Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
MACIEJ SZPUNAR
esitatud 4. septembril 2025(1)
Kohtuasi C‑199/24
ND
versus
Legal Newsdesk Sweden AB, varem Garrapatica AB
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Attunda tingsrätt (Attunda esimese astme kohus, Rootsi))
Eelotsusetaotlus – Õigusaktide ühtlustamine – Isikuandmete kaitse – Süüdimõistvate kohtuotsustega seotud andmete töötlemine – Süüdimõistvate kohtuotsustega seotud teabe üldsusele tasu eest internetis kättesaadavaks tegemine – Isikuandmete kaitse õiguse ning sõna‑ ja teabevabaduse õiguse tasakaalustamine
1. Käesolev eelotsusetaotlus, mille on esitanud Attunda tingsrätt (Attunda esimese astme kohus, Rootsi), annab Euroopa Kohtule võimaluse selgitada määruse (EL) 2016/679(2) artikli 85 kohaldamisala olukorras, kus andmebaasi käitaja keeldub rahuldamast isiku taotlust kustutada tema süüdimõistva kohtuotsusega seotud isikuandmed.
I. Õiguslik raamistik
A. Euroopa Liidu õigus
2. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 85 käsitleb teemat „Isikuandmete töötlemine ning sõna‑ ja teabevabadus“. See artikkel on sõnastatud järgmiselt:
„1. Liikmesriigid ühitavad õigusaktiga käesoleva määruse kohase õiguse isikuandmete kaitsele ning sõna‑ ja teabevabaduse õiguse, muu hulgas seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks.
2. Seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks näevad liikmesriigid ette vabastusi või erandeid II peatükist (põhimõtted), III peatükist (andmesubjekti õigused), IV peatükist (vastutav töötleja ja volitatud töötleja), V peatükist (isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele), VI peatükist (sõltumatud järelevalveasutused), VII peatükist (koostöö ja järjepidevus) ja IX peatükist (andmetöötluse eriolukorrad), kui need on vajalikud, et ühitada õigus isikuandmete kaitsele sõna- ja teabevabadusega.
3. Liikmesriik teavitab komisjoni vastavalt lõikele 2 vastu võetud õigusnormidest ning viivitamata kõigist hilisematest neid õigusnorme mõjutavatest muutmise seadustest või muudatustest.“
B. Rootsi õigus
3. Konstitutsiooniline seadus (1991:1469) sõnavabaduse kohta (yttrandefrihetsgrundlagen (1991:1469); edaspidi „sõnavabaduse seadus“) on Rootsis üks nn konstitutsioonilistest meediaseadustest (mediegrundlagar) ning sisaldab sätteid muu hulgas raadio‑ ja telesaadete ning teatavate veebisaitide konstitutsioonilise kaitse kohta. Selle eesmärk on tagada selles aspektis sõnavabadus. Sõnavabaduse seaduse 1. peatüki § 4 kohaselt kohaldatakse teatavat liiki andmebaasidele programmide edastamist käsitlevaid konstitutsioonilisi sätteid, kui asjaomase tegevuse kohta on antud avaldamisluba. Käesoleval juhul on antud Lexbasele avaldamisluba, mis tähendab, et kõnealune andmebaas on konstitutsioonilise kaitse all.
4. Vastavalt seaduse (2018:218), millega kehtestatakse Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärust täiendavad sätted (lagen (2018:218) med kompletterande bestämmelser till EU:s dataskyddsförordning; edaspidi „andmekaitseseadus“), 1. peatüki § 7 esimesele lõigule ei ole isikuandmete kaitse üldmäärus kohaldatav, kui see oleks vastuolus konstitutsioonilise ajakirjandusvabaduse määrusega (tryckfrihetsförordningen; edaspidi „ajakirjandusvabaduse määrus“) või sõnavabaduse seadusega. Eespool nimetatud sätte teise lõigu kohaselt ei ole teatavad isikuandmete kaitse üldmääruse artiklid kohaldatavad isikuandmete töötlemisele, muu hulgas juhul, kui seda tehakse ajakirjanduslikul eesmärgil.
5. Sõnavabaduse seaduse 1. peatüki § 14 järgi ei tohi ükski avalik‑õiguslik asutus muidu kui ainult selle seaduse kohaselt võtta meetmeid isiku vastu, kes on kuritarvitanud sõnavabadust või aidanud kaasa selle kuritarvitamisele programmis, ega võtta niisugusel põhjusel meetmeid selle programmi vastu. Samuti tuleneb selle seaduse 1. peatüki §‑st 11, et avalik‑õiguslik asutus ei tohi keelata ega takistada programmi edastamist, avaldamist või levitamist üldsusele selle programmi sisu tõttu, kui nimetatud seadus seda ei võimalda.
6. Kahjuhüvitis sõnavabaduse kuritarvitamise eest, kui see tuleneb programmi sisust, võib sõnavabaduse seaduse 9. peatüki § 1 kohaselt põhineda vaid sellel, et kahju hüvitamise nõude esemeks olevas programmis esineb õigusrikkumisi sõnavabaduse vastu. Isiku kriminaalsele või laiduväärt eluviisile viitamine või muul viisil niisuguse teabe andmine, mis võib põhjustada teiste isikute lugupidamatust selle isiku suhtes, kujutab endast au teotamist, mis on kuritegu ja sõnavabaduse rikkumine sõnavabaduse seaduse 5. peatüki § 1 ning ajakirjandusvabaduse määruse (1949:105) 7. peatüki § 3 tähenduses. Siiski ei ole see karistatav, kui sellekohase teabe andmine oli asjaolusid arvestades põhjendatav ja kui teavet andnud isik saab tõendada, et teave vastas tõele või tal oli põhjust mõistlikult arvata, et see vastas tõele.
II. Faktilised asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimused
7. Legal Newsdesk Sweden AB (edaspidi „Legal Newsdesk“), põhikohtuasja kostja, haldab andmebaasi Lexbase ja avaldab selles kriminaalmenetluses osalenud isikute isikuandmeid. Sellega seoses võimaldab Legal Newsdesk teha otsinguid isikute ja äriühingute kohta, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus või esitatud tsiviilkaebus Rootsi kohtus. Myndigheten för press, radio och tv (Rootsi ajakirjandus‑ ja ringhäälinguamet) [nüüd Mediemyndigheten (Rootsi meediaamet)] andis Lexbasele välja nn utgivningsbevis’i (konstitutsioonilist kaitset andev tõend selle kohta, et avaldamiseks ei ole õiguslikke takistusi; edaspidi „avaldamisluba“).
8. ND, põhikohtuasja hageja, mõisteti 17. jaanuaril 2011 süüdi kuriteos ja asjasse puutuv süüdimõistev kohtuotsus oli Lexbases saadaval kuni veebruarini 2024. See süüdimõistev otsus on avalikust karistusregistrist kustutatud. Põhikohtuasja hageja palus Legal Newsdeskil oma isikuandmed kustutada, kuid neid ei kustutatud kohe, vaid alles pärast korrapärast kontrolli.
9. ND esitas Attunda tingsrättile (Attunda esimese astme kohus), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus, hagi Legal Newsdeski vastu nõudega välja mõista kahjuhüvitis summas 300 000 Rootsi krooni (ligikaudu 26 000 eurot), millele lisandub intress. Legal Newsdesk vaidles sellele nõudele vastu, väites, et Lexbases avaldatud sisu kohta kehtis avaldamisluba. Riigisisese õiguse kohaselt ei ole isikuandmete kaitse üldmäärus niisugustel asjaoludel siiski kohaldatav, kuna õigus isikuandmete kaitsele on tagatud konstitutsiooniliste meediaseadustega, milles on ette nähtud üksnes võimalus võtta niisuguse kaitseõiguse rikkumise eest vastutav isik laimamise eest kriminaalvastutusele ja õigus nõuda selle eest hüvitist.
10. Sellega seoses märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõige 2 lubab sõnaselgelt liikmesriikidel näha ette vabastusi ja erandeid seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning üldisemalt selleks, et tagada sõna‑ ja teabevabadus. Mis puutub isikuandmete töötlemisse ajakirjanduslikel eesmärkidel, siis ei ole isikuandmete kaitse üldmääruses siiski määratletud, mida nende eesmärkide all silmas peetakse. Veelgi enam, isegi kui sellised eesmärgid peaksid hõlmama mis tahes teabe, arvamuste või mõtete avalikustamist üldsusele, ei selgu kohtupraktikast isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 mõju õiguskaitsevahenditele, mis tuleb teha andmesubjektidele kättesaadavaks vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitele 79 ja 82.
11. Neil asjaoludel otsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus 1. märtsi 2024. aasta kohtumäärusega, mis saabus Euroopa Kohtusse 13. märtsil 2024, peatada menetluse ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõige 1 võimaldab liikmesriikidel võtta seadusandlikke meetmeid – lisaks nendele, mida nad peavad võtma selle määruse artikli 85 lõike 2 kohaselt – seoses isikuandmete töötlemisega muudel kui ajakirjanduslikel eesmärkidel või akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks?
2. Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav: kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõige 1 võimaldab ühitada selle määruse kohase õiguse isikuandmete kaitsele sõna‑ ja teabevabadusega nii, et ainsa õiguskaitsevahendina saab isik, kelle isikuandmeid töödeldakse temaga seotud süüdimõistvaid kohtuotsuseid internetis tasu eest üldsusele kättesaadavaks tehes, taotleda kriminaalmenetluse alustamist au teotamise eest või nõuda au teotamise eest kahjuhüvitist?
3. Kui vastus esimesele küsimusele on eitav või kui vastus teisele küsimusele on eitav: kas tegevus, mis seisneb selles, et internetis tehakse tasu eest üldsusele kättesaadavaks avalikud dokumendid, nimelt kriminaalkorras süüdimõistvad kohtuotsused, ilma neid dokumente töötlemata või redigeerimata, saab kujutada endast isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõikes 2 silmas peetud eesmärkidel?“
12. Kirjalikud seisukohad esitasid põhikohtuasja pooled, Bulgaaria, Soome ja Rootsi valitsus ning Euroopa Komisjon. 14. mail 2025 toimunud kohtuistungil osalesid põhikohtuasja pooled, Rootsi Kuningriik ja komisjon.
III. Õiguslik analüüs
A. Esimene ja teine küsimus – isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõigete 1 ja 2 kohaldamisala
13. Kahe esimese küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, milles on sätestatud, et ainsa õiguskaitsevahendina saab isik, kelle isikuandmeid töödeldakse temaga seotud süüdimõistvaid kohtuotsuseid internetis tasu eest üldsusele kättesaadavaks tehes, taotleda kriminaalmenetluse alustamist au teotamise eest või nõuda au teotamise eest kahjuhüvitist.
1. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 ülesehitus
14. Kõigepealt analüüsin isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 ülesehitust ja päritolu.
15. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid ühitama õigusaktiga kõnealuse määruse kohase õiguse isikuandmete kaitsele ning sõna‑ ja teabevabaduse õiguse, muu hulgas seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks.
16. See säte käsitleb ja püüab ühitada – viimane mõiste meenutab Euroopa Nõukogu konventsioonis nr 108(3) kasutatud sõnastust – Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud kolme erinevat ja potentsiaalselt vastuolulist põhiõigust: isikuandmete kaitse,(4) sõna‑ ja teabevabadus(5) ning kunsti ja teaduse vabadus.(6)
17. Kuna isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõikes 1 kasutatakse väljendit „muu hulgas“, võin järeldada, et ajakirjanduslik tegevus kuulub ühe alamkategooriana laiemasse, sõna‑ ja teabevabaduse kategooriasse.
18. Seoses selle konkreetse alamkategooriaga ehk isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel(7) on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõikes 2 sätestatud, et liikmesriigid näevad ette vabastusi või erandeid II peatükist (põhimõtted), III peatükist (andmesubjekti õigused), IV peatükist (vastutav töötleja ja volitatud töötleja), V peatükist (isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele), VI peatükist (sõltumatud järelevalveasutused), VII peatükist (koostöö ja järjepidevus) ja IX peatükist (andmetöötluse eriolukorrad), kui need on vajalikud, et ühitada õigus isikuandmete kaitsele sõna- ja teabevabadusega.
19. Mis puudutab isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõigete 1 ja 2 erinevust ning koosmõju, siis esimeses on sätestatud regulatiivsed volitused ja reguleerimispõhimõte üldiselt, teises on ette nähtud rakendusmehhanism loetletud konkreetsete valdkondade puhul ning sõnaselgelt antud liikmesriikidele luba näha isikuandmete kaitse üldmääruse teatavate peatükkide kohaldamisel ette vabastusi ja erandeid.
20. Esitan praeguses etapis selle sättega seoses mõne märkuse.
21. Esiteks, nagu nähtub isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõike 1 sõnastusest(8), on liikmesriikidel kohustus (mitte pelgalt diskretsiooniõigus) ühitada andmekaitse õigus ja sõnavabaduse õigus.
22. Teiseks on selle kohustuse rakendamise erimehhanism ette nähtud üksnes seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks. Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 85 ei ole täpsustatud, kas seda mehhanismi võib kasutada ka muudes olukordades, mis on küll seotud sõnavabadusega, kuid mille puhul ei toimu isikuandmete töötlemine eespool nimetatud eesmärkidel.
23. Kolmandaks on liikmesriikidel isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõike 2 kohaselt kohustus näha ette vabastusi ja erandeid isikuandmete kaitse üldmääruse mitmest peatükist, mis tähendab, et nende peatükkide tegelik kohaldamisala on piiratud, kui vajalikud on vabastused ja erandid andmekaitse õiguse ja sõnavabaduse õiguse ühitamiseks. See näitab, et on olukordi, kus andmekaitseõigust tuleb piirata, et tagada kooskõla ja ühitatavus sõnavabaduse õigusega.
24. Neljandaks, kui liikmesriigid täidavad isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 85 neile tulenevaid kohustusi, tegutsevad nad isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisalas. Nad kohaldavad seega EL õigust harta artikli 51 lõike 1 tähenduses, mistõttu jääb niisugune ühitamine harta kohaldamisalasse.(9)
25. Viiendaks on tegelik ühitamine jäetud liikmesriikide ülesandeks. Nad peavad seda õigustevahelist suhet kohandama vastavalt oma õiguslikele ja põhiseaduslikele tavadele. Sellega kaasneb paratamatult teataval määral erinev kaitsetase Euroopa Liidu liikmesriikides nii andmekaitse kui ka sõnavabaduse osas, kuna omavahel tuleb ühitada kaks potentsiaalselt vastandlikku õigust. Viimast aga ELi seadusandja just nimelt taotlebki.
26. Lõpuks olgu märgitud, et isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 85 ei ole sätestatud mingitki õiguslikku alust, mis võimaldaks liikmesriikidel tunnistada isikuandmete kaitse üldmääruse teatavates olukordades tervikuna kohaldamatuks. See kehtib nii selle sätte esimese kui ka teise lõigu kohta. Kuigi selle kindlakstegemine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne, ei ole minu hinnangul isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 kohaselt õiguslikku alust Rootsi õigusnormidel, mille järgi ei ole isikuandmete kaitse üldmäärus kohaldatav osas, milles see läheb vastuollu sõnavabadust käsitlevate Rootsi õigusnormidega.
2. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõigete 1 ja 2 vaheline seos
27. Nagu eespool märgitud, ei ole isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 85 käsitletud küsimust, kas selle sätte teisele lõigule võib tugineda sõnavabadusega seotud muudes küsimustes, kui isikuandmete töötlemisel ei ole ajakirjanduslikku eesmärki.(10) Kas liikmesriik võib ette näha vabastusi ja erandeid II–VII ja IX peatükist ka nende olukordade puhul, mis ei ole seotud ajakirjanduslike eesmärkidega?
28. Minu arvates ei saa liikmesriigid lubada vabastusi ja erandeid isikuandmete kaitse üldmääruse peatükkidest tervikuna.
29. Esiteks viitab asjaolu, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõikes 2 on konkreetselt loetletud mitu isikuandmete kaitse üldmääruse peatükki, mille kohaldamist tuleb piirata, sellele, et see säte on kohaldatav ainult nimetatud lõikes käsitletud konkreetsete küsimuste suhtes, nimelt ajakirjanduslikel eesmärkidel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes.
30. Teiseks ei oleks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõikel 3, mis kohustab liikmesriike teavitama komisjoni oma lõike 2 alusel vastu võetud õigusnormidest, mingit mõtet, kui liikmesriigid võiksid ka artikli 85 lõike 1 alusel lubada vabastusi ja erandeid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõikes 2 loetletud peatükkidest. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõike 3 eesmärk on asetada komisjon olukorda, kus ta saab hoolikalt analüüsida, miks liikmesriigid on ette näinud erandi isikuandmete kaitse üldmääruse teatavate peatükkide kohaldamisest. Selle eesmärgi täitmine satuks ohtu, kui liikmesriigid võiksid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõike 1 alusel lubada vabastusi ja erandeid, mille kohta teatamiskohustus ei kehti.
31. Kolmandaks annab kasulikku teavet see, kui analüüsida õigusloomeprotsessi, mille tulemusena isikuandmete kaitse üldmäärus vastu võeti. Sellest nähtub, et isikuandmete kaitse üldmääruse praeguse artikli 85 esialgse pakutud versiooni puhul – mis põhineb selle sätete eelkäijaks olevate direktiivi 95/46/EÜ(11) sätete loogikal – oli komisjoni eesmärk võimaldada andmekaitseõiguse ja sõnavabaduse õiguse ühitamist ainult seoses ajakirjanduslikel eesmärkidel toimuva isikuandmete töötlemisega. Samuti tegi komisjon ettepaneku, et kõnealune säte koosneks kahest lõikest, mis sarnanevad suures ulatuses isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõigetega 2 ja 3.(12) Euroopa Parlament soovis laiendada kavandatud korra kohaldamisala, et käsitleda sõnavabadust üldiselt. Tehti ettepanek kustutada fraas „ajakirjanduslikel eesmärkidel“ ja asendada see fraasiga „kui see on vajalik“.(13) Seda pakutud muudatust lõpuks siiski ei tehtud.
32. Eelneva tulemus on isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 85 selle praegusel kujul. Kui liikmesriigil oleks võimalik võtta isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõike 1 alusel samu meetmeid nagu isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõike 2 alusel, siis kehtiks parlamendi versioon, mis lükati aga tagasi juba varases staadiumis.
33. Seega võivad liikmesriigid teatavatel erilistel tingimustel isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõike 1 alusel üksnes piirata isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud õigusi. Täpsed tingimused, mille puhul see käesolevas kohtuasjas võimalik oleks, on hüpoteetilised ja jääksid eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses oleva kohtuasja arutlusest väljapoole.
3. Vabastused ja erandid isikuandmete kaitse üldmääruse VIII peatükist ei ole lubatud
34. Lisaks ei võimalda isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõige 1 – ega ka ükski muu isikuandmete kaitse üldmääruse säte – liikmesriikidel piirata õigusi, mis on andmesubjektidel VIII peatüki (mis käsitleb õiguskaitsevahendeid, vastutust ja karistusi) alusel, kuna see tähendaks kõrvalehoidmist artikli 85 lõikest 2 selgelt tulenevast nõudest nimetatud peatükk sellisel juhul välistada.
35. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud teabest nähtub, et õigus isikuandmete kaitsele seoses kuritegudega seotud andmete levitamisega on tagatud üksnes laimamise eest kriminaalvastutusele võtmisega ja võimalusega nõuda laimamise eest kahjuhüvitist. Seega välistab käsitletav riigisisene õigus otseselt mitme VIII peatükis sätestatud õiguskaitsevahendi kasutamise isikuandmete töötlemise puhul, mida võimaldab liikmesriigi õigus seoses sõnavabaduse õigusega, näiteks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 kohase kaebuse esitamise, kuna näib, et järelevalveasutusel ei ole volitusi määrata kriminaalkaristusi ega mõista välja kahjuhüvitist. Samadel põhjustel näib, et kõnealune riigisisene õigus välistab võimaluse üldmääruse artikli 79 lõike 1 järgi ettekirjutuse tegemiseks vastutavale töötlejale.
36. Selle järelduse põhjan teen ettepaneku vastata kahele esimesele küsimusele selliselt, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, milles on sätestatud, et ainsa õiguskaitsevahendina saab isik, kelle isikuandmeid töödeldakse temaga seotud süüdimõistvaid kohtuotsuseid internetis tasu eest üldsusele kättesaadavaks tehes, taotleda kriminaalmenetluse alustamist au teotamise eest või nõuda au teotamise eest kahjuhüvitist.
B. Kolmas küsimus – mõiste „ajakirjanduslikel eesmärkidel“ isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõike 2 tähenduses
37. Kolmanda küsimuse puhul soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus kindlaks teha, kas tegevus, mis seisneb selles, et internetis tehakse tasu eest üldsusele kättesaadavaks avalikud dokumendid, nimelt kriminaalkorras süüdimõistvad kohtuotsused, ilma neid dokumente töötlemata või redigeerimata, saab kujutada endast isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõikes 2 silmas peetud ajakirjanduslikel eesmärkidel.(14)
38. Kõigepealt tuleb rõhutada, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada üksnes seda, kas käesolev kohtuasi kuulub isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõike 2 kohaldamisalasse. Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei küsi, kas Rootsi Kuningriik on – juhul, kui isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõige 2 on kohaldatav – nõuetekohaselt ühitanud õiguse sõnavabadusele õigusega andmekaitsele.
39. Seega on küsimus selles, kas Legal Newsdeski andmebaas on ajakirjanduslikel eesmärkidel töötav andmebaas.
40. Selge määratluse puudumise korral tuleb väljendi „ajakirjanduslikel eesmärkidel“ tähenduse tõlgendamisel lähtuda selle tavatähendusest. Sõnaraamatutes on mõiste „journalism“ (ajakirjandus) määratletud üsna kitsalt: „the work of collecting and writing news stories for newspapers, magazines, radio, television or online news sites; the news stories that are written“ („ajalehtede, ajakirjade, raadio, televisiooni või uudisteportaalide jaoks uudislugude kogumise ja kirjutamise töö; kirjalikud uudislood“);(15) „the work of writing articles for newspapers, magazines, television, or radio“ („ajalehtede, ajakirjade, televisiooni või raadio jaoks artiklite kirjutamise töö“).(16)
41. Praeguses etapis saame suuresti tugineda Euroopa Kohtu praktikale, mis käsitleb direktiivi 95/46 artiklit 9 ehk isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 eelkäijat. Selles kohtupraktikas on Euroopa Kohus otsustanud, et niisuguseid sõnavabadusega seotud mõisteid nagu „ajakirjandus“ tuleb tõlgendada laialt,(17)mis näitab, et andmekaitseõiguse ja sõnavabaduse õiguse ühitamisel ei järgita tavapärast reegli ja erandi loogikat. Lisaks võib avalikest registritest pärinevate ja avaldatavate maksualaseid isikuandmeid sisaldavate täielike nimekirjade süstemaatilist kogumist ja sellele järgnevat avaldamist pidada „ajakirjanduslikuks tegevuseks“, kui selle eesmärk on teabe, arvamuste või mõtete avalikustamine, olenemata nende edastamise vahendist. See ei puuduta üksnes meediaettevõtteid ja sellega võib seonduda kasu saamise eesmärk.(18)
42. Lisaks, nagu komisjon õigesti välja toob, ei pea ajakirjanduslikud eesmärgid olema tingimata seotud traditsiooniliste meediakanalitega, nagu ajalehed, raadio ja televisioon.(19) Nii on Euroopa Kohus otsustanud, et direktiivi 95/46 artiklis 9 ette nähtud erandid ja kõrvalekalded ei ole kohaldatavad mitte ainult meediaettevõtjate suhtes, vaid ka kõikide muude ajakirjandusega tegelevate isikute suhtes,(20) mis tähendab, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõikele 2 saavad põhimõtteliselt tugineda ka blogijad ja üksikisikud.
43. Lisaks ei välista asjaolu, et avalike andmete avaldamine on seotud kasumi saamise eesmärgiga, prima facie, et seda võib pidada toiminguks, mida tehakse „üksnes ajakirjanduse jaoks“. Iga ettevõtja eesmärk on oma tegevusest kasu saada. Teatav äriedu võib olla isegi professionaalse ajakirjanduse olemasolu sine qua non tingimus.(21)
44. Ühes kohtuasjas, mis käsitleb küsimust, kas politseijaoskonnas ametiülesandeid täitvate politseiametnike filmimine ja videosalvestise avaldamine avalikel veebisaitidel kuulub direktiivi 95/46 artikli 9 kohaldamisalasse, on Euroopa Kohus otsustanud, et ei saa asuda seisukohale, et internetis avaldatud mis tahes teave, mis sisaldab isikuandmeid, kuulub ajakirjanduse mõiste alla ning sellele laienevad seega direktiivi 95/46 artiklis 9 sätestatud erandid ja kõrvalekalded.(22)
45. Lõpuks tuleb märkida, et Euroopa Kohus tavatseb jätta eelotsusetaotluse esitanud kohtutele märkimisväärse kaalutlusruumi otsustamaks, kas asjaomastes kohtuasjades on tõepoolest tegemist isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel. Sellega seoses peab ta oluliseks küsimust, kas „teabe, arvamuste või mõtete avalikustamine“ on avaldamise ainus eesmärk.(23)
46. Selle kohtupraktika kohaldamine eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses olevas vaidluses on lõppkokkuvõttes kõnealuse kohtu otsustada, kuid eelotsusetaotluses sisalduva teabe põhjal ei ole minu arvates sellise isikuandmete töötlemise eesmärk, millega tegeleb Legal Newsdeski, teabe, arvamuste või mõtete avalikustamine.(24) Selle äriühingu tegevus seisneb üksnes sellise andmebaasi käitamises, mis võimaldab juurdepääsu kriminaalasjades tehtud kohtuotsustele, ilma et asjaomaseid andmeid täiendavalt töödeldaks või redigeeritaks. Kahtlen, et see teave süüdimõistvate kohtuotsuste kohta avaldatakse selleks, et juhtida ühiskonna tähelepanu mõnele konkreetsele küsimusele. Pigem jääb mulje – nagu komisjongi on veenvalt väitnud –, et Legal Newsdesk teeb asjaomase teabe kättesaadavaks ainult neile, kes selle eest maksavad, osutamata kuidagi sellele, nagu oleks äriühingu eesmärk juhtida üldisemalt avalikkuse tähelepanu sellele teabele.
47. Eeltoodud kaalutluste põhjal ei saa ma teha ettepanekut, et sellist tegevust tuleks käsitada tegevusena, mida tehakse ajakirjanduslikel eesmärkidel.
48. Seega teen ettepaneku vastata kolmandale küsimusele, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et tegevus, mis seisneb selles, et internetis tehakse tasu eest üldsusele kättesaadavaks avalikud dokumendid, nimelt kriminaalkorras süüdimõistvad kohtuotsused, ilma neid dokumente töötlemata või redigeerimata, ei kujuta endast isikuandmete töötlemist ajakirjanduslikel eesmärkidel.
IV. Ettepanek
49. Kõigist eeltoodud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Attunda tingsrätti (Attunda esimese astme kohus, Rootsi) esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 85 lõiget 1
tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, milles on sätestatud, et ainsa õiguskaitsevahendina saab isik, kelle isikuandmeid töödeldakse temaga seotud süüdimõistvaid kohtuotsuseid internetis tasu eest üldsusele kättesaadavaks tehes, taotleda kriminaalmenetluse alustamist au teotamise eest või nõuda au teotamise eest kahjuhüvitist.
2. Määruse 2016/679 artikli 85 lõiget 2
tuleb tõlgendada nii, et tegevus, mis seisneb selles, et internetis tehakse tasu eest üldsusele kättesaadavaks avalikud dokumendid, nimelt kriminaalkorras süüdimõistvad kohtuotsused, ilma neid dokumente töötlemata või redigeerimata, ei kujuta endast isikuandmete töötlemist ajakirjanduslikel eesmärkidel.
1 Algkeel: inglise.
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT 2016, L 119, lk 1) (edaspidi „isikuandmete kaitse üldmäärus“).
3 Vt Euroopa Nõukogu algse, 1981. aasta konventsiooni (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaatsel töötlemisel) preambul, mis on kättesaadav aadressil https://rm.coe.int/1680078b37. Konventsiooni ajakohastati põhjalikult 2018. aastal protokolliga, millega muudetakse isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (CETS nr 223 – kättesaadav aadressil https://www.coe.int/en/web/conventions/full-list?module=treaty-detail&treatynum=223). Sellega kehtestati uued nõuded seoses andmerikkumistest teatamisega, tugevdati üksikisikute õigusi ja nähti ette paremad piiriüleste andmevoogude mehhanismid. Lisaks on muudetud konventsiooni artikli 11 lõike 1 punktis b nimetatud sõnavabadust nüüd expressis verbis andmekaitseõiguse piiramise ühe alusena. Protokoll ei ole veel jõustunud, kuna selle peab kõigepealt ratifitseerima vähemalt 38 konventsiooniosalist ja praeguse seisuga on selle protokolli ratifitseerinud üksnes 33 konventsiooniosalist (vt https://www.coe.int/en/web/conventions/full-list?module=treaty-detail&treatynum=223). Konsolideeritud tekstiga saab tutvuda aadressil https://rm.coe.int/convention-108-convention-for-the-protection-of-individuals-with-regar/16808b36f1.
4 Harta artikkel 8.
5 Harta artikkel 11.
6 Harta artikkel 13.
7 Samuti seoses isikuandmete töötlemisega akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks, kuid see ei ole käesoleval juhul oluline.
8 „Liikmesriigid ühitavad […]“.
9 Vt selle kohta ka Schiedermair, S., teoses Ehmann, E., Selmayr, M. (toim), Datenschutz-Grundverordnung, Kommentar, C. H. Beck, München, 3. trükk, 2022, artikli 85 punkt 4.
10 Viidates isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 lõikele 2, ei viita ma edaspidi fraasile „akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks“, kuna käesolev kohtuasi neid küsimusi ei puuduta.
11 Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 1995, L 281, lk 31; ELT eriväljaanne 13/15, lk 355) artikkel 9.
12 Vt „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), COM/2012/011 final – 2012/0011 (COD) (vastu võetud 25. jaanuaril 2012, edastatud Euroopa Parlamendile ja nõukogule 27. jaanuaril 2012), artikkel 80.
13 Vt Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (artikkel 80); võeti vastu järgmise resolutsiooniga: Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (COM(2012)0011 – C7‑0025/2012 – 2012/0011(COD)).
14 Kuigi küsimuse sõnastuses mõistet „ajakirjanduslikel“ ei kasutata, teen kooskõlas komisjoni ettepanekuga ettepaneku see küsimus pisut ümber sõnastada, kuna on ilmne, et eelotsusetaotluse esitanud kohtul on tekkinud küsimus üksnes seoses mõistega „ajakirjanduslikel eesmärkidel“, mitte (ka) seoses mõistega „akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks“.
15 Vt Oxford Advanced Learner's Dictionarys esitatud määratlust, mis on kättesaadav aadressil https://www.oxfordlearnersdictionaries.com/definition/english/journalism?q=journalism.
16 Vt Cambridge Learner's Dictionarys esitatud määratlus, mis on kättesaadav aadressil https://dictionary.cambridge.org/dictionary/learner-english/journalism.
17 Vt 16. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia (C‑73/07, EU:C:2008:727, punkt 56) ning 14. veebruari 2019. aasta kohtuotsus Buivids (C‑345/17, EU:C:2019:122, punkt 51).
18 Vt 16. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia (C‑73/07, EU:C:2008:727, punkt 61).
19 See kajastub ka isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduses 153, mis on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 85 kirjeldav kokkuvõte ja milles on sõnaselgelt osutatud audiovisuaalvaldkonnale.
20 Vt 16. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia (C‑73/07, EU:C:2008:727, punkt 58). Vt ka kohtujurist Kokott’i ettepanek kohtuasjas Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia (C‑73/07, EU:C:2008:266, punkt 65).
21 Vt 16. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia (C‑73/07, EU:C:2008:727, punkt 59).
22 Vt 14. veebruari 2019. aasta kohtuotsus Buivids (C‑345/17, EU:C:2019:122, punkt 58). Vt ka kohtujurist Sharpstoni ettepanek kohtuasjas Buivids (C‑345/17, EU:C:2018:780, punkt 55).
23 Vt 16. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia (C‑73/07, EU:C:2008:727, punkt 62) ning 14. veebruari 2019. aasta kohtuotsus Buivids (C‑345/17, EU:C:2019:122, punkt 59).
24 Sellega seoses tuleks silmas pidada, et pärast 16. detsembri 2008. aasta kohtuotsuseid kohtuasjas Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia (C‑73/07, EU:C:2008:727) jõudis selle kohtuasjaga seoses eelotsusetaotluse esitanud kohus järeldusele, et kõnealuses kohtuasjas ei olnud tegemist isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel. Vt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 21. juuni 2017. aasta otsus Satakunnan Markkinapörssi Oy ja Satamedia Oy vs. Soome (CE:ECHR:2017:0627JUD000093113, punkt 22).