zois,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb ELTL artikli 101 tõlgendamist tõhususe põhimõtte aspektist.

2

Taotlus on esitatud CP ja Nissan Iberia SA (edaspidi „Nissan“) vahelises kohtuvaidluses niisuguse kahju hüvitamise üle, mis väidetavalt tekkis konkurentsiõiguse rikkumise tõttu, mille panid toime mitu ettevõtjat, sealhulgas Nissan, ja mis tuvastati Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia (riiklik turgude ja konkurentsi komisjon, Hispaania) (edaspidi „CNMC“) otsuses.

3

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 [ELTL] artiklites [101 ja 102] sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205) artikli 16 „Ühenduse konkurentsiõiguse ühetaoline kohaldamine“ lõikes 1 on sätestatud järgmist:

„Kui siseriiklikud kohtud teevad [ELTL] artiklite [101] või [102] alusel otsuseid kokkulepete, otsuste või tegevuse kohta, mille kohta on juba olemas [Euroopa] komisjoni otsus, ei tohi nende otsused olla vastuolus komisjoni otsusega. Nad peavad vältima ka otsuseid, mis võivad olla vastuolus otsusega, mille komisjon kavatseb teha enda algatatud menetluse raames. Sellega seoses võib siseriiklik kohus kaaluda oma menetluse peatamist. See kohustus ei piira [ELTL] artiklist [267] tulenevaid õigusi ja kohustusi.“

4

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta direktiivi 2014/104/EL teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral (ELT 2014, L 349, lk 1) artikkel 10 „Aegumistähtajad“ on sõnastatud nii:

„1.   Liikmesriigid kehtestavad kooskõlas käesoleva artikliga eeskirjad, mida kohaldatakse kahju hüvitamise hagide esitamise aegumistähtaegade suhtes. Kõnealuste eeskirjadega määratakse kindlaks, millal aegumistähtaeg kulgema hakkab, selle kestus ja tingimused, mille alusel aegumistähtaja kulgemine katkestatakse või peatatakse.

2.   Aegumistähtaeg ei hakka kulgema enne, kui konkurentsiõiguse rikkumine on lõppenud ja hageja on teada saanud või võib põhjendatult eeldada, et ta on teadlik järgmisest:

3.   Liikmesriigid tagavad, et kahju hüvitamise hagi aegumistähtaeg on vähemalt viis aastat.

4.   Liikmesriigid tagavad, et aegumistähtaja kulgemine peatatakse või – sõltuvalt liikmesriigi õigusest – katkestatakse, kui konkurentsiasutus võtab meetmeid seoses uurimise või oma menetlusega, mis käsitleb kahju hüvitamise hagiga seonduvat konkurentsiõiguse rikkumist. Peatamine kestab vähemalt üks aasta pärast seda, kui otsus õigusrikkumise kohta on jõustunud või kui menetlus on muul viisil lõpetatud.“

5

Direktiivi artikli 21 „Ülevõtmine“ lõikes 1 on sätestatud:

„Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 27. detsembriks 2016. Nad edastavad nende teksti viivitamata komisjonile.

[…]“.

6

Kõnealuse direktiivi artikli 22 „Ajaline kohaldatavus“ lõikes 1 on ette nähtud:

„Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi materiaalõigusnormide järgimiseks artikli 21 kohaselt vastu võetud siseriiklikke meetmeid ei kohaldata tagasiulatuvalt.“

7

Tsiviilseadustiku (Código Civil) artiklis 1902 on sätestatud:

„Isik, kes oma tegevuse või tegevusetusega põhjustab teisele isikule kahju tahtlikult või hooletuse tõttu, on kohustatud tekitatud kahju hüvitama.“

8

Selle seadustiku artiklis 1968 on ette nähtud:

„Aegumistähtaeg on üks aasta järgmistel juhtudel:

[…]

9

Nimetatud seadustiku artiklis 1973 on sätestatud:

„Nõuete aegumine katkeb kohtumenetluse algatamise, võlausaldaja kohtuvälise nõude ja mis tahes toiminguga, millega võlgnik tunnistab võlga.“

10

3. juuli 2007. aasta seaduse 15/2007 konkurentsikaitse kohta (Ley 15/2007 de Defensa de la Competencia) (BOE nr 159, 4.7.2007, lk 28848), mida on muudetud 26. mai 2017. aasta kuningliku dekreetseadusega 9/2017, millega võetakse üle Euroopa Liidu direktiivid rahanduse, kaubanduse ja tervishoiu valdkonnas ning seoses töötajate lähetamisega (Real Decreto-ley 9/2017, por el que se transponen directivas de la Unión Europea en los ámbitos financiero, mercantil y sanitario, y sobre el desplazamiento de trabajadores) (BOE nr 126, 27.5.2017, lk 42820), artiklis 74 on sätestatud:

„1.   Konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise hagi aegumistähtaeg on viis aastat.

2.   Aegumistähtaeg hakkab kulgema siis, kui konkurentsiõiguse rikkumine on lõppenud ja hageja on teada saanud või võib põhjendatult eeldada, et ta on teadlik järgmisest:

3.   Tähtaeg katkeb, kui konkurentsiasutus algatab uurimise või sanktsiooni määramise menetluse seoses konkurentsiõiguse rikkumisega, millega kahju hüvitamise hagi on seotud. Katkemine kestab vähemalt üks aasta pärast seda, kui otsus õigusrikkumise kohta on jõustunud või kui menetlus on muul viisil lõpetatud.

4.   Tähtaja kulgemise katkestab ka tekitatud kahju hüvitamise nõuet puudutavate vaidluste konsensusliku lahendamise menetluse algatamine. Aegumistähtaja kulgemine katkeb aga üksnes nende poolte jaoks, kes osalevad või osalesid või olid või on esindatud vaidluse konsensuslikus lahendamises.“

11

Kuningliku dekreetseadusega 9/2017 muudetud seaduse 15/2007 artikli 75 lõikes 1 on ette nähtud:

„Konkurentsiõiguse rikkumine, mis on tuvastatud Hispaania konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava Hispaania kohtu lõplikus otsuses, loetakse ümberlükkamatult tõendatuks kahju hüvitamise hagi menetlemisel Hispaania kohtus.“

12

Kuningliku dekreetseaduse 9/2017, millega võetakse Hispaania õigusesse üle direktiiv 2014/104, esimeses üleminekusättes „Liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumistest tuleneva kahju hüvitamise hagide suhtes kehtiv üleminekukord“ on ette nähtud:

„1. Käesoleva kuningliku dekreetseaduse artikli 3 sätteid ei kohaldata tagasiulatuvalt.

2. Käesoleva kuningliku dekreetseaduse artikli 4 sätteid kohaldatakse üksnes pärast selle jõustumist algatatud menetluste suhtes.“

13

1. oktoobri 2015. aasta seaduse 39/2015, mis käsitleb avaliku halduse ühist haldusmenetlust (Ley 39/2015 del Procedimiento Administrativo Común de las Administraciones Públicas; BOE nr 236, 2.10.2015, lk 89343), mida kohaldatakse konkurentsiõiguses seaduse 15/2007 artikli 45 alusel, artikli 90 lõikes 3 on sätestatud:

„Menetlust lõpetav otsus on täitmisele pööratav, kui seda ei saa tavalises halduskorras vaidlustada, nähes samas vajadusel ette selle tõhususe tagamiseks vajalikud ajutised meetmed seni, kuni see ei ole täitmisele pööratav, ja mis võivad seisneda vajaduse korral võetud kaitsemeetmete säilitamises.

Kui otsus on täitmisele pööratav, võib selle toime ajutiselt peatada, kui asjaomane isik teatab haldusorganile oma kavatsusest esitada selle lõpliku haldusotsuse peale halduskaebus. Toime ajutine peatamine lõpeb, kui:

1.   ta ei taotlenud selle kaebusega vaidlustatud otsuse toime ajutist peatamist;

2.   kohus lahendab ajutise peatamise taotluse selles sätestatud tingimustel.“

14

CNMC tegi 23. juulil 2015 otsuse, milles ta tuvastas, et mitu ettevõtjat, sealhulgas Nissan, on rikkunud ELTL artiklit 101 ja seaduse 15/2007 artiklit 1. Etteheidetav konkurentsivastane tegevus, mis seisnes tundliku äriteabe vahetamises nende ettevõtjate vahel, lõppes 2013. aastal.

15

CNMC avaldas 28. juulil 2015 oma veebisaidil seda otsust puudutava pressiteate.

16

Asjaomane otsus avaldati 15. septembril 2015 sellel saidil terves ulatuses.

17

Väidetava rikkumise toimepanijad, sealhulgas Nissan, esitasid sama otsuse peale mitu tühistamishagi, kuid Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) jättis selle Nissani osas 2021. aastal muutmata.

18

CP esitas 2023. aasta märtsis eelotsusetaotluse esitanud kohtule CNMC otsuse alusel kahju hüvitamise hagi (follow-on damages action), milles palus mõista Nissanilt välja hüvitis kahju eest, mis talle väidetavalt tekkis seetõttu, et ta ostis sõiduki, mille hinda selles otsuses tuvastatud rikkumine oli mõjutanud.

19

Nissan väitis enda kaitseks sisuliselt, et see kahju hüvitamise hagi on aegunud. Selle äriühingu sõnul tuleneb tsiviilseadustikus ette nähtud aegumisnormidest, et sellise hagi suhtes kohaldatav üheaastane aegumistähtaeg hakkab kulgema hetkest, mil kahju kandnud isik sai kõnealusest konkurentsiõiguse rikkumisest teada. Võttes käesoleval juhul arvesse esiteks asjaolu, et CNMC otsus avaldati tervikuna selle asutuse veebisaidil 15. septembril 2015, teiseks, et CNMC avaldas selle kohta pressiteate, ja kolmandaks, et selle otsuse aluseks olnud juhtum oli riigi tasandil laialdaselt meedias kajastatud, ei saa CP väita, et ta ei olnud selle otsuse CNMC veebisaidil avaldamise kuupäeval teadlik kahju hüvitamise hagi esitamiseks vajalikust teabest. Seega väidab Nissan, et kuna otsus ei pea aegumistähtaja kulgema hakkamiseks olema muutunud lõplikuks, võib asuda seisukohale, et aegumistähtaeg hakkas kulgema 15. septembril 2015.

20

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul ei saa konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagide suhtes kohaldatavad aegumistähtajad hakata kulgema enne, kui asjaomane rikkumine on lõppenud ja kahjustatud isik teadis või oleks mõistlikult pidanud teada saama kahju hüvitamise hagi esitamiseks vajalikust teabest.

21

Olukorras, kus see rikkumine on tuvastatud liikmesriigi konkurentsiasutuse otsusega, leiab see kohus, et võib asuda seisukohale, et kahjustatud isikud said sellest teabest teada hetkel, kui see otsus selle asutuse veebisaidil avaldati. Just selle avaldamisega saadakse kõnealusest rikkumisest teada, nimetatakse täpselt rikkumise toimepanijad, mainitakse õigusvastase tegevuse kestust ja saab tõendada kahju tekkimist. See kohus leiab, et kuna ükski õigusnorm ei nõua, et selline otsus peab olema muutunud lõplikuks, et tekiks õigus asjaomase rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele, ei saa asjaolu, et selle otsuse peale on esitatud kohtule kaebus, mõjutada selle aegumistähtaja arvutamist, mida kohaldatakse kahju hüvitamise hagile, millega taotletakse asjaomase rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

22

On tõsi, nagu leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kohus, kellele on esitatud kahju hüvitamise hagi konkurentsiasutuse otsuse alusel, mille peale on esitatud tühistamishagi, saab olla seotud selles otsuses tuvastatud rikkumisega üksnes siis, kui nimetatud otsus on jõustunud. Kohaldatava menetlusõiguse kohaselt võib see kohus siiski tema menetluses oleva menetluse peatada kuni nimetatud otsuse jõustumiseni. Lisaks, juhul kui esitatakse kahju hüvitamise hagi konkurentsieeskirjade rikkumise tõttu, mida samal ajal uurib konkurentsiasutus, võib see kohus menetluse peatada, kuni konkurentsiasutus teeb otsuse ja see muutub lõplikuks.

23

Käesoleval juhul oli selle kohtu hinnangul CP-l võimalik teada saada kogu teave, mis on vajalik tema kahju hüvitamise hagi esitamiseks, pärast seda kui CNMC veebisaidil avaldati selle asutuse otsus terves ulatuses, avaldati selle kohta pressiteade, milles sõnaselgelt kutsuti kahju kannatanud isikuid üles esitama asjaomase rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagi, ning kajastati selle otsuse esemeks olnud juhtumit ulatuslikult riigi tasandil.

24

Nimetatud kohus lisab sellega seoses, et erinevalt CNMC otsustest, mis avaldatakse selle asutuse veebisaidil, ja pressiteatest, mis avaldatakse samuti sellel veebisaidil, ei avaldata Hispaania kohtute otsuste kohta, mis muudavad nimetatud asutuse otsuse teatud olukorras lõplikuks, pressiteadet ja neid kohtuotsuseid ei avaldata ka Hispaania ametlikus väljaandes Boletín Oficial del Estado. Lisaks on veebisait, kus Hispaania kohtute otsused avaldatakse, laiale üldsusele raskesti ligipääsetav.

25

Selles kontekstis märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski, et vastupidi sellele, kuidas tõlgendab konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagide suhtes kohaldatava aegumistähtaja alguskuupäeva reguleerivaid õigusnorme tema, on olemas riigisisese kohtupraktika suund, mille kohaselt hakkab aegumistähtaeg, mida kohaldatakse selliste kahju hüvitamise hagide suhtes, mis on esitatud pärast CNMC otsust, mille peale on esitatud tühistamishagi pädevatele kohtutele, kulgema alles hetkest, mil see otsus on kohtuliku kontrolli tulemusel muutunud lõplikuks. Selle kohtupraktika suuna kohaselt ei ole kahjustatud isikul võimalik kahju hüvitamise hagi esitamiseks vajalikku teavet teada saada ainuüksi CNMC otsuse tervikteksti avaldamisele selle asutuse veebisaidil, pressiteatele ja asjaomase juhtumi meediakajastusele riiklikul tasandil tuginedes. Seega tuleks asuda seisukohale, et aegumistähtaeg hakkab kulgema alles siis, kui viimase astme kohtu otsus on jõustunud. Igal juhul oleks tarbetu esitada kahju hüvitamise hagi CNMC otsuse alusel, et seejärel nõuda selle toime peatamist selleks, et oleks võimalik kindlaks teha, kas kahju hüvitamise hagi põhjendamiseks saab sellele otsusele tugineda või mitte.

26

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul näib, et see kohtupraktika suund teeb ekslikult vahet hagi esitamise võimaluse ja kohustuse vahel. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et kui asjaomane hageja on kahju hüvitamise hagi esitamiseks vajalikust teabest teadlik, peab ta hagi esitama selleks ette nähtud tähtaja jooksul.

27

Neil asjaoludel otsustas Juzgado de lo Mercantil de Zaragoza no 1 (Zaragoza kaubanduskohus nr 1, Hispaania), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus, menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

28

Nissan palus Euroopa Kohtu kantseleisse 17. aprillil 2025 saabunud dokumendis esimese võimalusena uuendada Euroopa Kohtu kodukorra artikli 83 alusel menetluse suuline osa. Teise võimalusena palus ta Euroopa Kohtul küsida eelotsusetaotluse esitanud kohtult selgitusi vastavalt kodukorra artiklile 101.

29

Nissan põhjendas neid taotlusi sisuliselt esiteks sellega, et kohtujurist tugines oma ettepanekus faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, millele CP kohtuistungil viitas ja mille üle sellel kohtuistungil võistlevalt ei vaieldud, ning teiseks, et Euroopa Kohtul ei ole piisavalt teavet riigisiseste faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta. Eelkõige pidas ta vajalikuks esiteks selgitada kahju hüvitamise hagidele kohaldatava aegumistähtaja katkemise korda ja eeskätt kohtuväliste nõuete mõju selle tähtaja katkemisele. Käsitletavas asjas tulnuks paluda eelotsusetaotluse esitanud kohtul täpsustada, kas CP esitas kohtuvälise nõude, ja vajadusel selle nõude sisu ning selle esitamisega seotud asjaolusid. Teiseks olnuks tarvilik täpsustada, mitu CNMC sanktsiooniotsust tühistati pärast nende otsuste kohtulikku kontrollimist. Kolmandaks pidas ta vajalikuks paluda eelotsusetaotluse esitanud kohtul täpsustada Hispaania õiguse teatavaid aspekte, mis puudutavad eelkõige CNMC otsuste täitmisele pööratavust, erinevusi CNMC otsuste avaldamist reguleerivate riigisiseste õigusnormide ja Hispaania kohtute otsuste avaldamist reguleerivate riigisiseste õigusnormide vahel ning aegumistähtaegade katkemisega seotud kulusid.

30

Esmalt, mis puudutab suulise osa uuendamise taotlust, siis olgu sellega seoses korratud, et ELTL artikli 252 teise lõigu kohaselt on kohtujuristi ülesanne avalikul kohtuistungil täiesti erapooletult ja sõltumatult teha põhjendatud ettepanekuid kohtuasjades, mis Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohaselt nõuavad tema osalemist. Kohtujuristi ettepanek ega selleni jõudmiseks läbitud põhjenduskäik ei ole Euroopa Kohtule siduvad (19. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Sánchez Ruiz jt, C‑103/18 ja C‑429/18, EU:C:2020:219, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).

31

Siinkohal olgu samuti märgitud, et Euroopa Liidu Kohtu põhikirjas ega kodukorras ei ole ette nähtud võimalust, et pooled või põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikud saaksid esitada seisukohti vastuseks kohtujuristi ettepanekule. Seetõttu ei ole see, et pool ei nõustu kohtujuristi ettepanekuga – olenemata sellest, milliseid küsimusi selles ettepanekus on analüüsitud –, iseenesest põhjus, mis annaks aluse suulise menetluse uuendamiseks (19. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Sánchez Ruiz jt, C‑103/18 ja C‑429/18, EU:C:2020:219, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

32

Sellest tuleneb, et kuna Nissani esitatud menetluse suulise osa uuendamise taotluse eesmärk on see, et tal võimaldataks vastata kohtujuristi ettepanekus esitatud seisukohale, ei saa seda rahuldada.

33

Euroopa Kohus võib aga vastavalt oma kodukorra artiklile 83 igal ajal, olles kohtujuristi ära kuulanud, uuendada määrusega menetluse suulise osa, eelkõige kui ta leiab, et tal ei ole piisavalt teavet või kui pool on pärast menetluse suulise osa lõpetamist esitanud uue asjaolu, millel on otsustav tähtsus Euroopa Kohtu lahendi seisukohalt, või kui asja lahendamisel tuleks tugineda argumendile, mille üle pooled või Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikud ei ole vaielnud.

34

Käesoleval juhul leiab Euroopa Kohus, olles kohtujuristi ära kuulanud, et tal on olemas kogu vajalik teave eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele vastamiseks ning et käesoleva kohtuasja lahendamisel ei ole vaja tugineda argumendile, mille üle huvitatud isikud ei ole vaielnud. Pealegi ei ilmne menetluse suulise osa uuendamise taotlusest ühtegi uut asjaolu, millel võiks olla otsustav tähtsus lahendile, mis Euroopa Kohtul tuleb selles kohtuasjas teha.

35

Järelikult ei ole menetluse suulise osa uuendamiseks alust.

36

Teisalt, mis puudutab teise võimalusena esitatud taotlust, millega Nissan palub Euroopa Kohtul küsida eelotsusetaotluse esitanud kohtult selgitusi, siis piisab, kui meenutada, et Euroopa Kohtu võimalus küsida eelotsusetaotluse esitanud kohtult kodukorra artikli 101 alusel selgitusi on üksnes võimalus, mille kasutamist Euroopa Kohus hindab igal konkreetsel juhul vastavalt oma äranägemisele (3. detsembri 2015. aasta kohtuotsus Banif Plus Bank, C‑312/14, EU:C:2015:794, punkt 32). Kuid nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 34, on Euroopa Kohtul olemas kogu vajalik teave käesoleva eelotsusetaotluse lahendamiseks. Sellest järeldub, et ka see taotlus tuleb jätta rahuldamata.

37

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel tema menetluses oleva kohtuasja lahendada. Seda arvestades peab Euroopa Kohus talle esitatud küsimused vajaduse korral ümber sõnastama. Lisaks võib Euroopa Kohus olla kohustatud võtma arvesse ka neid liidu õigusnorme, millele liikmesriigi kohus ei ole oma küsimuses viidanud (12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus RegioJet, C‑57/21, EU:C:2023:6, punkt 92 ja seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohus peab selleks liikmesriigi kohtu esitatud kõikidest materjalidest ja eelkõige eelotsusetaotluse põhjendustest välja valima need liidu õiguse aspektid, mis vaidluse eset silmas pidades vajavad tõlgendamist (22. juuni 2022. aasta kohtuotsus Volvo ja DAF Trucks, C‑267/20, EU:C:2022:494, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).

38

Käesoleval juhul tuleb kõiki eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud asjaolusid arvestades eelotsuse küsimused ümber sõnastada, et anda sellele kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks tal tema menetluses oleva kohtuasja lahendada.

39

Nendest asjaoludest nähtub nimelt, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib eelkõige kindlaks teha, kas CP, kes leiab, et talle on kahju tekitatud konkurentsiõiguse rikkumisega, mis on tuvastatud CNMC otsusega, mis avaldati selle asutuse veebisaidil 15. septembril 2015 ja mis jõustus pärast Tribunal Supremo (kõrgeim kohus) 2021. aastal tehtud kohtuotsust, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist või on tema 2023. aasta märtsis esitatud kahju hüvitamise hagi aegunud.

40

Sellega seoses nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et kuninglik dekreetseadus 9/2017, millega võeti üle direktiiv 2014/104, jõustus 27. mail 2017, st ligikaudu viis kuud pärast selle direktiivi artiklis 21 ette nähtud ülevõtmistähtaja möödumist. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et kuni selle direktiivi Hispaania õigusesse üle võtva dekreetseaduse jõustumise kuupäevani reguleeris konkurentsiõiguse rikkumiste korral kahju hüvitamise hagi esitamise aegumistähtaega lepinguvälise tsiviilvastutuse üldkord ja et tsiviilseadustiku artikli 1968 lõike 2 kohaselt hakkas see üheaastane aegumistähtaeg kulgema alles hetkest, mil kahjustatud isik sai teada vastutuse tekkimise aluseks olevatest asjaoludest. Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et pärast 2007. aastal tehtud seadusemuudatust ei ole riigisisestes õigusnormides enam nõutud, et liikmesriigi konkurentsiasutuse otsus muutuks lõplikuks, et tekiks õigus asjaomase rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele. Seega leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et CP kahju hüvitamise hagi suhtes kohaldatava aegumistähtaja algus langeb kokku CNMC otsuse avaldamise kuupäevaga tema veebisaidil, st 15. septembriga 2015, mitte kuupäevaga, mil avaldati Tribunal Supremo (kõrgeim kohus) kohtuotsus, millega see otsus 2021. aastal lõplikuks muutus.

41

Selles kontekstis ja eelkõige arvesse võttes asjaolu, et tsiviilseadustiku aegumisnormid olid jätkuvalt kohaldatavad ligikaudu viis kuud pärast direktiivi 2014/104 ülevõtmise tähtaja möödumist, ilmneb eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud asjaoludest selgelt, et eelotsusetaotluse esitanud kohtul on tekkinud küsimus, kas ELTL artikliga 101 – koostoimes tõhususe põhimõttega – ja olenevalt olukorrast selle direktiivi artikliga 10 on kooskõlas aegumisnormid, mis kehtisid enne sama direktiivi ülevõtmist, eelkõige osas, mis puudutab aegumistähtaja alguse kindlaksmääramist.

42

Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et oma küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELTL artiklit 101 – koostoimes tõhususe põhimõttega – ja vajaduse korral direktiivi 2014/104 artikli 10 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, nagu neid on tõlgendanud liikmesriigi pädevad kohtud, mille kohaselt selleks, et määrata kindlaks aegumistähtaja algushetk, mida kohaldatakse konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagide suhtes pärast seda, kui liikmesriigi konkurentsiasutus on teinud otsuse, millega tuvastatakse nende normide rikkumine, võib asuda seisukohale, et isik, kes leiab, et talle on kahju tekitatud, sai teada vajalikust teabest, mis võimaldab tal esitada kahju hüvitamise hagi enne selle otsuse muutumist lõplikuks.

43

Neil asjaoludel on esitatud küsimusele vastamiseks vaja kõigepealt kontrollida, kas ajaliselt on kohaldatav direktiivi 2014/104 artikkel 10, milles on kehtestatud teatavad nõuded seoses konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagide suhtes kohaldatava aegumistähtajaga, kuivõrd selles määratakse kindlaks eelkõige selle tähtaja minimaalne kestus ja kõige varasem hetk, millest alates see võib hakata kulgema, ning asjaolud, mille esinemisel see tuleb peatada või katkestada.

44

Siinkohal tuleb korrata, et direktiivi 2014/104 artikkel 10 on materiaalõigusnorm selle direktiivi artikli 22 lõike 1 tähenduses. Selle sätte kohaselt pidid liikmesriigid tagama, et riigisiseseid sätteid, mis on artikli 21 kohaselt vastu võetud direktiivi materiaalõigusnormide järgimiseks, ei kohaldata tagasiulatuvalt (18. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Heureka Group (internetipõhised hinnavõrdlused), C‑605/21, EU:C:2024:324, punkt 47).

45

Samas tuleb alates direktiivi ülevõtmise tähtaja möödumisest riigisisest õigust tõlgendada kooskõlas direktiivi kõigi sätetega (18. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Heureka Group (internetipõhised hinnavõrdlused), C‑605/21, EU:C:2024:324, punkt 48).

46

Seega tuleb direktiivi 2014/104 artikli 10 ajalise kohaldatavuse kindlakstegemiseks kontrollida, kas põhikohtuasjas kõne all olev õiguslik olukord oli välja kujunenud enne direktiivi ülevõtmise tähtaja möödumist või kas see tekitab pärast selle tähtaja möödumist jätkuvalt tagajärgi (18. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Heureka Group (internetipõhised hinnavõrdlused), C‑605/21, EU:C:2024:324, punkt 49).

47

Arvestades aegumist käsitlevate õigusnormide eripära, laadi ja toimimise mehhanismi, eelkõige konkurentsiõiguse rikkumise tõttu esitatud kahju hüvitamise hagi kontekstis, tuleb analüüsida, kas direktiivi 2014/104 ülevõtmise tähtaja möödumise kuupäeval, s.o 27. detsembril 2016, oli põhikohtuasjas käsitletava olukorra suhtes kohaldatav riigisiseses õiguses kehtestatud aegumistähtaeg möödunud, mis tähendab, et tuleb kindlaks teha, millisel hetkel see aegumistähtaeg selle õiguse alusel kulgema hakkas (18. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Heureka Group (internetipõhised hinnavõrdlused), C‑605/21, EU:C:2024:324, punkt 50).

48

Tõepoolest, kuna selles valdkonnas puudusid kuni direktiivi 2014/104 ülevõtmise tähtaja möödumiseni liidu õigusnormid, tuli iga liikmesriigi õiguskorras kehtestada kord, mille alusel teostatakse õigust nõuda ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist, sh normid, mis käsitlevad aegumistähtaegu, tingimusel et järgitakse võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtet, kusjuures tõhususe põhimõte nõuab, et õigusnormid, mis on kohaldatavad õigussubjektidele liidu õiguse vahetust õigusmõjust tulenevate õiguste kaitse tagamiseks esitatavate hagide suhtes, ei muudaks liidu õiguskorraga antud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära keerukaks (18. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Heureka Group (internetipõhised hinnavõrdlused), C‑605/21, EU:C:2024:324, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).

49

Sellega seoses tuleneb viimati nimetatud põhimõttest, et ka enne direktiivi 2014/104 ülevõtmise tähtaja möödumist pidi liikmesriigi õigusnorm, milles oli kehtestatud aegumistähtaja kulgema hakkamise aeg ning selle tähtaja kestuse ja peatumise või katkemise tingimused, olema kohandatud konkurentsiõiguse eripäraga ja asjaomaste isikute poolt selle õiguse normidele tuginemise eesmärkidega, et ELTL artiklitelt 101 ja 102 ei võetaks nende täieulatuslikku toimet (18. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Heureka Group (internetipõhised hinnavõrdlused), C‑605/21, EU:C:2024:324, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).

50

Selles kontekstis tuleb meenutada, et ELTL artikli 101 lõikel 1 ja artiklil 102 on vahetu õigusmõju isikutevahelistele suhetele ja nendest sätetest tulenevad õigussubjektidele õigused, mida liikmesriikide kohtud peavad kaitsma (5. juuni 2014. aasta kohtuotsus Kone jt, C‑557/12, EU:C:2014:1317, punkt 20 ja seal viidatud kohtupraktika).

51

ELTL artikli 101 täielik toime ja eriti selle artikli lõikes 1 sätestatud keelu soovitav toime seataks ohtu, kui igaüks ei saaks nõuda konkurentsiõiguse rikkumisega talle tekitatud kahju hüvitamist (5. juuni 2014. aasta kohtuotsus Kone jt, C‑557/12, EU:C:2014:1317, punkt 21, ja 28. jaanuari 2025. aasta kohtuotsus ASG 2, C‑253/23, EU:C:2025:40, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).

52

Seega on igaühel õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ja ELTL artikliga 101 keelatud kokkuleppe või tegevuse vahel on põhjuslik seos (5. juuni 2014. aasta kohtuotsus Kone jt, C‑557/12, EU:C:2014:1317, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).

53

Igaühe õigus nõuda sellise kahju hüvitamist tugevdab liidu konkurentsinormide toimivust ja aitab pärssida tegevust, mis võib konkurentsi piirata või kahjustada, ning aitab seega kaasa tõhusa konkurentsi säilitamisele liidus (28. jaanuari 2025. aasta kohtuotsus ASG 2, C‑253/23, EU:C:2025:40, punkt 63).

54

Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt annab see õigus igale kahjustatud isikule võimaluse nõuda hüvitist kahju eest, mis on tekitatud konkurentsi takistava, piirava või moonutava käitumisega (vt selle kohta 20. septembri 2001. aasta kohtuotsus Courage ja Crehan, C‑453/99, EU:C:2001:465, punkt 25; 13. juuli 2006. aasta kohtuotsus Manfredi jt, C‑295/04 – C‑298/04, EU:C:2006:461, punkt 60, ning 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus International Skating Union vs. komisjon, C‑124/21 P, EU:C:2023:1012, punkt 201).

55

Nimetatud õiguse suhtes kohaldatavate aegumistähtaegade eesmärk on põhimõtteliselt esiteks tagada kahjustatud isiku õiguste kaitse, kuna tal peab olema piisavalt aega, et koguda asjakohast teavet võimaliku õiguskaitsevahendi kasutamiseks, ja teiseks vältida seda, et kahjustatud isik saaks lõputult edasi lükata oma kahjuhüvitise nõude esitamise õiguse teostamist kahju tekitamise eest vastutava isiku kahjuks. Need tähtajad kaitsevad seega lõppkokkuvõttes nii kahjustatud isikut kui ka kahju tekitamise eest vastutavat isikut (vt selle kohta 22. juuni 2022. aasta kohtuotsus Volvo ja DAF Trucks, C‑267/20, EU:C:2022:494, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).

56

Samuti tuleb korrata, et konkurentsiõiguse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise õiguse kasutamine muutuks praktiliselt võimatuks või ülemäära keerukaks, kui konkurentsiõiguse normide rikkumistest tulenevate kahju hüvitamise hagide suhtes kohaldatavad aegumistähtajad hakkavad kulgema enne, kui rikkumine on lõppenud ja kahjustatud isik on oma kahju hüvitamise hagi esitamiseks hädavajaliku teabe saanud või võib põhjendatult eeldada, et ta on selle saanud (vt selle kohta 18. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Heureka Group (internetipõhised hinnavõrdlused), C‑605/21, EU:C:2024:324, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika).

57

Mis puudutab käsitletavas asjas käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis nimetatud esimest tingimust, mis on seotud rikkumise lõpetamisega, siis on selge, et rikkumine lõppes 2013. aastal.

58

Mis puudutab samas punktis viidatud teist tingimust, st seda, et kahjustatud isik sai konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagi esitamiseks hädavajaliku teabe, siis tuleb meenutada, et selle teabe hulka kuuluvad konkurentsiõiguse rikkumise olemasolu, kahju olemasolu, põhjuslik seos selle kahju ja rikkumise vahel ning rikkumise toimepanija isik (vt selle kohta 18. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Heureka Group (internetipõhised hinnavõrdlused), C‑605/21, EU:C:2024:324, punkt 64 ja seal viidatud kohtupraktika).

59

Nimelt on selle teabe puudumisel kahjustatud isikul äärmiselt raske või isegi võimatu saada hüvitist kahju eest, mis talle selle rikkumisega tekitati (18. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Heureka Group (internetipõhised hinnavõrdlused), C‑605/21, EU:C:2024:324, punkt 65).

60

Sellega seoses tuleb liikmesriigi kohtul, kellele on esitatud kahju hüvitamise hagi, kindlaks teha hetk, millest alates võib põhjendatult eeldada, et kahjustatud isikule on see teave teada. Nimelt on üksnes liikmesriigi kohus pädev põhikohtuasja faktilisi asjaolusid tuvastama ja hindama. Samas võib Euroopa Kohus eelotsusetaotlust lahendades anda liikmesriigi kohtule selle hetke kindlakstegemisel suunavaid täpsustusi (vt selle kohta 18. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Heureka Group (internetipõhised hinnavõrdlused), C‑605/21, EU:C:2024:324, punkt 66 ja seal viidatud kohtupraktika).

61

Eelotsusetaotlusest nähtub, et riigisiseste õigusnormide kohaselt võib konkurentsieeskirjade rikkumise toime pannud isiku vastutus põhimõtteliselt tekkida kas siis, kui kahjustatud isik esitab pädevale riigisisesele kohtule kahju hüvitamise hagi, kui sellist rikkumist ei ole liikmesriigi konkurentsiasutuse otsuses tuvastatud, või sellise hagi esitamisega pärast seda, kui nimetatud asutus on vastava otsuse teinud.

62

Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab aga, et ükski õigusnorm ei nõua, et selline otsus peaks olema lõplik, et tekiks õigus asjaomase rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele.

63

Samas täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et riigisiseste õigusnormide kohaselt saab kohus, kellele on esitatud kahju hüvitamise hagi pärast rikkumise tuvastavat riigisisese konkurentsiasutuse otsust, mille peale on esitatud tühistamiskaebus, olla seotud selles otsuses tuvastatud rikkumise olemasoluga üksnes siis, kui nimetatud otsus on muutunud lõplikuks.

64

Seega ilmneb, et erinevalt komisjoni otsustest, mis käsitlevad ELTL artiklite 101 või 102 kohaldamisalasse kuuluvaid kokkuleppeid, otsuseid või tegevusi ja mis on määruse nr 1/2003 artikli 16 lõike 1 kohaselt liikmesriikide kohtute jaoks siduva laadiga – mistõttu ei saa need kohtud teha otsuseid, mis läheksid vastuollu selliste otsustega –, ei ole käesoleval juhul liikmesriigi konkurentsiasutuse otsus konkurentsieeskirjade rikkumise tuvastamise kohta, mille kehtivus on kohtulikult vaidlustatud, niisugust laadi. Sellest järeldub, et niisugusele otsusele tugineva kahju hüvitamise hagi menetleval kohtul on selle otsuse peale esitatud kaebuse korral teave, mis ei ole lõplik.

65

Seega juhul, kui liikmesriigi konkurentsiasutuse otsuses tuvastatud liidu konkurentsiõiguse rikkumise võimalik toimepanija seab tühistamiskaebusega kahtluse alla selle asutuse järeldused rikkumise laadi, esemelise, isikulise, ajalise ja territoriaalse ulatuse kohta, mistõttu seda rikkumist puudutavat kahju hüvitamise hagi menetlevale kohtule ei ole need järeldused siduvad, ei saa asuda seisukohale, et kahjustatud isik võiks kohtus tegelikult sellele otsusele tuginedes põhjendada oma hagi rikkumise võimaliku toimepanija vastu.

66

Sellisel juhul piirataks kahjustatud isiku võimalust esitada kahju hüvitamise hagi liikmesriigi konkurentsiasutuse otsuse alusel (follow-on damages action) ning sellel isikul oleks ülemäära raske kasutada oma õigust nõuda kahju hüvitamist.

67

Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et kuna kohus, kellele on esitatud kahju hüvitamise hagi, on asjaomase rikkumise olemasolu tuvastamisega seotud üksnes siis, kui liikmesriigi konkurentsiasutuse otsus on muutunud lõplikuks, siis ei saa mõistlikult järeldada, et kahjustatud isik on saanud kätte selle otsuse alusel kahju hüvitamise hagi esitamiseks vajaliku teabe ning seetõttu ei saa aegumistähtaeg hakata kulgema enne, kui nimetatud otsus on muutunud lõplikuks.

68

Tuleb täpsustada, et seda tõlgendust ei lükka käesoleval juhul ümber ei aegumistähtaja peatumise ja/või katkemise kord ega kahju hüvitamise hagi menetleva kohtu menetluse peatamise kord, nagu need nähtuvad Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust.

69

Esiteks, mis puudutab aegumistähtaja võimalikku peatumist, siis sellest toimikust ei nähtu, et niisugune peatumine saaks toimuda sel alusel, et pädevale kohtule on esitatud kaebus CNMC otsuse tühistamiseks, ega ka see, et niisugune peatumine jätkub tingimata kuni selle kohtuotsuse avaldamiseni, millega see otsus lõplikuks muudeti.

70

Teiseks, mis puudutab aegumistähtaja katkemist, siis nähtub toimikust, et selle tähtaja võib katkestada kahjustatud isiku esitatud kohtuväline nõue, milles väidetava rikkumise toimepanijal palutakse kahju hüvitada, lepitusmenetluse algatamine või taotlus esialgsete meetmete võtmiseks, mille eesmärk on koguda teavet ja/või dokumente, mis on olulised kahju hüvitamise hagi esitamise ettevalmistamiseks.

71

Samas tuleb tõdeda, et need katkemise alused ei sõltu pädevatele kohtutele CNMC otsuse tühistamiseks kaebuse esitamisest. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et ükski neist katkemise alustest ei võimalda piisavalt tõhusalt tagada, et riigisisestes õigusnormides ette nähtud üheaastane aegumistähtaeg ei oleks möödunud enne nende kohtumenetluste lõppemist, mille tulemusel asjaomane otsus muutub lõplikuks.

72

Kolmandaks, mis puudutab kahju hüvitamise hagi menetleva kohtu võimalust peatada menetlus, kui hagi on esitatud konkurentsiasutuse otsuse alusel, mille peale on esitatud tühistamiskaebus, siis nähtub eelotsusetaotlusest, et see peatamine ei ole automaatne, kuna asja menetleval kohtul on selles osas kaalutlusruum.

73

Igal juhul, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 83 sisuliselt märkis, saab menetluse peatamise taotluse esitada alles pärast kahju hüvitamise hagi esitamist, mis tähendab, et hagi tuleb esitada enne aegumistähtaja möödumist. Neil asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et võimalus taotleda menetluse peatamist võiks vastata ELTL artikli 101 ja tõhususe põhimõtte nõuetele.

74

Seda täpsustust arvesse võttes tuleb märkida, et tingimus, mille kohaselt peab liikmesriigi konkurentsiasutuse otsuse alusel kahju hüvitamise hagi esitamiseks olema teada vajalik teave, ei nõua mitte ainult seda, et see otsus oleks muutunud lõplikuks, vaid ka seda, et lõplikust otsusest tulenev teave oleks nõuetekohaselt avalikustatud.

75

Selleks, et saaks mõistlikult asuda seisukohale, et kahjustatud isikul on kahju hüvitamise hagi esitamiseks hädavajalik teave olemas alates kuupäevast, mil avaldati kohtuotsus, millega liikmesriigi konkurentsiasutuse otsus lõplikult kinnitati, peab see kohtuotsus olema ametlikult avaldatud, see peab olema üldsusele vabalt kättesaadav ja selle avaldamise kuupäev peab sellest otsusest selgelt nähtuma.

76

Käsitletavas asjas esitas CP 2023. aasta märtsis oma kahju hüvitamise hagi pärast CNMC 23. juuli 2015. aasta otsust, mis avaldati selle asutuse veebisaidil 15. septembril 2015 ja mis jõustus Nissani suhtes pärast Tribunal Supremo (kõrgeim kohus) 2021. aasta otsust.

77

Lisaks nähtub eelotsusetaotlusest, et veebisait, kus Hispaania kohtute otsused avaldatakse, on Consejo General del Poder Judiciali (kohtute üldnõukogu, Hispaania) Centro de Documentación Judiciali (Cendoj) (kohtudokumentide keskus) veebisait, mis kujutab endast sisuliselt üldsusele vabalt kättesaadavat kohtupraktika andmebaasi.

78

Järelikult ja tingimusel, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist, võib mõistlikult asuda seisukohale, et kuupäeval, mil avaldati Tribunal Supremo (kõrgeim kohus) kohtuotsus, millega CNMC otsus 2021. aastal lõplikuks muutus, sai CP teada kogu vajaliku teabe, mis võimaldas tal esitada kahju hüvitamise hagi.

79

Sellest järeldub, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 76–78, et direktiivi 2014/104 ülevõtmise tähtaja möödumise kuupäeval ehk 27. detsembril 2016 ei olnud aegumistähtaeg mitte möödunud, vaid see ei olnud isegi veel kulgema hakanud.

80

Seega ei olnud põhikohtuasjas käsitletav olukord välja kujunenud enne selle direktiivi ülevõtmise tähtaja möödumist, mistõttu on käsitletavas asjas direktiivi artikkel 10 ratione temporis kohaldatav ja CP kahju hüvitamise hagi ei näi olevat aegunud.

81

Kuna direktiivi 2014/104 artikli 10 lõike 2 sisu, mis puudutab selle hetke kindlaksmääramist, millest alates hakkab aegumistähtaeg kulgema, peegeldab sisuliselt ELTL artikleid 101 ja 102 käsitlevat Euroopa Kohtu praktikat ning tõhususe põhimõtet, siis on käesoleva kohtuotsuse kaalutlused, mis puudutavad niisuguste konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagide suhtes kohaldatava aegumistähtaja kulgema hakkamise hetke, mis on esitatud liikmesriigi konkurentsiasutuse otsuse alusel, milles tuvastatakse rikkumine, kohaldatavad ka direktiivi 2014/104 artikli 10 lõike 2 tõlgendamisel.

82

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et ELTL artiklit 101 koostoimes tõhususe põhimõttega ja direktiivi 2014/104 artikli 10 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, nagu neid on tõlgendanud liikmesriigi pädevad kohtud, mille kohaselt selleks, et määrata kindlaks hetk, millest alates hakkab kulgema aegumistähtaeg, mida kohaldatakse konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagide suhtes, mis on esitatud pärast liikmesriigi konkurentsiasutuse otsust, millega tuvastatakse nende eeskirjade rikkumine, võib asuda seisukohale, et isik, kes leiab, et talle on kahju tekitatud, on saanud vajaliku teabe, mis võimaldab tal esitada kahju hüvitamise hagi enne, kui see otsus on muutunud lõplikuks.

83

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:

ELTL artiklit 101 koostoimes tõhususe põhimõttega ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta direktiivi 2014/104/EL teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral, artikli 10 lõiget 2

tuleb tõlgendada nii,

nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, nagu neid on tõlgendanud liikmesriigi pädevad kohtud, mille kohaselt selleks, et määrata kindlaks hetk, millest alates hakkab kulgema aegumistähtaeg, mida kohaldatakse konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagide suhtes, mis on esitatud pärast liikmesriigi konkurentsiasutuse otsust, millega tuvastatakse nende eeskirjade rikkumine, võib asuda seisukohale, et isik, kes leiab, et talle on kahju tekitatud, on saanud vajaliku teabe, mis võimaldab tal esitada kahju hüvitamise hagi enne, kui see otsus on muutunud lõplikuks.