Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
MANUEL CAMPOS SÁNCHEZ-BORDONA
esitatud 22. jaanuaril 2026(1)
Kohtuasi C‑773/24
A.,
menetluses osales:
Lietuvos bankas
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu kõrgeim halduskohus))
Eelotsusemenetlus – Finantsteenuste ühtne turg – Turu kuritarvitamine – Määrus (EL) nr 596/2014 – Siseteabe mõiste – Siseteabe alusel kauplemine – Siseteabe alusel kauplemise eeldus, kui siseteave on kättesaadav – Eelduse ümberlükkamine seaduslike finantstegevuste puhul – Investeerimisühingute (maaklerite) seaduslik tegevus ja tavapärane kutsetegevus – Front running – Turuosalistele omased kauplemiskavad ja -strateegiad – Investeerimisühingute kohustus teatada väärtpaberite tehingukorraldustest, mille puhul kahtlustatakse siseteabe kasutamist
1. Käsitletava eelotsusetaotluse aluseks olev vaidlus puudutab selle sanktsiooni õiguspärasust, mille Lietuvos Bankas (Leedu keskpank) määras finants- ja investeerimisteenuseid osutavale krediidiasutusele siseteabe alusel kauplemise eest määruse nr 596/2014(2) artikli 14 punkti a tähenduses.
2. Kohtuasja eripära seisneb selles, et krediidiasutus, kellele karistus määrati, täitis finantsinstrumentide (aktsiad) müügikorraldusi, mille oli edastanud klient, kes määras kindlaks tehingute hinna. Leedu keskpank leidis, et neil tingimustel võõrandatud aktsiate hind kujutas endast siseteavet määruse nr 596/2014 artikli 7 tähenduses.
3. Eelotsusetaotluse esitanud kohtule vastates peab Euroopa Kohus analüüsima määruse nr 596/2014 kahe sätte vahelist suhet:
– esiteks artikli 8 lõige 1, milles on määratletud mõiste „siseteabe alusel kauplemine“. See mõiste hõlmab seda, kui siseteavet valdav isik kasutab seda teavet selleks, et omandada või võõrandada oma või kolmanda isiku arvel selle teabega seotud finantsinstrumente;
– teiseks artikli 9 lõike 2 punkt b, milles on pealkirja „Seaduslik tegevus“ all ette nähtud erikord, mida kohaldatakse juriidiliste isikute suhtes, kellel on õigus täita korraldusi kolmandate isikute arvel, kui korraldusega hõlmatud finantsinstrumentide omandamine, üleandmine või võõrandamine toimub „seaduslikult [nende] tavapärase tegevuse käigus“.
I. Õigusraamistik. Liidu õigus: määrus nr 596/2014
4. Käsitletavas asjas on asjakohased põhjendused 23, 24, 26, 29, 30, 31 ja 54.
5. Eelkõige on põhjenduses 24 märgitud järgmist:
„Kui siseteavet valdav juriidiline või füüsiline isik omandab või võõrandab või püüab omandada või võõrandada otse või kaudselt oma või kolmanda isiku arvel sellise teabega seotud finantsinstrumente, siis peaks kehtima eeldus, et see isik on seda teavet kasutanud. See eeldus ei piira õigust kaitsele. Küsimust, kas isik on rikkunud siseteabe alusel kauplemise keeldu või teinud katse siseteabe alusel kaubelda, tuleks analüüsida, pidades silmas käesoleva määruse eesmärki, mis seisneb finantsturu terviklikkuse kaitsmises ja investorite kindlustunde suurendamises, mis omakorda põhineb investoritele võrdse olukorra tagamisel ja nende kaitsmisel siseteabe kuritarvitamise eest.“
6. Artiklis 7 („Siseteave“) on sätestatud:
„1. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab siseteave järgmist liiki teavet:
a) täpset laadi avalikustamata teave, mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme emitendiga või ühe või mitme finantsinstrumendiga ning mis avaldaks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärset mõju nende finantsinstrumentide hinnale või seotud tuletisinstrumentide hinnale;
[…]
d) isikute puhul, kelle ülesanne on täita finantsinstrumentidega seotud korraldusi, hõlmab siseteave ka kliendi edastatavat ja tema finantsinstrumentidega seoses antud pooleli olevate korraldustega seotud täpset laadi teavet, mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme emitendiga või ühe või mitme finantsinstrumendiga ning millel oleks avalikustamise korral tõenäoliselt märkimisväärne mõju nende finantsinstrumentide hinnale […]
[…]“.
7. Artiklis 8 („Siseteabe alusel kauplemine“) on sätestatud:
„1. Käesoleva määruse kohaldamisel on siseteabe alusel kauplemisega tegemist siis, kui siseteavet valdav isik kasutab seda teavet selleks, et otse või kaudselt omandada või võõrandada oma või kolmanda isiku arvel selle teabega seotud finantsinstrumente. […]
[…]
4. Käesolevat artiklit kohaldatakse isiku suhtes, kes omab siseteavet, kuna see isik:
[…]
c) omab juurdepääsu teabele töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmise kaudu või
[…]
Käesolevat artiklit kohaldatakse ka isiku suhtes, kes on saanud siseteavet muus kui esimeses lõigus nimetatud olukorras, kui isik teab või peab teadma, et tegemist on siseteabega.
[…]“.
8. Artiklis 9 („Seaduslik tegevus“) on sätestatud:
„[…]
2. Artiklite 8 ja 14 kohaldamisel ei tähenda ainult asjaolu, et isik valdab siseteavet, et see isik oleks seda teavet kasutanud ja on seega siseteabe alusel kaubelnud omandamise või võõrandamise teel, kui see isik:
[…]
b) on volitatud täitma tehingukorraldusi kolmandate isikute nimel ning korraldusega seotud finantsinstrumentide omandamine või võõrandamine toimub selleks, et täita korraldus seaduslikult ja kõnealuse isiku töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmisega seotud tavapärase tegevuse käigus.
[…]
6. Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1–5, võib olla tegemist artiklis 14 sätestatud siseteabe alusel kauplemise keelu rikkumisega, kui pädev asutus teeb kindlaks, et kauplemiskorralduse, tehingu või tegevuse ajend oli ebaseaduslik.“
II. Faktilised asjaolud, kohtuvaidlus ja eelotsuse küsimused
9. Faktiliste asjaolude kirjeldus, mille ma allpool esitan, kajastab eelotsusetaotluse vastavaid punkte.
10. A. on Eestis registreeritud krediidiasutus, kes on Eesti finantsjärelevalveasutuse järelevalve all. Ta osutab finants- ja investeerimisteenuseid.
11. Luksemburgis registreeritud ja nüüdseks likvideeritud äriühingule C. kuulus 3 700 874 aktsiat börsil noteeritud piiratud vastutusega äriühingus (edaspidi „emitent“). Need aktsiad moodustasid 47,40% kogu aktsiakapitalist.
12. C. andis 30. oktoobril 2019 kolmandale isikule (edaspidi „esindaja“) volituse tegutseda tema nimel. Volitus hõlmas õigust teha tehinguid C-le kuuluvate emitendi aktsiate võõrandamiseks, st teha otsuseid ja kõiki toiminguid nende aktsiate võõrandamiseks esindaja äranägemisel ja tema määratud tingimustel, sealhulgas õigus otsustada, kas emitendi aktsiad võõrandatakse reguleeritud turul või väljaspool seda.
13. A. ja C. (oma esindaja kaudu) kirjutasid 8. novembril 2019 alla nõustamisteenuste lepingule, mille alusel A. kohustus korraldama osa C-le kuuluvate emitendi aktsiate võõrandamise kiirpakkumise menetluses(3) ja nõustama C-d selle menetluse korraldamise küsimustes.
14. 18. novembril 2019 sõlmisid A. ja C. (oma esindaja kaudu) ka investeerimisteenuste lepingu. Selle lepingu alusel täitis A. korraldused müüa emitendi aktsiad reguleeritud turul korralduste automaatse täitmise teel (edaspidi „automatiseeritud tehingud“).
15. 20. novembril 2019 kell 18.03 teatas emitent avalikult(4), et oli saanud C-lt teate tema soovist müüa osa (emitendi) aktsiatest ABB teel. Selles teates oli märgitud, et C. kavatseb võõrandada 5 miljoni euro väärtuses aktsiaid; ABB pidi algama 20. novembril 2019 ja lõppema kaks päeva hiljem (C. võis otsustada menetlust kiirendada ja see varem lõpetada) ning A. tegutsema juhtiva korraldajana.
16. 21. novembril 2019 ehk pärast seda teadet langes emitendi aktsiate hind 11,72% ja algas nendega intensiivne kauplemine – kui 20. novembril kaubeldi reguleeritud turul automatiseeritud tehingute teel 935 aktsiaga, siis 21. novembril 40 396 aktsiaga (kasv eelmise päevaga võrreldes 43,02 korda) ja 22. novembril 93 014 aktsiaga.
17. 21. ja 22. novembril 2019 pöördusid A. töötajad vähemalt 13 potentsiaalse investori poole seoses emitendi aktsiate võõrandamisega ABB teel. Alates 21. novembrist 2019 teatas A. C. nimel tegutsedes potentsiaalsetele investoritele, et C. kui müüja pakub 4 euro suurust hinda, mida ta peab vastuvõetavaks. See hind oli turuhinnast oluliselt madalam.(5)
18. 21. novembril 2019 kell 16.44 ja kell 21.47 saadi ABB raames esimesed kaks pakkumust vastavalt 71 395 ja 12 500 emitendi aktsia omandamiseks hinnaga 4 eurot aktsia kohta.
19. C. esindaja küsis 21. novembril 2019 kell 23.03 A-lt e-kirja teel võimaluse kohta müüa teatavad aktsiad turul 22. novembril 2019. Esindaja täpsustas oma teates, et sel päeval toimus turul suur liikumine (muutuva hinnaga 5,1–5,9 eurot) ja et ta on valmis nõude korral aktsiad võõrandama. Samuti küsis ta, kas tuleb väljastada erikorraldus või piisab samal päeval C. ja A. vahel eksisteerinud lepingust. Samal päeval kell 23.38 palus A. oma e-kirjaga saadetud vastuses esindaja järelepärimisele sisuliselt kehtestada reguleeritud turul võõrandatavate aktsiate hinnale ja arvule ülempiir.
20. Ülevaade sellest, mis toimus 22. novembril 2019, on järgmine:
– Kell 00.12 andis C. esindaja A-le esimese korralduse võõrandada turul nõuetekohase hoolsusega tegutsedes kuni 50 000 emitendi aktsiat automatiseeritud tehingute teel hinnaga, mis ei ole madalam kui 4 eurot aktsia kohta.
– Seda korraldust täites võõrandas A. ajavahemikus kell 10.00–15.59 kokku 48 874 emitendi aktsiat reguleeritud turul kaalutud keskmise hinnaga 5,04 eurot.(6)
– Kell 11.36 küsis C. esindaja e-posti teel A‑lt, kui palju aktsiaid võõrandati ja kas korralduse mahtu tuleks suurendada. A. teatas talle, et selleks ajaks oli võõrandatud 34 537 aktsiat kaalutud keskmise hinnaga 5,109 eurot aktsia kohta.
– Kell 12.16 saadi kolmas pakkumus emitendi 5000 aktsia omandamiseks ABB teel hinnaga 4 eurot aktsia kohta.
– Kell 12.33 andis C. esindaja A-le teise korralduse võõrandada turul nõuetekohase hoolsusega tegutsedes veel kuni 50 000 emitendi aktsiat automatiseeritud tehingute teel hinnaga, mis ei ole madalam kui 4 eurot aktsia kohta. Seda korraldust ei täidetud 22. novembril, kuna kõiki esimese korralduse esemeks olnud aktsiaid ei oldud võõrandatud.
– Kell 14.17 teatas A. C. esindajale esitatud korralduste täitmisest, märkides, et kokku võõrandati reguleeritud turul 41 037 emitendi aktsiat kaalutud keskmise hinnaga 5,084 eurot aktsia kohta.
– Kell 14.49, kui oli saadud viimased kolm pakkumust emitendi aktsiate omandamiseks ABB teel hinnaga 4 eurot aktsia, teavitas A. C. esindajat ABB tulemustest: korraldusi (investoritelt saadud pakkumused) oli saadud 904 745 aktsia omandamiseks (kokku 6 pakkumuse raames) hinnaga 4 eurot aktsia kohta. A. palus vastust saadud pakkumustele (kas pakkumused vastu võtta või mitte).
– Kell 16.06 teatas C. esindaja e-kirjaga A-le, et ta nõustub investorite pakkumustega emitendi aktsiate omandamiseks.
– Kell 19.12 saatis emitent börsi infosüsteemi kaudu avaliku teate, et C. on võõrandanud tema 904 745 aktsiat ABB teel hinnaga 4 eurot aktsia kohta. 25. novembri 2019. aasta kauplemispäeval langes emitendi aktsia hind 11,72% ehk 4,22 euroni.
21. Eespool nimetatud esimese ja teise korralduse alusel võõrandati emitendi ülejäänud 51 126 aktsiat automatiseeritud tehingute teel 25. ja 26. novembril 2019, st pärast seda, kui ABB teel tehtud aktsiate võõrandamistehingud olid börsi infosüsteemi kaudu juba välja kuulutatud.
22. Leedu keskpank viis 18. veebruarist 2020 kuni 5. märtsini 2021 läbi emitendi aktsiatega kauplemise uurimise.
23. Leedu keskpank võttis 10. veebruaril 2022 vastu otsuse, milles ta sisuliselt tuvastas järgmist: 1) kuni kell 19.12-ni 22. novembril 2019 kujutas ABB teel võõrandatud emitendi aktsiate hind ehk 4 eurot endast siseteavet määruse nr 596/2014 artikli 7 tähenduses; 2) see teave oli A-le kättesaadav seoses C. korralduse täitmisega emitendi täiendavate aktsiate võõrandamiseks reguleeritud turul ja 3) A. kasutas seda teavet C. kasuks ja huvides, et saada ebaõiglane eelis. Sellest tulenevalt leidis Leedu keskpank, et A. oli rikkunud määruse nr 596/2014 artikli 14 punktis a sätestatud siseteabe alusel kauplemise keeldu, ja määras talle selle rikkumise eest trahvi 200 000 eurot.
24. Leedu keskpank märkis selles samas 10. veebruari 2022. aasta otsuses sõnaselgelt, et küsimust, kas C. võis olla toime pannud rikkumise või mitte, ei analüüsitud. Tema hinnangul kujutasid A. toimingud C. poolt esindaja kaudu 22. novembril 2019 esitatud korralduste täitmisel endast eraldiseisvat siseteabe alusel kauplemise juhtumit.
25. Vilniaus apygardos administracinis teismas (Vilniuse regionaalne halduskohus, Leedu) jättis 10. oktoobri 2022. aasta otsusega rahuldamata A. kaebuse, milles vaidlustati Leedu keskpanga 10. veebruari 2022. aasta otsuse õiguspärasus ja kehtivus.
26. A. esitas esimese astme kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Lietuvos vyriausiasis administracinis teismasele (Leedu kõrgeim halduskohus), kes esitas Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas [määruse nr 596/2014] artikli 9 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et kui investeerimisühing täidab kliendi poolt standardse teenuselepingu alusel antud korralduse võõrandada väärtpabereid (aktsiaid) reguleeritud turul, siis võib (ei või) seda pidada kaugemale minekuks kohustuste täitmisega seotud tavapärasest tegevusest pelgalt seetõttu, et i) ta osutab sellele kliendile teenuseid teise lepingu alusel seoses nende samade väärtpaberite (aktsiate) võõrandamisega väljaspool reguleeritud turgu, ja ii) ta valdab sellest tulenevalt kliendi kavatsuste kohta siseteavet (mille klient on kindlaks määranud), mis puudutab väljaspool reguleeritud turgu võõrandatavate väärtpaberite (aktsiate) hinda?
2. Kas määruse nr 596/2014 artikli 8 lõiget 1, artikli 9 lõike 2 punkti b ja artikli 14 punkti a tuleb tõlgendada nii, et pädev asutus võib (ei või) otsustada, et selle määruse artikli 9 lõike 2 punktis b osundatud isik on rikkunud määruse artikli 14 punktis a sätestatud keeldu, kui see isik kaupleb väärtpaberitega kliendiga sõlmitud lepingu alusel ainsa eesmärgiga täita kliendi korraldus, olenemata sellest, kas klient andis kõnealuse korralduse siseteabe alusel nimetatud määruse artikli 8 lõike 1 tähenduses?
3. Kas määruse nr 596/2014 artikli 9 lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et kui pädev asutus teeb otsuse, kas investeerimisühing (maakler) on rikkunud viidatud määruse artikli 14 punkti a, siis piisab, kui see asutus tugineb pelgalt selle määruse põhjenduses 24 nimetatud eeldusele, selleks et tuvastada, et kliendil oli ebaseaduslik ajend, miks ta andis selle määruse artikli 9 lõike 2 punktis b osundatud investeerimisühingule korralduse võõrandada väärtpabereid (aktsiaid) reguleeritud turul?
4. Kas määruse nr 596/2014 artikli 8 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sätestatud piirangud on (ei ole) kohaldatavad emitendi aktsiate turuhinnaga kauplemisele reguleeritud turul isiku poolt, kes omab osalust emitendi kapitalis, üksnes seetõttu, et see isik on juba (vabalt) otsustanud konkreetse, kuid veel avalikult välja kuulutamata hinna, millega emitendi aktsiaid võõrandatakse väljaspool reguleeritud turgu menetluses, mille algus ja eeldatav tähtaeg on avalikustatud?
5. Kas määruse nr 596/2014 põhjendust 24, artikli 8 lõiget 1 ja artikli 14 punkti a tuleb tõlgendada nii, et selle määruse põhjenduses 24 silmas peetud turukuritarvituse eelduse ümberlükkamiseks i) peab määruse artikli 8 lõike 4 teises lõigus osundatud isik, kes on täitnud lepingu alusel kliendi korralduse võõrandada osa kliendi väärtpaberitest (aktsiatest) reguleeritud turul, tõendama, et tema klient ei pannud kõnealust korraldust andes toime ühtegi selle määruse artikli 8 lõikes 1 osundatud tegu, või ii) piisab, kui ta tõendab, et ta täitis kliendi korralduse muul ajendil kui siseteabe valdamine?“
III. Menetlus Euroopa Kohtus
27. Eelotsusetaotlus registreeriti Euroopa Kohtus 11. novembril 2024.
28. Kirjalikud seisukohad esitasid A., Kreeka, Leedu ja Poola valitsus ning Euroopa Komisjon.
29. Kohtuistungil, mis toimus 19. novembril 2025, osalesid A., Kreeka ja Leedu valitsus ning komisjon.
IV. Hinnang
A. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sissejuhatavad märkused
30. Olles kirjeldanud faktilisi asjaolusid eespool esitatud sõnastuses, toob eelotsusetaotluse esitanud kohus rea faktilisi ja õiguslikke asjaolusid(7), mida tuleb rõhutada.
31. Esiteks märgib ta, et ABB-st teatati avalikult ja see oli avatud, nii et iga huvitatud isik võis teha aktsiate omandamise pakkumise.(8)
32. Teiseks lisab ta, et on objektiivselt mõistlik järeldada, et 22. novembril 2019 kella 10.00 kuni kellani 15.59 (ehk ajal, mil A. täitis C. korralduse võõrandada osa emitendi aktsiatest reguleeritud turul) oli olemas siseteave, mille kohaselt „võis mõistlikult eeldada, et C. võõrandab osa emitendi aktsiatest [ABB] teel väljaspool reguleeritud turgu hinnaga 4 eurot aktsia kohta“.
33. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib järgmist:
– Arvestades kõiki asjaolusid, mis eelnesid ABB tulemuste avalikule väljakuulutamisele, võis mõistlikult eeldada, et enne esimest korraldust (22. novembril 2019 kell 00.12) võõrandada osa emitendi aktsiatest reguleeritud turul tahtis C. võõrandada osa kõnealustest aktsiatest ABB teel hinnaga 4 eurot aktsia kohta ning puudusid muud objektiivsed asjaolud, mis oleksid võinud tekitada põhjendatud kahtlusi, et aktsiate võõrandamine ABB teel ei pruugi toimuda müüja (C.) kavatsuste muutumise või tahte puudumise tõttu.
– Seega, vaadeldes teavet C. kavatsuse kohta sõltumatu isiku vaatepunktist, võib toimikus sisalduvate tõendite põhjal objektiivselt eeldada, et see teave (teave ABB teel võõrandatavate emitendi aktsiate konkreetse hinna kohta) kujutas endast siseteavet määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses.
– Ühtlasi on objektiivselt põhjendatud arvata, et A. oli 22. novembril 2019 kell 00.12 korraldust täites ka teadlik sellest (sise)teabest oma kliendi (C.) kavatsuste kohta ABB menetluses (määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkt d).
34. Kolmandaks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Leedu keskpank ei vaidle vastu A. väidetele (ning neid ei sea kahtluse alla ka toimiku materjalid), mille kohaselt:
– emitendi aktsiatega kaubeldi reguleeritud turul üksnes C. (tema esindaja) algatusel, st et A. ei pakkunud ega kallutanud C-d reguleeritud turul kauplema;
– C korraldusi täites tegutses A. investeerimisühinguna, kes osutas C-ga sõlmitud lepingu alusel direktiivi 2014/65/EL(9) I lisa A jao punktides 1 ja 2 nimetatud teenuseid;
– A. ei taotlenud ega saanud C. korralduste täitmisest mingit muud ega täiendavat kasu lisaks tavapärasele vahendustasule.
– Ei ole tuvastatud ja Leedu keskpanga otsuses ei ole ka tõendatud, et A. oleks kaubelnud vaidlusalusel perioodil emitendi aktsiatega reguleeritud turul enda või muude kolmandate isikute (välja arvatud C.) kasuks või et A. oleks kallutanud teisi isikuid nende väärtpaberitega kauplema.
35. Neljandaks rõhutab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Leedu keskpank ei võtnud seisukohta C. vastutuse suhtes. Ta leidis, et A. rikkus määruse nr 596/2014 artikli 14 punkti a sisuliselt seetõttu, et ta tegutses C. kasuks ja huvides, andes C‑le ebaõiglase eelise võrreldes teiste reguleeritud turu osalistega, ning et A. kui kutseline turuosaline pidi olema C. saadud ebaõiglasest eelisest teadlik.
B. Esimene, teine ja kolmas eelotsuse küsimus
36. Nende kolme küsimusega, mida saab käsitleda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, millistel asjaoludel tegeleb määruse nr 596/2014 artikli 9 lõike 2 punktis b nimetatud isik, kellel on õigus täita aktsiate müügi korraldusi kolmandate isikute arvel, siseteabe alusel kauplemisega, mis on selle määruse artikliga 14 keelatud.
37. Vastamiseks tuleb eelkõige analüüsida määruse nr 596/2014 erinevate artiklite vahelist seost, lähtudes eelotsuse taotluse esitanud kohtu eeldusest, et A. valduses olevat teavet aktsiate omaniku poolt ABB teel aktsiate eest nõutava hinna kohta võib pidada siseteabeks. See hind ei olnud reguleeritud turul osalevatele investoritele teada.(10)
38. Vastavalt määruse nr 596/2014 artikli 8 lõikele 1 ja lõike 4 punktile c koostoimes artikliga 14 on siseteabe alusel kauplemise olemasoluks on vaja täita järgmised kumuleeruvad nõuded: a) siseteabe omamine ja b) selle siseteabe kasutamine määruse nr 596/2014 artiklis 8 ette nähtud tingimustel.
39. Euroopa Kohus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta (ELT 2003, L 96, lk 16; ELT eriväljaanne 06/04, lk 367) samaväärsetest sätetest järeldanud, et:
– „siseringitehingute keeld [kehtib juhul], kui siseteavet valdav esmane sisering õigusvastaselt kasutab sellest teabest tulenevat eelist, tehes turul selle teabe alusel tehingu“;(11)
– „asjaolu, et siseteavet valdav esmane sisering sooritab selle teabega seotud finantsinstrumentidega turul tehingu, viitab sellele, et nimetatud isik „kasutas kõnealust teavet“ […] artikli […] tähenduses, eeldusel, et järgitakse kaitseõigusi ning iseäranis õigust see eeldus ümber lükata“;(12)
– „Siiski selleks, et artiklis […] sätestatud keeld ei läheks kaugemale sellest, mis on kohane ja vajalik selle direktiivi taotletavate eesmärkide saavutamiseks, võib teatavate olukordade puhul olla nõutav faktiliste asjaolude põhjalik kontrollimine, mis võimaldab tagada siseteabe tõepoolest õigusvastast kasutamist, mida see direktiiv püüab finantsturgude terviklikkuse ja investorite usalduse eesmärgil keelata.“(13)
40. Spectori reeglit ja erandit korrati määruse nr 596/2014 põhjenduses 24.(14) See määrus ei keela siseteabe igasugust kasutamist, vaid üksnes seda, et siseteavet kasutatakse vastuolus selle eesmärkidega, millele Euroopa Kohus samuti viitab.(15)
41. Direktiivi 2003/6 preambulis (põhjendused 18, 29 ja 30) oli toodud „mitu näidet olukordadest, kus siseteabe esmase siseringi puhul ei peaks turutehing iseenesest kujutama endast „siseteabe kasutamist“ selle direktiivi artikli 2 lõike 1 tähenduses“.(16)
42. Need eeldused on nüüd kodifitseeritud määruse nr 596/2014 artiklis 9. Teatud tehingud, isegi kui need on tehtud siseteavet omades, on lubatud, kui need ei kahjusta siseteabe alusel kauplemise keelu eesmärki.(17) Teisisõnu ei peeta seda siseteabe „kasutamiseks“.(18)
43. Artikli 9 erandid ei moodusta ammendavat loetelu: ettevõtja võib tõendada, et tal on siseteavet, kuid ta ei ole seda kasutanud viisil, mis on vastuolus määruse nr 596/2014 eesmärkidega.
44. Konkreetselt ja käesolevas asjas olulises osas on määruse nr 596/2014 artikli 9 lõike 2 punktis b ette nähtud, et siseteavet valdavat isikut ei loeta seda teavet kasutanuks (ja seega siseteabe alusel kaubelnuks), kui ta „on volitatud täitma tehingukorraldusi kolmandate isikute nimel ning korraldusega seotud finantsinstrumentide omandamine või võõrandamine toimub selleks, et täita korraldus seaduslikult ja kõnealuse isiku töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmisega seotud tavapärase tegevuse käigus“.(19)
45. Määruse nr 596/2014 artikli 9 lõike 2 punktis b sätestatud erand(20) lubab põhjusliku seose puudumist siseteabe omamise ja aktsiate tehingukorralduse täitmise otsuse vahel.(21) Siseteabe omamine ei mõjuta põhimõtteliselt selle investeerimisühingu tegevust, kes ei saa tema käsutuses olevast teabest mingit eelist.(22)
46. Isikute hulgas, kelle suhtes kohaldatakse vaidlusalust erandit, on direktiivi 2014/65 alusel tegevusloa saanud krediidiasutused ja investeerimisühingud.(23) Klientide nimel finantsinstrumentide müügi korralduste täitmisel on nende tegutsemisruum piiratum, sest kliendi juhistes määratakse kindlaks käsundisaaja tegevus.
47. Määruse nr 596/2014 artikli 9 lõike 2 punktis b sätestatud erandi eesmärk on võimaldada krediidiasutustel või investeerimisühingutel tegeleda oma kutsetegevusega ka siis, kui nad valdavad siseteavet, mis on nende suhetes klientidega tavapärane.
48. Nii otsustas Euroopa Kohus direktiivi 2003/6 põhjendust 18 arvestades:(24) „[…] nende kriteeriumide automaatne kohaldamine finantsturu teatavatele elukutsetele, kes peavad valdama siseteavet turul kolmandate isikute teostatavate tehingute kohta, [ähvardab] viia selleni, et neil keelatakse nende tegevuse – mis on finantsturgude nõuetekohaseks toimimiseks siiski õiguspärane ja kasulik – jätkamine […]“.(25)
49. Seega on määruse nr 596/2014 artikli 8 kohaldamisel tegemist pöördepunktiga. Kuigi põhimõtteliselt lasub siseteabe kasutamata jätmise tõendamise koormis seda teavet valdaval isikul, ei ole see nii krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul.
50. Määruse nr 596/2014 artikkel 9 pöörab tõendamiskoormise ümber, piiritledes mitu olukorda, mil selle määruse artiklis 8 sätestatud üldreegel ei ole kohaldatav. Artikli 9 lõigete 1–5 kohaselt eeldatakse, et ettevõtjatel on siseteave, kuid nad ei kasuta seda, mistõttu nad ei tee keelatud tehinguid.(26)
51. Määruse nr 596/2014 artikli 9 lõikes 6 on aga ette nähtud, et „[o]lenemata käesoleva artikli lõigetest 1–5, võib olla tegemist […] siseteabe alusel kauplemise keelu rikkumisega, kui pädev asutus teeb kindlaks, et kauplemiskorralduse, tehingu või tegevuse ajend oli ebaseaduslik“.
52. See säte paneb tõendamiskoormise selles valdkonnas pädevale ametiasutusele. Ta peab tõendama, et investeerimisühing tegutses siseteavet kasutades õigusvastaselt. Ei piisa sellest, kui see asutus piirdub viitega määruse nr 596/2014 artikli 8 lõikele 1 ja põhjendusele 24.
53. Nagu ma juba rõhutasin, on määruse nr 596/2014 artikli 9 lõikes 2 ette nähtud erand kohaldatav, kui „korraldusega seotud finantsinstrumentide omandamine või võõrandamine toimub selleks, et täita korraldus seaduslikult ja kõnealuse isiku töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmisega seotud tavapärase tegevuse käigus“.
54. Kliendi tellimusel finantsinstrumentide omandamise, üleandmise või võõrandamise „seaduslikkuse“ kontrollimine nõuab iga juhtumi eraldi analüüsimist. Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohtul on olemas kõik investeerimisühingu tegevuse hindamiseks vajalikud asjaolud, on tal selle hinnangu andmiseks paremad eeldused.
55. Euroopa Kohus võib siiski anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule teatavaid juhiseid käesoleva vaidluse analüüsimiseks.
56. Esimene hindamise element puudutab ABB läbiviimist ja aktsiate hinda selles menetluses. Sageli toimub ABB reguleeritud turul aktsiate ostu-müügi sulgemise ja järgmise kauplemispäeva alguse vahel, et vältida liigseid hinnakõikumisi ja turu volatiilsust. Hind määratakse tavaliselt kindlaks pakkumiste sulgemisel, võttes arvesse investorite laadi ja nõudluse mahtu. Arvestades, et ABBs osalevad tavaliselt kutselised investorid, kes ostavad märkimisväärseid aktsiapakke, on tavaline, et need investorid ostavad reguleeritud turust veidi madalama hinnaga.
57. Selles kohtuasjas osutas A. direktiivi 2014/65 I lisa A jao kohaldamisalasse kuuluvat investeerimisteenust(27) menetluses (ABB), mille toimimise kohta liidu õigus konkreetseid eeskirju ette ei näe.
58. Ainult kutselistele investoritele suunatud ABB võib tekitada nende investorite ja peamiselt reguleeritud turul tegutsevate väikeinvestorite ebavõrdse kohtlemise ohu.(28) Sellistel juhtudel peavad investeerimisühingud rangelt järgima direktiivi 2014/65 artiklites 23, 24 ja 27 sätestatud kohustusi.(29)
59. Nagu komisjon kohtuistungil märkis, toob nende kohustuste täitmata jätmine kaasa selle, et investeerimisühing ei saa enam tugineda oma tegevuse õiguspärasuse eeldusele, kui tal on siseteavet ja ta ei täida aktsiate ostukorraldust „seaduslikult […] tavapärase tegevuse käigus“ (määruse nr 596/2014 artikli 9 lõike 2 punkt b).
60. Käesolevas asjas iseloomustasid ABB läbiviimist(30) ja aktsiahindade kindlaksmääramist ebatavalised asjaolud:
– ABB toimus kahe päeva jooksul paralleelselt aktsiate müügiga reguleeritud turul. Kuigi nende kahe menetluse samaaegsus ei ole ühegi liidu õigusnormiga keelatud, tekitab see spekulatiivse aktsiate müügi riski ja võib kahjustada väikeinvestoreid, kes ostavad aktsiaid reguleeritud turult.
– Sama finantsteenuste osutaja (A.) osales samal ajal aktsiate müügis reguleeritud turul ja ABBs. Nagu mõned menetlusosalised kohtuistungil rõhutasid, oleks ühe või mitme teise ettevõtja osalemine mõlemas menetluses olnud tõhus meede, et takistada A. valduses oleva siseteabe kasutamist.
– Toimikus sisalduva teabe kohaselt oli müüja eelnevalt kindlaks määranud aktsiate hinna ABBs ja see oli A-le teada (eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates oli tegemist siseteabega). Kõik näib siiski viitavat sellele, et just sama hinnaga esitasid ABB ostjad pakkumused aktsiate omandamiseks. Kui see oli nii, ei pidanud A. ABB lõppedes aktsiate müügihinda saadud pakkumiste alusel kindlaks määrama.
61. Igal juhul, nagu kohtuistungil rõhutati, ei karistatud A-d direktiivis 2014/65 ette nähtud kohustuste täitmata jätmise eest (st tema kui investeerimisteenuseid osutava ettevõtja kutsealaste kohustuste täitmata jätmise eest).
62. Teine hindamise element on A. ja kliendi C. vastastikune mõju otsustamisel, kas müüa aktsiad ABBs ja samal ajal reguleeritud turul. Ei ole tõendeid, et investeerimisühing oleks klienti õhutanud või talle soovitanud samaaegset kahte müüki: eelotsusetaotluse esitanud kohus kinnitab, et emitendi aktsiatega kaubeldakse reguleeritud turul üksnes C. (tema esindaja) algatusel, mis tähendab, et A. ei pakkunud ega õhutanud C-d reguleeritud turul tehinguid tegema.
63. Kolmas asjakohane element on tingimused, mis on kehtestatud C. ja A. lepingutes aktsiate müümiseks. Eelotsusetaotluse esitanud kohus lähtub sellest, et käesoleval juhul kujutas teave nende aktsiate hinna kohta, mida kavatseti ABB vahendusel võõrandada, endast siseteavet määruse nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses. Eelotsusetaotluse esitanud kohus ise kinnitab, et A. kui investeerimisühing tegi C. korraldusi täites seda kliendiga sõlmitud lepingu tingimuste alusel.
64. Neljas asjaolu, mida tuleb arvesse võtta, on kasu tekkimine investeerimisühingule, keda süüdistatakse määruse nr 596/2014 artikli 14 punktis a nimetatud rikkumises. Nagu ma juba märkisin, on eelotsusetaotluse esitanud kohus kategooriline, märkides, et A. ei püüdnud C. korralduste täitmisest saada ega saanud muud kasu peale vahendustasu.(31)
65. Minu arvates on viimati nimetatud asjaolu eriti oluline selleks, et teha kindlaks, kas A. rikkus siseteabe alusel kauplemise keeldu.
66. Kui A. ei kaubelnud reguleeritud turul aktsiatega enda või kolmandate isikute (v.a C.) kasuks ega õhutanud teisi isikuid nende väärtpaberitega kauplema, on minu arvates raske talle kui rikkumise toimepanijale süüks panna õigusvastast tehingut, mis nõuab „siseteabe abil omandatud ebaõiglase eelise“ saamist.(32)
67. Kui investeerimisühing üksnes täidab kliendi korraldusi ja täidab müügikorraldusi kliendi kehtestatud tingimustel, kuigi tal on siseteavet, puudub tegelikult seos selle teabe ja maakleri tegevuse vahel. Müügikorraldus oleks täidetud samamoodi ka siis, kui investeerimisühingul ei oleks olnud siseteavet.
68. Kordan, et määruse nr 596/2014 artikli 14 punktis a nimetatud rikkumine (siseteabe alusel kauplemine) eeldab, et selle toimepanija saab või soovib saada konkreetset kasumit (eelist), mis investeerimisühingu puhul ei ole samastatav pelga tasuga kliendile osutatavate teenuste eest vahendustasu kaudu.
69. Eeltoodud kaalutlusi arvestades leian, et määruse nr 596/2014 artikli 9 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et:
– Investeerimisühing, kes täidab reguleeritud turul väärtpaberite müügi korraldusi, mille klient on väljastanud tavalise teenuslepingu alusel, ja korraldab samal ajal sama kliendi jaoks aktsiate võõrandamise kiirpakkumise menetluse, ei tegele siseteabe alusel kauplemisega, välja arvatud juhul, kui järelevalveasutus tõendab, et: a) sellel ettevõtjal oli siseteave kliendi kavatsuse kohta seoses väljaspool reguleeritud turgu müüdavate väärtpaberite hinnaga ja b) selle ettevõtja tegevus ei järginud kohaldatavaid kutsealaseid eeskirju.
– Kui määruse nr 596/2014 artikli 9 lõike 2 punkti b tingimused on täidetud, ei saa eeldada, et investeerimisühing on rikkunud selle määruse artikli 14 punktis a sätestatud keeldu, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi pädev asutus tõendab kooskõlas määruse nr 596/2014 artikli 9 lõikega 6, et müügikorralduse täitmiseks oli ebaseaduslik põhjus.
C. Neljas eelotsuse küsimus
70. Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub Euroopa Kohtul tõlgendada määruse nr 596/2014 artikli 8 lõiget 1, milles on määratletud mõiste „siseteabe alusel kauplemine“.
71. Määruse nr 596/2014 artikli 8 lõiget 1 palutakse tõlgendada selleks, et saada teada, kas „selles sätestatud piirangud on (ei ole) kohaldatavad emitendi aktsiate turuhinnaga kauplemisele reguleeritud turul isiku poolt, kes omab osalust emitendi kapitalis, üksnes seetõttu, et see isik on juba (vabalt) otsustanud konkreetse, kuid veel avalikult välja kuulutamata hinna, millega emitendi aktsiaid võõrandatakse väljaspool reguleeritud turgu menetluses, mille algus ja eeldatav tähtaeg on avalikustatud“.
72. Kokkuvõttes tuleb kindlaks teha, kas emitendi aktsiate omanik, kes tellib müügi korraldamise investeerimisühingu poolt, teeb siseteabega tehingu määruse nr 596/2014 artikli 8 lõike 1 tähenduses.
73. Kreeka ja Leedu valitsus leidsid, et see küsimus ei ole põhikohtuasja lahendamiseks vajalik ja tuleb seega tunnistada vastuvõetamatuks. Olen nendega nõus.
74. Eelotsusetaotlusest nähtub, et Leedu järelevalveasutus karistas siseteabe kasutamise eest üksnes investeerimisühingu tegevuse tõttu, mitte aga aktsionäri (äriühing C.) tegevuse tõttu, kes andis talle korralduse tema aktsiad müüa.(33)
75. Põhikohtuasjas ei ole seega kõne all mitte aktsiate omanikust kliendi tegevus, vaid selle investeerimisühingu tegevus, kes tegutses maaklerina, müües neid aktsiaid reguleeritud turul ja ABB vahendusel.
76. Kui küsimus on vastuvõetav, nõustun eelotsusetaotluse esitanud kohtuga(34), et määruse nr 596/2014 artikkel 8 ei ole kohaldatav emitendi aktsionäri suhtes, kes otsustab need aktsiad käesoleva juhtumi asjaoludel võõrandada.
77. Kuigi C. omas osalust emitendi kapitalis (ja oli seetõttu potentsiaalselt siseteabe valdaja),(35) ei saanud ta vaidlusalust teavet aktsionärina. Tegelikult ei olnud see teave teada ka emitendile,(36) kuna see puudutas üksnes C. tahet oma aktsiad võõrandada, st ainult tema enda investeerimisotsuseid.(37)
78. Väärtpaberite omaniku kavatsust seoses selle vara vastuvõetava hinnaga, mida ta soovib võõrandada, mis on kindlaks määratud üksnes tema enda tahtel ja isiklikul otsusel, ei saa pidada siseteabe omamiseks määruse nr 596/2014 artikli 8 lõike 4 teise lõigu tähenduses.(38)
79. Nagu nähtub määruse nr 596/2014 põhjendustest 31(39) ja 54(40), ei saa omaniku otsust võõrandada väärtpaberid, mis sisaldas tõenäoliselt otsust aktsepteeritava hinna kohta, ega ka omaniku toiminguid, mis põhinevad tema enda kauplemisplaanidel ja -strateegiatel, käsitada siseteabe kasutamisena.
80. Seega, kuna C. ei ole vaidlusaluse teabe suhtes kolmas isik, ei kujuta tema otsus võõrandada osa aktsiatest reguleeritud turul ja võõrandada need ka kindla hinnaga ABB vahendusel endast siseteabe alusel kauplemist määruse nr 596/2014 artikli 8 lõike 1 tähenduses.
D. Viies eelotsuse küsimus
81. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas määruse nr 596/2014 põhjendust 24 ning artikli 8 lõiget 1 ja artikli 14 punkti a võib tõlgendada nii, et selles põhjenduses nimetatud eelduse ümberlükkamiseks
– „[…] peab määruse artikli 8 lõike 4 teises lõigus osundatud isik, kes on täitnud lepingu alusel kliendi korralduse võõrandada osa kliendi väärtpaberitest (aktsiatest) reguleeritud turul, tõendama, et tema klient ei pannud kõnealust korraldust andes toime ühtegi selle määruse artikli 8 lõikes 1 osundatud tegu, või
– […] piisab, kui ta tõendab, et ta täitis kliendi korralduse muul ajendil kui siseteabe valdamine“.
82. Märkisin juba, et määruse nr 596/2014 põhjenduse 24 kohaselt eeldatakse, et ettevõtjad, kellel on siseteavet, kauplevad selle teabe alusel (selle määruse artikli 8 lõike 1 tähenduses) seni, kuni see on siseteave.
83. Samuti selgitasin, kuidas määruse nr 596/2014 artikli 9 lõike 2 punkt b lükkab ümber eelduse maaklerite puhul, kes täidavad oma klientidele aktsiate müügi korraldusi, kui nad tegutsevad „seaduslikult töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmisega seotud tavapärase tegevuse käigus“.
84. Nendest eeldustest lähtudes ei kauple investeerimisühing, kes piirdub kliendi korralduse seadusliku täitmisega ja oma tavapärase majandustegevusega, siseteabe alusel, isegi kui klient valdab ja kasutab müügikorralduse täitmiseks siseteavet.(41)
85. Seda tõlgendust kinnitab määruse nr 596/2014 põhjendus 30.(42) Selle sätte kohaselt ei kauple investeerimisühingud, kes piirduvad oma klientide korralduste täitmisega, põhimõtteliselt siseteabe alusel. Seevastu kauplevad nad siseteabe alusel siis, kui nad teevad väärtpaberiturgudel tehinguid enda huvides siseteabe abil, mida nad saavad klientidelt.
86. Selles kontekstis ei kohusta määruse nr 596/2014 artikli 8 lõige 1 neid ettevõtjaid tõendama, et nende kliendid ei kauple korralduste edastamisel siseteabe alusel. Selline tõendamiskoormis on ebaproportsionaalne ja takistab selliste teenuste osutamist, mis on vajalikud finantsturgude nõuetekohaseks toimimiseks.
87. On tõsi, et investeerimisühingutel peavad olema tõhusad mehhanismid, süsteemid ja protseduurid siseteabe alusel kauplemise ning siseteabe alusel kauplemise katsete ärahoidmiseks ja avastamiseks (määruse nr 596/2014 artikli 16 lõiked 1 ja 2).
88. Kui neil ettevõtjatel on alust arvata, et finantsinstrumendiga seotud korraldus võib kujutada endast siseteabe alusel kauplemist või siseteabe alusel kauplemise katset, peavad nad sellest viivitamata teatama pädevale asutusele (määruse nr 596/2014 artikli 16 lõiked 2 ja 3).
89. Need pigem ennetavat laadi teatamiskohustused(43) ei tähenda siiski, et investeerimisühingud peavad tõendama (negatiivset) asjaolu, et klient ei ole käitunud viisil, mis kuulub määruse nr 596/2014 artikli 8 lõike 1 kohaldamisalasse.
90. Euroopa Kohtu käsutuses oleva teabe kohaselt ei teatanud A. Leedu keskpangale C. aktsiate müügist, mida ta teostas samal ajal nii ABB kaudu kui ka reguleeritud turul. Käesolevas kohtuasjas on aga tegemist määruse nr 596/2014 artikli 14, mitte artikli 16 lõigete 1 ja 2 rikkumisega (mille eest Leedu keskpank karistas A-d).(44)
91. Kokkuvõttes tuleb määruse nr 596/2014 artikli 8 lõiget 1 ja artikli 14 punkti a tõlgendada nii, et investeerimisühing võib selle määruse põhjenduses 24 nimetatud eelduse ümber lükata, tõendades, et ta piirdus sellega, et täitis korralduse võõrandada oma kliendi aktsiaid seaduslikult ja tavapärase tegevuse raames vastavalt kliendi juhistele. Ta ei pea tõendama, et klient ei kasutanud korralduse andmisel siseteavet.
V. Ettepanek
92. Esitatud põhjendustest lähtudes teen ettepaneku vastata Lietuvos vyriausiasis administracinis teismasele (Leedu kõrgeim halduskohus) järgmiselt:
1. Neljas eelotsuse küsimus on vastuvõetamatu.
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ, artikli 9 lõike 2 punkti b
tuleb tõlgendada nii, et
– investeerimisühing, kes täidab reguleeritud turul väärtpaberite müügi korraldusi, mille klient on väljastanud tavalise teenuslepingu alusel, ja korraldab samal ajal sama kliendi jaoks aktsiate võõrandamise kiirpakkumise menetluse, ei tegele siseteabe alusel kauplemisega, välja arvatud juhul, kui järelevalveasutus tõendab, et: a) sellel ettevõtjal oli siseteave kliendi kavatsuse kohta seoses väljaspool reguleeritud turgu müüdavate väärtpaberite hinnaga ja b) selle ettevõtja tegevus ei järginud kohaldatavaid kutsealaseid eeskirju.
– Kui määruse nr 596/2014 artikli 9 lõike 2 punkti b tingimused on täidetud, ei saa eeldada, et investeerimisühing on rikkunud selle määruse artikli 14 punktis a sätestatud keeldu, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi pädev asutus tõendab kooskõlas määruse nr 596/2014 artikli 9 lõikega 6, et müügikorralduse täitmiseks oli ebaseaduslik põhjus.
3. Määruse nr 596/2014 artikli 8 lõiget 1 ja artikli 14 punkti a tuleb tõlgendada nii, et investeerimisühing võib selle määruse põhjenduses 24 nimetatud eelduse ümber lükata, tõendades, et ta piirdus sellega, et täitis korralduse võõrandada oma kliendi aktsiaid seaduslikult ja tavapärase tegevuse raames vastavalt kliendi juhistele. Ta ei pea tõendama, et klient ei kasutanud korralduse andmisel siseteavet.
1 Algkeel: hispaania.
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT 2014, L 173, lk 1).
3 Väärtpaberite võõrandamise kiirpakkumise menetlusi kasutatakse tavaliselt kapitaliturgudel, et pakkuda kutselistele (institutsioonilistele või mitte) investoritele uusi aktsiaid, mis emiteeritakse börsil noteeritud äriühingu kapitali suurendamise käigus, või olemasolevate aktsiate paketti. Eelotsusetaotluses kasutatakse käesolevas asjas kasutatavale menetlusele viitamiseks ingliskeelset terminit accelerated book building. Edaspidi viitan sellele kui „ABB“.
4 Teade tehti piiratud vastutusega äriühingu Nasdaq Vilnius Vertybinių popierių birža (edaspidi „börs“) infosüsteemi kaudu.
5 Emitendi aktsiate kaalutud keskmine hind reguleeritud turul oli 21. novembril 5,4348463 eurot aktsia kohta ja 22. novembril 2019 5,0194492 eurot aktsia kohta.
6 Aktsiad võõrandati kokku 246 412,03 euro eest; kõrgeim hind aktsia kohta oli 5,50 eurot ja madalaim hind 4,78 eurot; C. alustas kauplemispäeva hinnaga 5,40 eurot aktsia kohta ja lõpetas selle hinnaga 4,78 eurot aktsia kohta.
7 Eelotsusetaotluse punktid 35–41.
8 Kohtuistungil kinnitas A. seda asjaolu, rõhutades, et ABB oli avatud ka väikeinvestoritele, mitte ainult kutselistele investoritele. Ta kinnitas, et mõned väikeinvestorid ostsid aktsiaid sel viisil.
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT 2014, L 173, lk 349).
10 Vaidlust ei ole selles, et selline teave vastab neljale koosseisu tunnusele, mis on „üksteisest sõltumatud ning miinimumtingimused, mis kõik peavad olema täidetud, et kvalifitseerida teave „siseteabeks““. Seega peab see olema „täpset laadi“; see ei tohi olla „avaldatud“; see peab olema „otse või kaudselt seotud ühe või mitme finantsinstrumendiga või nende emitentidega“; avaldamise korral „võib sellel olla märkimisväärne mõju nende finantsinstrumentide või nendega seotud tuletisinstrumentide hinnale“. Vt 11. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Lafonta (C‑628/13, EU:C:2015:162), punktid 24 ja 28, ning 15. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Autorité des marchés financiers (C‑302/20, EU:C:2022:190; edaspidi „kohtuotsus Autorité des marchés financiers“) punkt 33.
11 23. detsembri 2009. aasta kohtuotsus Spector Photo Group ja Van Raemdonck (C‑45/08, EU:C:2009:806; edaspidi „kohtuotsus Spector“, punkt 53).
12 Kohtuotsus Spector (punkt 54). Sellest ajast alates on seda eeldust nimetatud Spectori reegliks. Süüdistatava võimalust see eeldus ümber lükata nimetatakse Spectori erandiks. Vt Klöhn, L., „The European Insider Trading Regulation after Spector Photo Group“, European Company and Financial Law Review, 2010, lk 347.
13 Kohtuotsus Spector (punkt 55).
14 Osundatud siinse ettepaneku punktis 5.
15 11. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Lafonta (C‑628/13, EU:C:2015:162), punkt 21, ja kohtuotsus Autorité des marchés financiers, punkt 43.
16 Kohtuotsus Spector (punktid 56–61).
17 Kohtuotsus Spector (punkt 61).
18 Vt Veil, R., „§ 14. Insider Dealing», teoses Veil, R., European Capital Markets Law, 3. trükk, Hart Publishing, Oxford, 2022, lk 213, ja Winner, M., „Article 9: Legitimate Behaviour», teoses Kalss, M.; Oppitz, S.; Torggler, U., EU Market Abuse Regulation, A Commentary on Regulation (EU) N o 596/2014, Edward Elgar, 2021, lk 117.
19 Määruse nr 596/2014 põhjenduses 30 on samamoodi märgitud, et „seda, et isikud, keda on volitatud kolmandate isikute nimel tehingukorraldusi täitma […], piirduvad tehingukorralduste tühistamise või muutmisega vastavalt korraldusele, ei tohiks iseenesest pidada siseteabe kasutamiseks. Käesoleva määrusega […] kolmandate isikute nimel tehingukorraldusi täitma volitatud ja siseteavet valdavatele isikutele sätestatud kaitse ei laiene siiski tegevustele, mis on käesoleva määrusega selgelt keelatud, näiteks enne ametlikku kauplemist tehtavad tehingud (front-running)“. Front running on turuga manipuleerimine, mille puhul maakler saab kasu siseteabest, mida ta valdab kliendi korralduste kohta, tehes tehinguid enda huvides.
20 Kui ma ei eksi, ei ole Euroopa Kohus veel teinud otsust selle erandi kohta, vaid hoopis määruse nr 596/2014 artikli 10 lõikes 1 sätestatud erandi kohta, mille kohaselt peab selleks, et siseteabe avalikustamine oleks põhjendatud, olema siseteabe avalikustamise ja töö, kutsealal või ametikohal tegutsemise vahel tihe seos. 22. novembri 2005. aasta kohtuotsus Grøngaard ja Bang (C‑384/02, EU:C:2005:708), punktid 31 ja 34, ja kohtuotsus Autorité des marchés financiers, punkt 78.
21 Hansen, J. L., „Article 9: Legitimate Behaviour“, teoses Ventoruzzo, M.; Mock, S., Market Abuse Regulation: Commentary and annotated Guide, 2. trükk, Oxford University Press, 2022, lk 336. Vt ka BaFin, Issuer Guidelines, Modul C: Requirements based on Market Abuse Regulation, 2020, lk 57, kättesaadav aadressil https://www.bafin.de/SharedDocs/Downloads/EN/Leitfaden/WA/dl_emittentenleitfaden_modul_C_en.html?nn=19584146, „If a transaction is carried out in which the obligation concerned is based on an order that was placed or an agreement that was concluded before the possession of inside information, or which serves to satisfy a legal or regulatory obligation that arose before the possession of inside information, there is also no presumption under Article 9(3) of the MAR that the inside information was used. In this case, there is no causal link between the possession of inside information and the decision to place the order, because the obligation arise before the possession of inside information“.
22 Klöhn, L., „The European Insider Trading Regulation after Spector Photo Group“, European Company and Financial Law Review, 2010, lk 360.
23 Direktiivi 2014/65 artikli 4 punktis 5 on korralduste täitmine kliendi nimel määratletud kui „tegutsemine lepingute sõlmimiseks, et omandada või võõrandada kliendi nimel üht või mitut finantsinstrumenti; see hõlmab selliste lepingute sõlmimist, millega investeerimisühingu või krediidiasutuse emiteeritud finantsinstrumendid võõrandatakse nende emiteerimise hetkel“.
24 „[S]ee põhjendus [täpsustab], et „[s]iseteabe kasutamisena ei tohiks siiski käsitada juhtumeid“, kui siseteavet valdavad turutegijad, vastaspooltena tegutsema volitatud asutused ja isikud, kes on volitatud täitma korraldusi kolmandate isikute nimel, piirduvad turul õiguspäraste tehingute nõuetekohase sooritamisega“. Kohtuotsus Spector (punkt 58).
25 Kohtuotsus Spector (punkt 57).
26 Määruse nr 596/2014 põhjenduses 29 on märgitud: „[e]t tahtmatult mitte keelata seadusliku finantstegevuse vorme, eriti kui selline tegevus ei too kaasa turukuritarvitust, tuleb möönda teatavaid seaduslikke tegevusi […]“.
27 Nende hulgas on „ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine“ (punkt 1); „korralduste täitmine klientide nimel“ (punkt 2); „finantsinstrumentide ja/või finantsinstrumentide emissiooni tagamine kindla kohustuse alusel“ (punkt 6) ja „finantsinstrumentide emissioon ilma kindla kohustuseta“ (punkt 7).
28 Ma meenutasin juba, et selles kohtuasjas kasutatud ABB oli avatud igat liiki investoritele, nii suurtele kui ka väikestele investoritele. Tõsi on, et A. võttis ostupakkumiste saamiseks ühendust suurte investoritega (fondidega).
29 Artikli 23 lõige 1 kohustab neid ettevõtjaid võtma „kõik asjakohased meetmed nendevaheliste huvide konfliktide, sealhulgas juhtide, töötajate ja seotud vahendajatega või nendega kontrolli osas otseselt või kaudselt seotud isikutega ning nende klientidega, või klientidevaheliste huvide konfliktide, mis ilmnevad investeerimis- või kõrvalteenuste või nende kombinatsioonide osutamise käigus, […] tuvastamiseks ning vältimiseks või nende lahendamiseks“. Artikli 24 lõikes 1 on sätestatud, et investeerimisühingud peavad tegutsema „[…] ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega […]“. Artikli 27 lõike 1 kohaselt peavad investeerimisühingud korralduste täitmisel võtma „[…] kõik piisavad meetmed klientide jaoks parima võimaliku tulemuse saamiseks, võttes arvesse hinda, kulusid, kiirust, täitmise ja arveldamise tõenäosust, mahtu, laadi või muid korralduse täitmisega seotud kaalutlusi. Kui klient on andnud konkreetse juhise, järgib investeerimisühing korralduse täitmisel kõnealust juhist“.
30 A. kinnitas kohtuistungil, et tegemist oli Balti riikides korraldatud esimese ABB-ga.
31 Kohtuistungil kinnitas A., et arvele märgitud vahendustasu oli 4928 eurot, mida ei saa pidada „kasuks“, kuna tegemist on üksnes teenuse eest saadud hinnaga.
32 Määruse nr 596/2014 põhjendus 23. Kohtujuristi kursiiv.
33 Kohtuistungil märkis Leedu valitsus, et äriühing C. on juriidilise isikuna lõpetatud, mistõttu tema suhtes ei ole võimalik algatada karistuse määramise menetlust.
34 Eelotsusetaotluse punktid 66–71.
35 Määruse nr 596/2014 artiklit 8 „isiku suhtes, kes omab siseteavet, kuna see isik: […] b) omab osalust emitendi või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalise kapitalis; c) omab juurdepääsu teabele töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmise kaudu […]“ (määruse nr 596/2014 artikli 8 lõike 4 esimene lõik).
36 Teisiti oleks see juhul, kui otsuse aktsiate teatud hinnaga võõrandamise kohta oleks teinud emitent ja kui üks tema aktsionäridest, kes on sellest teabest teadlik, oleks seda kasutanud oma huvides enne selle avalikustamist, et müüa või osta selle äriühingu aktsiaid. Sellisel juhul kaupleb aktsionär siseteabe alusel.
37 Käesoleval juhul puudub usaldussuhe (mida on mainitud eelkõige kohtuotsuses Spector, punkt 36), mis seob määruse nr 596/2014 artikli 8 lõike 4 esimeses lõigus nimetatud teabe esmaseid omajaid finantsinstrumentide emitendiga.
38 „Käesolevat artiklit kohaldatakse ka isiku suhtes, kes on saanud siseteavet muus kui esimeses lõigus nimetatud olukorras, kui isik teab või peab teadma, et tegemist on siseteabega“ (määruse nr 596/2014 artikli 8 lõike 4 teine lõik).
39 „Kuna finantsinstrumentide omandamine ja võõrandamine eeldab kindlasti omandamis- või võõrandamistehingut kavandava isiku eelnevat otsust, ei tuleks sellist omandamist või võõrandamist iseenesest käsitada siseteabe kasutamisena. Omaenda kauplemisplaanide ja ‑strateegiate põhjal tegutsemist ei tohiks pidada siseteabe kasutamiseks. […]“.
40 „[…] Turuosalise oma kauplemisplaane ja -strateegiaid puudutavat teavet ei tohiks pidada siseteabeks […]“.
41 Eelotsusetaotluse esitanud kohus välistab selle, et A. pakkus C-le välja või mõjutas C-d samal ajal reguleeritud turul tegutsema. Seega näib, et käesoleval juhul ei ole tegemist tehinguga, mis on keelatud määruse nr 596/2014 artikli 14 punktiga b („ei tohi soovitada teisel isikul tegeleda siseteabe alusel kauplemisega ega mõjutada teda siseteabe alusel kauplema“). Karistus määrati kõnealuse määruse artikli 14 punkti a rikkumise eest.
42 Osundatud käesoleva ettepaneku 19. joonealuses märkuses.
43 Vt Litten, R., EU Capital Market Law. The Law of Financial Instruments, Edward Elgar, 2024, lk 114.
44 Kohtuistungil märkis Leedu valitsus, et Leedu keskpank leidis, et määruse nr 596/2014 artikli 16 lõigete 1 ja 2 võimalikku rikkumist A. poolt võib menetleda järelevalveasutus Eestis, mis on liikmesriik, kus on A. asukoht. Ta lisas, et menetlus algatati viimati nimetatud riigis, kuid ühtegi karistust ei ole veel määratud ning puudub teave selle menetluse käigu kohta.