KOHTUJURISTI ETTEPANEK

TAMARA ĆAPETA

esitatud 3. juulil 2025 ( 1 )

Kohtuasi C‑84/24

„EM SYSTEM“ UAB

versus

SEB bankas AB,

„Citadele banka“ AS Lietuvos filialas

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu kõrgeim kohus))

Eelotsusetaotlus – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Valgevene vastu suunatud piiravad meetmed – Määrus (EÜ) nr 765/2006 – Teatavate isikute ja üksuste rahaliste vahendite külmutamine – Mõju sellise äriühingu rahalistele vahenditele, millest 50% kuulub loetellu kantud isikule

I. Sissejuhatus

1.

Jahtlaevade, kiirete autode ja luksuskodude arestimine ELi piiravate meetmete rakendamise käigus on viimastel aastatel pälvinud olulist meedia tähelepanu. Kuigi need meetmetel võivad tekitada tundeid avalikkuses, on tegelik väljakutse nimetatud meetmete tõhusa toime tagamiseks nende kohaldamine selliste subjektide rahalistele huvidele, kes on kantud Euroopa Liidu Nõukogu loetellu.

2.

Käesolevas kohtuasjas on vaatluse all just nimelt see aspekt. Käsitletakse küsimust, kas juriidilise isiku „rahalised vahendid ja majandusressursid“, mis tuleb külmutada põhjusel, et ta on loetletud piiravad meetmed kehtestavas määruses, hõlmavad ka sellise äriühingu vara, milles tal on 50protsendiline osalus?

3.

See küsimus tekkis määruse nr 765/2006 (edaspidi „Valgevene sanktsioonide määrus“) ( 2 ) kontekstis. Pärast Valgevene kodaniku A. V. S‑i kandmist selle määruse lisasse blokeerisid SEB bankas AB ja „Citadele banka“ AS Lietuvos filialas Leedu äriühingu EM SYSTEM UAB, milles A. V. S‑ile kuulub täpselt 50% aktsiatest, kontod.

4.

EM SYSTEM on vaidlustanud selle otsuse Leedu pädevates kohtutes. See äriühing väidab sisuliselt, et ta on iseseisev juriidiline isik, mistõttu ei saa eeldada, et ühe tema aktsionäri varade külmutamine peaks laienema tema enda rahalistele vahenditele ja majandusressurssidele.

II. Käesoleva menetluse taust ja eelotsuse küsimused

5.

24. märtsil 2006 mõistis Euroopa Ülemkogu hukka „Valgevene ametivõimude […] tegevuse selliste rahumeelsete meeleavaldajate arreteerimisel, kes kasutasid oma seaduslikku õigust koguneda, et protesteerida presidendivalimiste läbiviimise vastu“ Valgevenes ning „otsustas võtta piiravaid meetmeid nende, sealhulgas president Lukašenko suhtes, kes vastutavad rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise eest“. ( 3 )

6.

10. aprillil 2006 võttis nõukogu vastu ühise seisukoha 2006/276/ÜVJP. ( 4 )

7.

Seda ühist seisukohta muudeti ühise seisukohaga 2006/362/ÜVJP, ( 5 ) et külmutada selliste teatavate isikute varad, kes osalesid Valgevene kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni mahasurumises.

8.

Mõlemad ühised seisukohad rakendati (praeguse) ELTL artikli 215 alusel Valgevene sanktsioonide määrusega.

9.

15. oktoobril 2012 võttis nõukogu vastu otsuse 2012/642/ÜVJP. ( 6 ) Selles otsuses selgitati, et võttes arvesse „inimõiguste ja Valgevene Vabariigi seaduste süstemaatilist ja koordineeritud rikkumist“, tuleks kehtestada „meetmeid ka Valgevenes juhtival ametikohal olevate isikute suhtes ning isikute ja üksuste suhtes, kes saavad kasu Lukašenk[o] režiimist või toetavad seda, eelkõige režiimi rahaliselt või materiaalselt toetavate isikute ja üksuste suhtes“. ( 7 )

10.

Otsuse 2012/642/ÜVJP artiklis 4 oli vastavalt sätestatud:

„1.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida omavad, valdavad või kontrollivad:

a)

isikud, üksused või asutused, kes vastutavad inimõiguste tõsiste rikkumiste või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni tagakiusamise eest või kelle tegevus kahjustab tõsiselt demokraatiat või õigusriigi põhimõtete austamist Valgevenes, või mis tahes nendega seotud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused ning nende omandis või kontrolli all olevad juriidilised isikud, üksused või asutused;

b)

füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes saavad kasu Lukašenk[o] režiimist või toetavad seda ning nende omandis või kontrolli all olevad juriidilised isikud, üksused või asutused.

2.   Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt selliste lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või organite käsutusse ega nende toetuseks.“

11.

See otsus rakendati määrusega (EL) nr 1014/2012, ( 8 ) millega omakorda muudeti Valgevene sanktsioonide määrust muu hulgas seetõttu, et otsusega 2012/642 „otsustas nõukogu täpsustada füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste […] loeteludesse kandmise kriteeriume“. ( 9 )

12.

Muudetud kujul on Valgevene sanktsioonide määruse artikkel 2 sõnastatud järgmiselt:

„1.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida I lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused ja asutused omavad või mis on nende valduses või kontrolli all.

2.   Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt I lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste käsutusse ega nende toetuseks.

3.   Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on otsene või kaudne kõrvalehoidmine lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmetest.

4.   I lisa sisaldab loetelu nendest füüsilistest või juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest, kelle kohta on nõukogu vastavalt nõukogu […] otsuse [2012/642] […] artikli 4 lõike 1 punktile a kindlaks teinud, et nad vastutavad inimõiguste raske rikkumise või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonide eest, või kelle tegevus kahjustab muul moel tõsiselt demokraatiat või õigusriigi põhimõtete austamist Valgevenes, või nendega seotud füüsilistest või juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest ning neile kuuluvatest või nende kontrolli all olevatest juriidilistest isikutest, üksustest või asutustest.

5.   Samuti sisaldab I lisa loetelu nendest füüsilistest või juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest, kelle kohta on nõukogu vastavalt otsuse [2012/642] artikli 4 lõike 1 punktile b kindlaks teinud, et nad saavad kasu Lukašenko režiimist või toetavad seda, ning neile kuuluvatest või nende kontrolli all olevatest juriidilistest isikutest, üksustest või asutustest.“

13.

Võttes arvesse kodanikuühiskonna jätkuvat represseerimist Valgevenes, võttis nõukogu 17. detsembril 2020 vastu rakendusmääruse (EL) 2020/2129 (edaspidi „2020. aasta loetellu kandmise määrus“), ( 10 ) et lisada Valgevene sanktsioonide määruse I lisasse rida füüsilisi ja juriidilisi isikuid.

14.

Üks nõukogu poolt loetellu lisatud isikutest oli A. V. S. Oma põhjendustes A. V. S. loetellu kandmise kohta märkis nõukogu, et see isik sai Lukašenko režiimist kasu ja toetas seda ning et ta väljendas avalikult hukkamõistu opositsiooni meeleavaldustele Valgevenes, panustades seega kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimisse. ( 11 )

15.

18. detsembril 2020, päev pärast seda, kui nõukogu oli A. V. S‑i loetellu lisanud, külmutasid kostjaks olevad pangad ühepoolselt ja seega omal algatusel EM SYSTEM‑i rahalised vahendid, võttes aluseks A. V. S‑i 50protsendilise osaluse selles äriühingus.

16.

Riigisisesest toimikust nähtub, et samal päeval võttis kostjaks olev pank SEB bankas AB ühendust ka Leedu Vabariigi välisministeeriumiga, et küsida selgust selle kohta, kas arvestades A. V. S‑i loetellu kandmist isikuna, kelle varad kuuluvad külmutamisele, ja tema osalust EM SYSTEM‑is, oli tema varade külmutamine õige ja kas nimetatud pank peaks jätkama EM SYSTEM‑i kontode külmutamist.

17.

Nagu kohtuistungil kinnitati, ei väljastanud Leedu pädevad asutused mingit selgitust kinnitamaks, kas EM SYSTEM kuulub Valgevene sanktsioonide määruse artikli 2 lõikega 1 ette nähtud varade külmutamise kohaldamisalasse. Alles 14. oktoobril 2022 pärast uute õigusaktide jõustumist andis Finansinių nusikaltimų tyrimo tarnyba prie Lietuvos Respublikos vidaus reikalų ministerija (Leedu Vabariigi Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv finantskuritegude uurimise talituse direktor) käskkirja, mille kohaselt on EM SYSTEM‑il sidemed isikuga, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Eelotsusetaotlusest nähtub, et selle käskkirja peale esitatud tühistamiskaebus on Vilniaus apygardos administracinis teismases (Vilniuse halduskohus, Leedu) eraldi menetluses.

18.

30. novembril 2021 esitas EM SYSTEM seoses kostjaks olevate pankade otsusega varade külmutamise kohta hagi Vilniaus miesto apylinkės teismasesse (Vilniuse linna esimese astme kohus, Leedu).

19.

Vilniaus miesto apylinkės teismas (Vilniuse linna esimese astme kohus) jättis 25. jaanuari 2023. aasta otsusega hagi rahuldamata. Eelotsusetaotlusest nähtub, et selle kohtu otsus põhineb peamiselt arusaamal, et A. V. S‑i 50protsendiline osalus EM SYSTEM‑is tähendab „kontrolli“ selle äriühingu rahaliste vahendite ja majandusressursside üle Valgevene sanktsioonide määruse artikli 2 lõike 1 tähenduses. Seega kohaldatakse selles sättes ette nähtud varade külmutamist ka nende EM SYSTEM‑i varade suhtes, mis on A. V. S‑i kontrolli all.

20.

EM SYSTEM esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Vilniaus apygardos teismasesse (Vilniuse regionaalne kohus, Leedu), kes jättis 23. mail 2023 nimetatud kohtuotsuse ja selle põhjendused muutmata.

21.

Kassatsioonkaebust läbi vaatav Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu kõrgeim kohus), kes on käesolevas asjas eelotsusetaotluse esitanud kohus, märkis, et Valgevene sanktsioonide määruse artikli 2 lõikes 1 ei ole määratletud kriteeriumi, millist lähtudes hinnata, kas juriidiline isik või üksus on teise isiku või üksuse „omandis, valduses või nende kontrolli all“. See kohus märgib siiski, et 2018. aasta suuniste ( 12 ) ja 2022. aasta parimates tavade dokumendi ( 13 ) leedukeelses versioonis on vastavates punktides 55a ja 62 esitatud mõiste „omand“ kriteeriumina „üle 50%“ üksuse omandiõigusest. ( 14 ) Lisaks viidatakse Valgevene sanktsioonide määruse hilisemates muudatustes, mis kajastuvad artiklis 1j ja artikli 1k punktis c, sanktsioonidele, mida kohaldatakse juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes, „kelle omandiõigusest kuulub otse või kaudselt rohkem kui 50% V lisas loetletud üksusele“. ( 15 ) Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et igal juhul on nõukogu peasekretariaadi 2018. aasta sanktsioonide suuniste punktis 55b ja 2022. aasta parimate tavade dokumendi punktis 63 on märgitud, et mõistet „kontroll“ tuleb mõista muu hulgas nii, et see seisneb pädevuses takistada äriühingu juhi ametisse nimetamist.

22.

Sellest tulenevalt märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et on ebaselge, kuidas teha kindlaks „omand“ või „kontroll“ Valgevene sanktsioonide määruse artikli 2 lõike 1 tähenduses sellises olukorras, nagu on kõne all käesolevas asjas, kus loetellu kantud isikule kuulub täpselt 50% loetellu kandmata üksusest.

23.

Viimasena märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus veel, et kui eeldatakse, et artikli 2 lõike 1 kohaldamise tingimus on täidetud, tekib küsimus, kas selle eelduse saab ümber lükata, ja kui see on nii, siis kas selle sätte kohaldamisalasse kuuluv üksus võib tugineda asjaolule, et täidetud on Valgevene sanktsioonide määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud tingimus – mille kohaselt kehtib rahaliste vahendite kasutamise keeld juhul, kui äriühingu rahalisi vahendeid kasutab selle määruse I lisas loetletud isik või need on kasutusel tema toetuseks – ei ole täidetud.

24.

Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel otsustas Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas [Valgevene sanktsioonide määruse] artikli 2 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et kui on kindlaks tehtud, et selle määruse I lisas loetletud isiku omandis on täpselt 50% suurune äriühingu osa, eeldatakse, et selle äriühingu rahalised vahendid on nimetatud määruse I lisas loetletud üksuse omandis, valduses või kontrolli all?

2.

Kas liikmesriigi kohtu menetluses, nagu põhikohtuasjas, kui äriühing, kelle rahalised vahendid on külmutatud põhjusel, et täpselt 50% suurune osa selles äriühingus on [Valgevene sanktsioonide määruse] I lisas loetletud isiku valduses, palub kohtul määrusega kohustada panku kui kostjaid täitma pangakonto kasutamise lepinguid, nii et see äriühing saaks oma pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid piiranguteta kasutada, saab panga otsuse tema rahalised vahendid külmutada vaidlustada põhjendusel, et äriühingu rahalisi vahendeid ei kasutata selle määruse I lisas loetletud isiku poolt ega tema toetuseks?

3.

Kui vastus teisele küsimusele on jaatav: milliste kriteeriumide põhjal tuleb niisuguses riigisiseses kohtumenetluses kindlaks teha, kas rahalisi vahendeid ei kasutata [Valgevene sanktsioonide määruse] I lisas loetletud isiku poolt või tema toetuseks? Kas selliseid asjaolusid nagu 1) äriühingu varade eraldatus osaniku varadest; 2) see, et äriühingu nimel tegutseb äriühingu juht (kes ei ole määruse I lisas loetletud isik); ja 3) see, et juurdepääs äriühingu pangakontodele on antud ainult äriühingu juhile, saab pidada niisugusteks, mis välistavad äriühingu rahaliste vahendite kasutamise määruse I lisas loetletud isiku toetuseks, kellel on selles äriühingus täpselt 50% suurune osa?“

25.

Kirjalikud seisukohad esitasid esimese kohtuastme kostjad, Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Saksamaa valitsus ning Euroopa Komisjon. Kohtuistungil, mis toimus 27. märtsil 2025, kuulati ära ka EM SYSTEM, SEB bankas AB ja „Citadele banka“ AS Lietuvos filialas, Hispaania, Saksamaa, Leedu ja Läti valitsus ning Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjon.

III. Analüüs

26.

Euroopa Liidu poolt Valgevene vastu kehtestatud piiravate meetmete raames on muu hulgas ette nähtud sihipärased meetmed isikute suhtes, kes toetavad Lukašenko režiimi või saavad sellest kasu. Nende meetmete kohaselt tuleb külmutada rahalised vahendid ja majandusressursid, mida loetellu kantud isikud „omavad või mis on nende valduses või kontrolli all“.

27.

Kui loetellu kantud isikule kuulub 50% suurune osalus liikmesriigis asutatud äriühingus, siis kas Valgevene sanktsioonide määruse artikli 2 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see kohustab panku külmutama ka selle äriühingu rahalised vahendid ja majandusressursid? See on käesolevas kohtuasjas esitatud esimese küsimuse tuum.

28.

Teen ettepaneku vastata sellele küsimusele kahes etapis. Esiteks selgitan, et Valgevene sanktsioonide määrusega kehtestatud varade külmutamine ei laiene automaatselt igale äriühingule, milles loetellu kantud isikul on osalus. Ehk teisisõnu ei too aktsionäri või osaniku loetellu kandmine, isegi kui see isik on enamusaktsionär või -osanik, iseenesest kaasa sellise äriühingu loetellu kandmist, mille aktsiad või osad kuuluvad sellele isikule (III.A jagu). Seejärel selgitan, et isegi kui äriühingut ennast ei pruugi olla loetellu kantud, võib tema vara siiski mõista loetellu kantud isiku „kontrolli all“ olevana. Kõne all oleva 50protsendilise osaluse omamist tuleks mõista nii, et see loob „kontrolli“ eelduse mitte ainult äriühingu, vaid ka selle rahaliste vahendite ja majandusressursside üle (III.B jagu). Käesolevas asjas tähendab see, et kostjaks olevad pangad ei teinud viga, kui nad külmutasid AB EM SYSTEM‑i vara A. V. S‑i 50protsendilise osaluse tõttu selles äriühingus. Nagu ma samuti selgitan, peab see eeldus olema ümberlükatav. Äriühingul peab olema võimalik tõendada, et vaatamata kõnealusele osalusele ei ole tema vara loetellu kantud isiku kontrolli all (III.C jagu).

29.

Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas äriühing, mis on eeldatavasti aktsia- või osaosaluse kaudu kontrolli all, võib selle eelduse ümber lükata, tõendades, et äriühingu vara ei kasutata loetellu kantud isiku toetuseks. Märgin siiski, et Valgevene sanktsioonide määruse artikli 2 lõikes 1 ette nähtud rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine ning artikli 2 lõikes 2 sätestatud keeld anda rahalisi vahendeid ja majandusressursse loetellu kantud isiku käsutusse on kaks iseseisvat ja omavahel mitteseotud meedet. Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsusetaotluse esitanud kohtu teisele küsimusele eitavalt – st et varade külmutamise tagajärgi ei saa vaidlustada põhjusel, et asjaomaseid rahalisi vahendeid ei kasutata loetellu kantud isiku poolt ega tema toetuseks. Neil asjaoludel ei ole Euroopa Kohtule esitatud kolmandale küsimusele vaja vastata (III.D jagu).

A.   Loetellu kandmata isiku vara ei külmutata automaatselt

30.

Saksamaa valitsus märgib oma seisukohtades, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu analüüs näib viitavat sellele, et EM SYSTEM‑i rahalised vahendid ja majandusressursid külmutati üksnes seetõttu, et 50% selle äriühingu aktsiatest kuulub A. V. S‑ile.

31.

Teisisõnu näib eelotsusetaotluse esitanud kohus tõlgendavat Valgevene sanktsioonide määruse artikli 2 lõiget 1 nii, et selle kohaselt tuleb automaatselt külmutada iseseisvate ja õiguslikult eraldiseisvate isikute rahalised vahendid ja majandusressursid, isegi kui see juriidiline isik ise ei ole loetellu kantud.

32.

Selle tõlgendusega ei saa nõustuda.

33.

Otsuses 2012/642 on sätestatud, et nõukogu võib külmutada nende isikute või üksuste rahalised vahendid ja majandusressursid, kes on loetellu kantud isiku „kontrolli all“.

34.

See otsus võeti vastu ELL artikli 29 alusel, mis näeb ette välispoliitiliste meetmete võtmise, kui nõukogu on selleks määratlenud „liidu lähenemisviisi“ konkreetsete „geograafilist või temaatilist laadi küsimustele“.

35.

ELL artikli 29 alusel vastu võetud Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) meetmeid rakendatakse ELTL lepingu artikli 215 alusel vastu võetavate nõukogu määrustega. Selliseid määrusi võib olla kahte liiki: i) „rakendusmeetmed“ on määrused, millega nähakse ette majandus- ja finantssuhete täielik või osaline katkestamine või vähendamine ühe või mitme kolmanda riigiga, mis võetakse vastu ELTL artikli 215 lõike 1 alusel; ( 16 ) ning ii) need, mis on „suunatud“ füüsiliste või juriidiliste isikute ja rühmituste või mitteriiklike üksuste vastu ja mis kuuluvad ELTL artikli 215 lõike 2 kohaldamisalasse.

36.

Mõlemal juhul võtab nõukogu määruse vastu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni ühise ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega ning teavitab sellest tulenevatest meetmetest Euroopa Parlamenti.

37.

Isegi kui ELTL artikli 215 lõige 2 võimaldab nõukogul kehtestada üksikisikute või üksuste vastu suunatud sanktsioone, ei anna nõukogule selliselt antud volitused nimetatud institutsioonile „carte blanche’i“ piiravate meetmete kehtestamiseks mis tahes füüsilise või juriidilise isiku suhtes.

38.

Kuna ELTL artikli 215 lõike 2 alusel kehtestatavad piiravad meetmed on lahutamatult seotud ELL artikliga 29, võivad need puudutada üksnes neid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kellel on piisavalt tihe seos vaidlusaluste meetmete temaatilise või geograafilise laadiga. ( 17 )

39.

Ning just isiku loetellu kandmist õigustavate temaatilist või geograafilist laadi seoseid käsitlevate põhjenduste ( 18 ) abil teostavad liidu kohtud oma täieliku kohtulikku kontrolli pädevust ( 19 ) nõukogu kaalutlusõiguse üle. ( 20 )

40.

Käesoleval juhul võetakse Valgevene sanktsioonide määrusega piiravad meetmed Valgevene suhtes. Üks neist meetmetest on vastavalt artikli 2 lõikele 1 selle määruse I lisas sisalduvasse loetellu kantud füüsiliste ja juriidiliste isikute varade külmutamine. Nõukogu leiab, et kõnealuses lisas loetletud isikutel on temaatiline seos inimõiguste rikkumisega ning kodanikuühiskonna ja demokraatia represseerimisega selles riigis.

41.

Nõukogu lisas 2020. aasta loetellu kandmise määrusega A. V. S‑i sellesse füüsiliste ja juriidiliste isikute loetellu.

42.

2020. aasta loetellu kandmise määruses ei ole aga A. V. S‑i kandes viidatud EM SYSTEM‑ile. ( 21 )

43.

Samuti ei ole seda äriühingut lisatud Valgevene sanktsioonide määruse I lisasse eraldi kandena. ( 22 )

44.

Teisisõnu, kui kostjaks olevad pangad külmutasid 18. detsembril 2020 EM SYSTEM‑i kontod selle äriühingu ja A. V. S‑i vahelise seose tõttu, ei olnud see äriühing Valgevene sanktsioonide määruse I lisas loetletud.

45.

Seega, kuigi on selge, et A. V. S-i puhul leidis nõukogu, et esineb piisav seos Valgevene sanktsioonide määrusega kehtestatud meetmete „geograafilise või temaatilise laadiga“, ei viita miski sellele, et nõukogu oleks olnud seisukohal, et selline seos esineb samuti EM SYSTEM‑i puhul, sõltumata A. V. S-i loetellu kandmise põhjendustest. ( 23 )

46.

Seega ei olnud selle äriühingu rahalised vahendid ja majandusressursid Valgevene sanktsioonide määrusega automaatselt külmutatud.

47.

Kui eeldada, et EM SYSTEM‑i puhul on selline loetellu kandmine toimunud vaatamata sellele, et nõukogu sellekohane meede puudub, oleks see vastuolus liidu õigusega tagatud põhiõiguste kaitse nõuetega.

48.

Nimelt on Euroopa Kohus sedastanud, et füüsilistele või juriidilistele isikutele tuleb teatada piiravatest meetmetest, nende loetellu kandmise põhjustest ja pakkuda võimalust olla ära kuulatud. ( 24 )

49.

Saksamaa valitsuse seisukohast tuleneb otsuse 2012/642 artikli 4 lõikest 1, mida Valgevene sanktsioonide määrus rakendab, selgelt, et automaatselt külmutatakse ainult selle lisas loetletud isikute, üksuste või asutuste varad. Nii on see isegi äriühingute puhul, mis on seotud Valgevenes inimõiguste rikkumise või demokraatiat tõsise kahjustamise eest loetellu kantud isikutega või on nende omandis või kontrolli all.

50.

Seega, kuigi selliste isikutega seotud, nende omandis või kontrolli all olevad äriühingud võib loetellu kanda nende seotuse tõttu loetellu kantud isikuga, ei luba otsus 2012/642 nende äriühingute valduses olevaid rahalisi vahendeid ja majandusressursse ilma sellise loetellu kandmiseta automaatselt külmutada. ( 25 )

51.

Kuna ELTL artikli 215 alusel vastu võetud nõukogu aktide eesmärk oli rakendada liidu õiguses ja jõustada otsus 2012/642, tuleb Valgevene sanktsioonide määrust tõlgendada võimalikult suures ulatuses sellest otsusest lähtudes. ( 26 )

52.

Nii tõlgendatuna on minu arvates selge, et Valgevene sanktsioonide määrusega kehtestatud varade külmutamist tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ainult I lisas loetletud füüsilisi ja juriidilisi isikuid.

53.

Sellest järeldub, et seda varade külmutamist ei kohaldata EM SYSTEM‑i rahaliste vahendite ja majandusressursside suhtes.

54.

Samas võib kõnealust meedet nende rahaliste vahendite ja majandusressursside suhtes siiski kohaldada, kui asjaomane vara ei ole tegelikult selle äriühingu, vaid loetellu kantud isiku kontrolli all. ( 27 )

55.

See viib mind eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimese küsimuse juurde: kas sellise kontrolli olemasolu võib eeldada, kui loetellu kantud isikule kuulub 50% loetellu kandmata äriühingu aktsiatest?

B.   Millal on loetellu kandmata äriühingu vara loetellu kantud isiku kontrolli all

56.

Käesoleval juhul selgub riigisisesest toimikust, et kostjaks olevad pangad külmutasid EM SYSTEM‑i kontod seetõttu, et neil hoitav vara oli loetellu kantud isiku „kontrolli all“. See „kontroll“ tuleneb A. V. S‑i 50protsendilisest osalusest nimetatud äriühingus.

57.

Arvestades, et Valgevene sanktsioonide määruse artikli 2 lõiget 1 kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside suhtes, mida A. V. S. „omab või mis on tema valduses või kontrolli all“, on selge, et selle isiku aktsiad ja osad tuleb külmutada. ( 28 )

58.

Selle meetme eesmärk on takistada tal müüa neid aktsiaid või osasid rahaliste vahendite ja majandusressursside omandamiseks, hoides seeläbi kõrvale varade külmutamisest.

59.

Arvestades, et ELTL artikli 215 alusel vastu võetavad määrused tekitavad otseseid kohustusi kõigile liidu õiguse subjektidele, ( 29 ) ilma et selleks oleks vaja rakendusmeetmeid, ( 30 ) olid kostjaks olevad pangad kohustatud tagama A. V. S‑i suhtes sel viisil kohaldatud varade külmutamise tõhususe.

60.

Ent – mida tuleb põhikohtuasjas kontrollida – A. V. S. ei „oma“ ega „valda“ käesoleva vaidluse esemeks olevaid rahalisi vahendeid ning need „ei kuulu“ samuti talle. Rahalised vahendid, mille kostjaks olevad pangad külmutasid, on EM SYSTEM‑i omandis.

61.

Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses peamine küsimus mõiste „kontroll“ tõlgendamine.

62.

Seda seetõttu, et ainult juhul, kui leitakse, et A. V. S. on võimeline teostama kontrolli EM SYSTEM‑i kontode üle, tuleb ka seal hoitavad rahalised vahendid Valgevene sanktsioonide määruse artikli 2 lõike 1 kohaselt külmutada.

63.

Valgevene sanktsioonide määruses ei ole aga mõistet „kontroll“ määratletud.

64.

Seetõttu ei ole üllatav, et käesoleva menetluse pooled tõlgendavad seda Valgevene sanktsioonide määruse artikli 2 lõikes 1 sisalduvat mõistet erinevalt.

65.

Hispaania, Eesti, Läti, Leedu ja Soome valitsus ning nõukogu ja komisjon leiavad sisuliselt, et igasugune „kontroll“, mida A. V. S. võib teostada EM SYSTEM‑i üle tänu osalusele selles äriühingus, tähendab ka tema kontrolli selle äriühingu rahaliste vahendite ja majandusressursside üle. Kontrolliv osalus loob seega eelduse, et kontroll selle äriühingu rahaliste vahendite ja majandusressursside üle on olemas.

66.

Saksamaa valitsus on vastupidisel seisukohal. Ta leiab, et osalusest tulenev kontroll äriühingu üle ei ole piisav selleks, et asuda seisukohale, et esineb kontroll ka asjaomase äriühingu rahaliste vahendite ja majandusressursside üle. Seetõttu ei saa kontrolliv osalus anda alust eeldada kontrolli äriühingu varade ja majandusressursside üle, seda saab mõista üksnes viitena sellele, et kontroll võib esineda. Seega on vaja täiendavaid tõendeid tuvastamaks, et kontroll äriühingu üle laieneb ka äriühingu rahalistele vahenditele ja majandusressurssidele. Nimetatud valitsus väidab ka, et sellise eelduse loomine äriühingu rahaliste vahendite ja majandusressursside kontrolli kohta tooks kaasa tõendamiskoormise ülemineku, mida Valgevene sanktsioonide määrus ette ei näe.

67.

Kui lähtuda pelgalt mõiste „kontroll“ tavatähendusest äriühinguõiguses, on Saksamaa valitsusel muidugi õigus. Pelk osalus äriühingus, isegi kui see on enamusosalus, ei anna otsest õigust kontrollida äriühingu rahalisi vahendeid ja majandusressursse. Osalus annab omanikule teatavad õigused, nagu hääleõigus juhtkonna ametisse nimetamisel ja dividendide saamisel. Osalus ei mõjuta aga tavaliselt kontrolli äriühingu rahaliste vahendite ja majandusressursside üle. Nende kasutamine jääb äriühingu enda otsuspädevusse, mida teostab selle juhatus. Viimastel on omakorda teatavad kutse-eetilised ja õiguslikud kohustused tagada, et nad tegutsevad äriühingu vara käitlemisel äriühingu parimates huvides, mitte selle aktsionäride huvides.

68.

Kui sisustada mõiste „kontroll“ selliselt, nagu seda teeb Saksamaa valitsus, ei kõhkle ma nõustumast sellega, et osalus äriühingus ei saa anda alust eeldada kontrolli selle äriühingu rahaliste vahendite ja majandusressursside üle.

69.

Piiravate meetmete valdkonnas ei ole aga mõistel „kontroll“ siiski sama tähendus, mis sellele tavaliselt omistatakse äriühinguõiguse valdkonnas. ( 31 )

70.

Piiravate meetmete valdkonnas tuleb sellele mõistele anda tähendus, mis kajastab nende meetmetega taotletavat eesmärki, mille osa see mõiste on.

71.

Nende meetmete sihtmärgiks on füüsilised ja juriidilised isikud, kes nõukogu hinnangul aitavad Valgevenes kaasa kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimisele ning kes saavad kasu Lukašenko režiimist või toetavad seda režiimi. ( 32 )

72.

Selles kontekstis ei võtaks mõistele „kontroll“ Saksamaa valitsuse soovitatud piirava tõlgenduse omistamine arvesse neid lugematuid viise, kuidas A. V. S. võib kõnealuse vara kasutamist kaudselt mõjutada, võimaldades nii vaidlusalustest meetmetest kõrvale hoida. ( 33 )

73.

See kõrvalehoidmise oht on eriti oluline, kui tegemist on selliste isikute patronaaži- ja lojaalsusvõrgustikuga, kes saavad kasu ja toetavad režiimi, mille suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. ( 34 )

74.

Sellises olukorras ei kajasta äriühinguõiguse täpsed üksikasjad (sealhulgas sõltumatu juhatuse nõue) tegelikku olukorda, kuidas võidakse vara lühikese aja jooksul ümber paigutada. ( 35 )

75.

Sellest järeldub, et kõnealuse varade külmutamise tõhususe tagamiseks tuleb Valgevene sanktsioonide määruse artikli 2 lõikes 1 kasutatud mõistet „kontroll“ tõlgendada nii, et see hõlmab nii otseseid kui ka kaudseid viise mõjutada loetellu kantud isikuga seotud üksuse rahaliste vahendite ja majandusressursside kasutamist. ( 36 )

76.

Käesolevas asjas ei ole seega küsimus selles, kas A. V. S. saab tänu oma osalusele EM SYSTEM‑is vabalt käsutada selle äriühingu rahalisi vahendeid ja majandusressursse, vaid et see seos EM SYSTEM‑iga võimaldab tal mõjutada äriühingu otsuseid, mis on seotud nende rahaliste vahendite ja majandusressurssidega. ( 37 )

77.

Kui tegemist on rahaliste vahendite külmutamisega, on määrava tähtsusega aeg. Sel põhjusel on Euroopa Kohus juba tunnistanud, et selliste meetmete rakendamisega viivitamise korral on oht, et kapital suunatakse välja sellest füüsilisest või juriidilisest isikust, kelle suhtes kohaldatakse piiravat meedet. Seetõttu tuleb alati tagada üllatusmoment. ( 38 )

78.

See tähendab, et kõik liidu õiguse subjektid peavad olema võimelised võimalikult lühikese aja jooksul vara külmutamise meedet rakendama.

79.

Selleks on vaja lähtuda teatavatest eeldustest potentsiaalselt mõjutatud juriidiliste isikute sisemise otsustusprotsessi struktuuri suhtes.

80.

See tuleneb ka nõukogu 2018. aasta suunistest ja 2022. aasta parimate tavade dokumendist, milles märgitakse, et üks „kontrolli“ näitaja võivad olla volitused avaldada juriidilise isiku suhtes valitsevat mõju. ( 39 )

81.

Kuigi sellised volitused võivad olemas olla ka väiksema osaluse korral, siis juhul kui isikul on äriühingus 50protsendiline osalus, võib see isik tavaliselt dikteerida või takistada teatavaid otsuseid selles äriühingus või vähemalt korraldada nii, et üksuse tegevus toimub vastavalt tema soovidele. ( 40 )

82.

Seega on põhjendatud eeldada, et 50protsendiline osalus äriühingus ei võimalda kontrolli mitte ainult selle äriühingu, vaid ka tema rahaliste vahendite ja majandusressursside üle.

83.

Käesolevas asjas järeldub sellest, et kostjaks olevad pangad ei teinud viga, kui nad külmutasid EM SYSTEM‑i kontod A. V. S‑i 50protsendilise osaluse tõttu selles äriühingus, vaid olid Valgevene sanktsioonide määruse artikli 2 lõike 1 alusel kohustatud seda tegema.

84.

Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab ka, et A. V. S‑i „kontrolli“ oleks saanud tuletada ka EM SYSTEM‑i põhikirjast, ei pea ma seda ega muud liiki täiendavat hindamist vajalikuks või kasulikuks. Nimelt ei saa mõistlikult eeldada, et kõigile liidu õiguse subjektidele on kõigi liidus registreeritud äriühingute põhikirjad kättesaadavad.

85.

Samuti võib olla tõsi, et õigus kasutada tänu osalusele teatavat hääleõigust ei tähenda tingimata „kontrolli“ äriühingu varade ja majandusressursside üle. Ent isegi kui oleks teada puudutatud äriühingute juhtimisstruktuur (ja omataks vajalikke eksperditeadmised), tuleks siiski uurida, osalusest tulenev hääleõigus kas toob konkreetsel juhul kaasa kontrollivõimaluse.

86.

Sellised täiendavad sammud võtavad aega, mida aga ei ole piisavalt, kui varade külmutamine peab toimuma kohe.

87.

Samal ajal ei saa oletuste kasutamisse suhtuda ükskõikselt ja selle suhtes tuleb kohaldada teatavaid piiranguid. Asun nüüd käsitlema just seda aspekti.

C.   „Kontrolli“ eelduse ümberlükkamine

88.

Äriühingu rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisel on oluline negatiivne mõju äriühingu mainele ja äritegevuse suutlikkusele. ( 41 )

89.

Seega, kui tõlgendada Valgevene sanktsioonide määruse artikli 2 lõiget 1 nii, et see sisaldab eeldust, et 50protsendiline osalus annab osanikule kontrolli asjaomase äriühingu rahaliste vahendite ja majandusressursside üle, siis saab see eeldus olla õigustatud üksnes juhul, kui puudutatud äriühingul on võimalik esitada vastupidiseid tõendeid ja kasutada oma kaitseõigusi. ( 42 )

90.

Kui lähtutakse sellest eeldusest (käesolevas asjas kostjaks olevate pankade poolt), läheb tõendamiskoormis üle puudutatud äriühingule, kes peab esitama tõendid selle kohta, et vaatamata sellele, et loetellu kantud isik omab 50protsendilist osalust, ei saa ta äriühingu rahalisi vahendeid ega majandusressursse kontrollida.

91.

Vastupidi sellele, mida väidab Saksamaa valitsus, ei pea selline tõendamiskoormise üleminek olema seaduses sõnaselgelt ette nähtud. See võib olla tuletatud olukorras, kus Valgevene sanktsioonide määruse artikli 2 lõiget 1 tõlgendatakse nii, et see hõlmab 50protsendilisest osalusest tulenevat kontrolli eeldust.

92.

Kellele tuleks aga esitada tõendid kontrolli puudumise kohta?

93.

Üks võimalus on esitada need isikule, kes kõnealust piiravat meedet rakendas. Käesoleval juhul on tegemist kostjaks olevate pankadega. Ent võib olla liiga palju nõuda neilt üksustelt sellise väite suhtes otsuse tegemist. Samuti ei pruugi neil olla stiimulit oma seisukoha muutmiseks, arvestades, et Valgevene sanktsioonide määruses on sõnaselge säte, mis kaitseb neid üksusi ning nende juhte ja töötajaid vastutuse eest kõnealuste meetmete heausksel rakendamisel heas usus. ( 43 )

94.

Teine võimalus on esitada sellised tõendid asjaomase liikmesriigi organile. Kuigi käesoleval juhul – nagu ma selgitasin – on Leedu õigusnormid muutunud, puudus selline organ käesoleva vaidluse asjaolude tekkimise ajal. ( 44 )

95.

Sellisel juhul saab „kontrolli“ eelduse ümber lükata üksnes liikmesriigi pädevates kohtutes.

96.

Neis kohtutes peab puudutatud äriühing suutma tõendada, et tema rahalised vahendid ja majandusressursid ei ole loetellu kantud isiku kontroll all. Nagu märgib Hispaania valitsus, peab neil kohtutel olema täielik pädevus kontrollida talle esitatud tõendeid.

97.

Nagu nähtub käesolevast menetlusest, on Leedus olemas õigustee sõltumatuks läbivaatamiseks vastavalt ELL artikli 19 lõike 1 teisest lõigust tulenevatele nõuetele, kuivõrd EM SYSTEM on vaidlustanud pädevates tsiviilkohtutes kostjaks olevate pankade otsuse tema kontod külmutada. ( 45 )

98.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus näib siiski kahtlevat selles, kuidas sellist kontrolli puudumist tuleb tõendada.

99.

Sellega seoses soovib ta oma teise küsimusega teada, kas asjaolu, et äriühingu suhtes kehtib Valgevene sanktsioonide määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud keeld teha loetellu kantud isikule rahalisi vahendeid või majandusressursse kättesaadavaks, võib kasutada argumendina kontrolli puudumise tõendamiseks. ( 46 )

100.

In abstracto on raske loetleda argumente, millele võiks tugineda äriühing, kelle suhtes kehtib „kontrolli“ eeldus. Need sõltuvad mitmest asjaolust, nagu äriühingu juhtimisstruktuur, põhikiri ja äriühingu tegelik toimimine. ( 47 )

101.

Asjaolud, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus oma kolmandas küsimuses esitab, nimelt i) äriühingu vara eraldatus tema aktsionäride varast, ii) asjaolu, et äriühingu nimel tegutseb äriühingu tegevjuht (kes ei ole Valgevene sanktsioonide määruse I lisas loetletud isik) ning iii) et juurdepääs äriühingu pangakontodele on antud ainult äriühingu tegevjuhile, võivad kõik olla märk sellest, et kontrolli omaval aktsionäril ei kontrolli.

102.

Ühestki neist asjaoludest ei piisa aga üksinda selleks, et tõendada 50protsendilisest osalusest tuleneva kontrolli puudumist, samuti ei saa need asjaolud iseenesest tagada, et nimetatud aktsionär ei saa ega ka tegelikult mõjuta seda, kuidas äriühingu rahalisi vahendeid ja majandusressursse kasutatakse.

103.

Sellest järeldub, et esimesele küsimusele tuleb vastata, et Valgevene sanktsioonide määruse artikli 2 lõikes 1 selle määruse I lisas loetletud isikute suhtes kehtestatud varade külmutamine ei laiene automaatselt äriühingule, kes ei ole selles lisas loetletud. Kui aga selles lisas loetletud isikule kuulub vähemalt 50% selle äriühingu aktsiatest, siis võib eeldada, et selle äriühingu rahalised vahendid ja majandusressursid on selles lisas loetletud isiku kontrolli all ning need tuleb seetõttu külmutada. See eeldus on ümberlükatav ja seda peab kontrollima riigisisene kohus.

D.   Rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemise keelu ja „kontrolli“ nõude vaheline seos

104.

Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas EM SYSTEM‑il on võimalik tõendada, et A. V. S‑il ei ole kontrolli nimetatud äriühingu rahaliste vahendite ja majandusressursside üle, kuna seda vara ei ole otseselt ega kaudselt tema käsutusse antud.

105.

Vastan sellele küsimusele lühidalt.

106.

Valgevene sanktsioonide määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud keeld anda rahalisi vahendeid või majandusressursse otseselt või kaudselt loetellu kantud füüsiliste või juriidiliste isikute käsutusse või nende toetuseks on minu arvates autonoomne ja eraldiseisev selle määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud rahaliste vahendite külmutamise kohustusest.

107.

Seda seisukohta jagavad ka komisjon ja Saksamaa valitsus.

108.

Esiteks ei seo Valgevene sanktsioonide määrus neid kahte meedet ning sellist seost ei saa tuletada ka nende eesmärgist.

109.

Teiseks ei takista pelk keeld anda rahalisi vahendeid sellise loetellu kantud isiku nagu A. V. S‑i käsutusse tal teostada kontrolli sellise loetellu kandmata äriühingu nagu EM SYSTEM rahaliste vahendite ja majandusressursside üle.

110.

Kolmandaks kehtib keeld anda rahalisi vahendeid sellise loetellu kantud isiku nagu A. V. S‑i käsutusse edasi olenemata sellest, kas selline loetellu kandmata äriühing nagu EM SYSTEM suudab tõendada, et see isik ei teosta kontrolli nimetatud äriühing rahaliste vahendite ja majandusressursside üle. ( 48 )

111.

Sellest järelduvalt tuleb teisele küsimusele vastata, et Valgevene sanktsioonide määruse I lisas loetletud isiku kontrolli all oleva, loetellu kandmata üksuse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise otsus tehakse sõltumatult keelust anda rahalisi vahendeid või majandusressursse selle isiku käsutusse. Varade külmutamise otsust ei saa vaidlustada argumendiga, et neid rahalisi vahendeid ei kasutata selles lisas loetletud isiku poolt ega tema toetuseks.

112.

Kuna kolmas küsimus esitati tingimusel, et teisele küsimusele vastatakse jaatavalt, ei ole sellele küsimusele vaja vastata.

IV. Ettepanek

113.

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Lietuvos Aukščiausiasis Teismasele (Leedu kõrgeim kohus) järgmiselt:

1.

Nõukogu 18. mai 2006. aasta määruse (EÜ) nr 765/2006, mis käsitleb president Lukašenko ja teatavate Valgevene ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid („Valgevene sanktsioonide määrus“), artikli 2 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

selle sättega Valgevene sanktsioonide määruse I lisas loetletud isikute suhtes kehtestatud varade külmutamine ei laiene automaatselt äriühingule, kes ei ole selles lisas loetletud.

Kui aga selles lisas loetletud isikule kuulub vähemalt 50% selle äriühingu aktsiatest, siis võib eeldada, et selle äriühingu rahalised vahendid ja majandusressursid on selles lisas loetletud isiku kontrolli all ning need tuleb seetõttu külmutada.

See eeldus on ümberlükatav ja seda peab kontrollima riigisisene kohus.

2.

Valgevene sanktsioonide määruse artikli 2 lõikeid 1 ja 2

tuleb tõlgendada nii, et

Valgevene sanktsioonide määruse I lisas loetletud isiku kontrolli all oleva, loetellu kandmata üksuse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise otsus tehakse sõltumatult keelust anda rahalisi vahendeid või majandusressursse selle isiku käsutusse.

Varade külmutamise otsust ei saa vaidlustada argumendiga, et neid rahalisi vahendeid ei kasutata selles lisas loetletud isiku poolt ega tema toetuseks.

( 1 ) Algkeel: inglise.

( 2 ) Nõukogu 18. mai 2006. aasta määrus, mis käsitleb president Lukašenko ja teatavate Valgevene ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2006, L 134, lk 1), mida on muudetud nõukogu 6. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1014/2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes (ELT 2012, L 307, lk 1).

( 3 ) Euroopa Ülemkogu 23.–24. märtsi 2006. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldused, CONCL 1, ST/7775/1/06, 24.3.2006, lk 35.

( 4 ) Nõukogu 10. aprilli 2006. aasta ühine seisukoht 2006/276/ÜVJP, mis käsitleb teatud Valgevene ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2004/661/ÜVJP (ELT 2006, L 101, lk 5).

( 5 ) Nõukogu 18. mai 2006. aasta ühine seisukoht 2006/362/ÜVJP, millega muudetakse ühist seisukohta 2006/276 (ELT 2006, L 134, lk 45).

( 6 ) Nõukogu 15. oktoobri 2012. aasta otsus, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2012, L 285, lk 1) (edaspidi „otsus 2012/642“).

( 7 ) Otsuse 2012/642 põhjendused 5 ja 6.

( 8 ) Nõukogu 6. novembri 2012. aasta määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes (ELT 2012, L 307, lk 1) (edaspidi „määrus nr 1014/2012“).

( 9 ) Määruse nr 1014/2012 põhjendus 2.

( 10 ) Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus, millega rakendatakse [Valgevene piiravate meetmete määruse] artikli 8a lõiget 1 (ELT 2020, L 426I, lk 1).

( 11 ) See põhjendus on tervikuna sõnastatud järgmiselt: „Ta on üks peamisi Valgevenes tegutsevaid ettevõtjaid, kellel on ärihuvid ehitus-, masinaehitus-, põllumajandus- ja muudes sektorites. On teadaandeid selle kohta, et ta on üks Lukašenk[o] presidentuuri ajal erastamisest enim kasu saanud isikuid. Ta on ka Lukašenk[o]-meelse avaliku ühenduse Belaya Rus presiidiumi ja Valgevene Vabariigi ettevõtluse arendamise nõukogu liige. Seeläbi saab ta kasu Lukašenk[o] režiimist ja toetab seda. 2020. aasta juulis väljendas ta avalikult hukkamõistu opositsiooni meeleavaldustele Valgevenes, panustades seega kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimisse.“

( 12 ) Nõukogu peasekretariaat, 4. mai 2018. aasta„Suunised Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames kohaldatavate piiravate meetmete (sanktsioonide) rakendamise ja hindamise kohta“, ST/5664/18 (edaspidi „2018. aasta suunised“).

( 13 ) Nõukogu peasekretariaat, 27. juuni 2022. aasta„ELi parimad tavad piiravate meetmete tõhusaks rakendamiseks“, ST/10572/22 (edaspidi „2022. aasta parimate tavade dokument“).

( 14 ) Kohtujuristi kursiiv. Nii 2018. aasta suuniste punkti 55a joonealuses märkuses kui ka 2022. aasta parimate tavade dokumendi punktis 63 viidatakse nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks (EÜT 2001, L 344, lk 70; ELT eriväljaanne 18/01, lk 207; tuntud ka kui „2001. aasta terrorismivastase korra määrus“), mille artikli 1 lõikes 5 on märgitud: „Juriidilise isiku, rühmituse või üksuse omamine – 50% või suurem juriidilise isiku, rühmituse või üksuse varaliste õiguste omamine või enamusotsustusõigus neis.“

( 15 ) Kohtujuristi kursiiv.

( 16 ) Nagu nähtub kohtupraktikast, hõlmavad seda liiki meetmed ka „riigi juhte ning isikuid ja üksusi, kes on nende juhtidega seotud või keda need juhid otseselt või kaudselt kontrollivad“; vt 3. septembri 2008. aasta kohtuotsus Kadi ja Al Barakaat International Foundation vs. nõukogu ja komisjon (C‑402/05 P ja C‑415/05 P, EU:C:2008:461, punkt 166) ning vt selle kohta 13. märtsi 2012. aasta kohtuotsus Tay Za vs. nõukogu (C‑376/10 P, EU:C:2012:138, punkt 61).

( 17 ) Vt selle kohta 21. aprilli 2015. aasta kohtuotsus Anbouba vs. nõukogu (C‑605/13 P, EU:C:2015:248, punkt 52) (milles on selgitatud, et „nõukogu [täidab] temal lasuva tõendamiskoormise, kui ta viitab liidu kohtus piisavalt konkreetsete, täpsete ja ühtelangevate kaudsete tõendite kogumile, mis võimaldavad tõendada piisava seose olemasolu selle isiku, keda rahaliste vahendite külmutamise meede puudutab, ja taunitava režiimi vahel.“). Vt selle kohta ka osas, mis puudutab nüüd ELTL artikli 215 lõiget 1, 3. septembri 2008. aasta kohtuotsus Kadi ja Al Barakaat International Foundation vs. nõukogu ja komisjon (C‑402/05 P ja C‑415/05 P, EU:C:2008:461, punkt 166), 13. märtsi 2012. aasta kohtuotsus Tay Za vs. nõukogu (C‑376/10 P, EU:C:2012:138, punkt 64) ja 28. juuli 2016. aasta kohtuotsus Tomana jt vs. nõukogu ja komisjon (C‑330/15 P, EU:C:2016:601, punkt 46) (miks kõik käsitlevad vajadust „piisava seose“ järele puudutatud isikute ja selle kolmanda riigi vahel, kelle suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid).

( 18 ) Vt selle kohta 18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi (C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 116 ja seal viidatud kohtupraktika) (milles on selgitatud, et ELTL artiklis 296 sätestatud põhjendamiskohustus nõuab, et „see põhjendus esitab individuaalsed, spetsiifilised ja konkreetsed põhjused, miks pädevad asutused leiavad, et puudutatud isiku suhtes tuleb kohaldada piiravaid meetmeid“).

( 19 ) Vt 3. septembri 2008. aasta kohtuotsus Kadi ja Al Barakaat International Foundation vs. nõukogu ja komisjon (C‑402/05 P ja C‑415/05 P, EU:C:2008:461, punkt 326) (milles selgitatakse, et „ühenduste kohtud peavad vastavalt neile EÜ asutamislepinguga antud pädevustele tagama põhimõtteliselt täieliku kontrolli kõigi ühenduse õigusaktide seaduslikkuse üle põhiõiguste seisukohast, mis kuuluvad ühenduse õiguse üldpõhimõtete hulka, sealhulgas“ selliste ühenduse õigusaktide üle nagu ÜVJP meetmed).

( 20 ) Vt selle kohta 28. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Rosneft (C‑72/15, EU:C:2017:236, punkt 88) (milles on selgitatud, et „võttes arvesse ÜVJP laiaulatuslikke eesmärke, nagu need on määratletud ELL artikli 3 lõikes 5 ja artiklis 21 ning ÜVJP‑ga seotud erisätetes, täpsemalt ELL artiklites 23 ja 24, on nõukogul kõnealuse eseme kindlaksmääramisel ulatuslik kaalutlusõigus“).

( 21 ) Sellist süsteemi kasutati nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsuses 2008/475/EÜ, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 423/2007, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, artikli 7 lõiget 2 (ELT 2008, L 163, lk 29), tehes nõukogu 19. aprilli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 423/2007, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2007, L 103, lk 1) lisas järgmine täiendus: „Bank Melli, Melli Bank Iran ja selle kõik filiaalid ja tütarettevõtted, [sealhulgas] a) Bank Melli plc, b) Bank Melli Iran Zao“. Kuigi mitme üksuse loetellu kandmine sama põhjenduse alusel võib vastata põhiõiguste kaitse nõudele, nagu väidavad Saksamaa valitsus ja komisjon viitega 9. juuli 2009. aasta kohtuotsusele Melli Bank vs. nõukogu (T‑246/08 ja T‑332/08, EU:T:2009:266, punkt 146), ei täida seda nõuet siiski määratlemata viide teatavale sellisele mitme loetellu kandmata üksuse ühisele tunnusele, näiteks loetellu kantud äriühingu „tütarettevõtjaks“ olemine.

( 22 ) Kui kohtuistungil küsiti, miks EM SYSTEM ise ei ole loetellu kantud, eriti pärast seda, kui teine aktsionär, kellele kuulus ülejäänud 50% selle äriühingu aktsiatest, kanti 2024. aastal loetellu, vastas nõukogu, et kõrge esindaja ei teinud selleks loetellu kandmise ettepanekut (vt nõukogu 16. detsembri 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/3177, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu (ELT L, 2024/3177), artikli 8a lõiget 1, kanne 278).

( 23 ) Vt selle kohta ka Valgevene sanktsioonide määruse artikkel 8a, milles on sätestatud konkreetne menetlus, mida nõukogu peab järgima, kui ta soovib muuta selle määruse I lisa. Selle lõikes 1 on konkreetselt sätestatud, et „[k]ui nõukogu otsustab füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes kohaldada artikli 2 lõikes 1 osutatud meetmeid, muudab ta vastavalt I lisa.“ Selle lõikes 2 on sätestatud, et „nõukogu edastab oma otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused, lõikes 1 osutatud füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada märkusi.“

( 24 ) Vt selle kohta 3. septembri 2008. aasta kohtuotsus Kadi ja Al Barakaat International Foundation vs. nõukogu ja komisjon (C‑402/05 P ja C‑415/05 P, EU:C:2008:461, punkt 284) (milles selgitatakse, et inimõiguste austamine on liidu õigusaktide seaduslikkuse tingimus ja liidu õiguskorras ei ole lubatud meetmed, mis oleks inimõiguste austamisega vastuolus). Vt ka ELTL artikli 215 lõige 3, milles on sätestatud, et selle sätte alusel kehtestatud piiravad meetmed „sisaldavad vajalikke õiguslikke tagatisi käsitlevaid sätteid“, ning deklaratsioon nr 25 [ELTL] artiklite 75 ja 215 kohta (milles on sätestatud, et „põhiõiguste ja -vabaduste austamine tähendab eelkõige, et pööratakse piisavat tähelepanu sellele, et kaitsta ja austada asjakohaste füüsiliste isikute ja üksuste õigust seadusega ettenähtud tagatistele. Sel eesmärgil ja selleks, et tagada füüsilisele isikule või üksusele piiravaid meetmeid määravate otsuste põhjalik kohtulik läbivaatamine, peavad sellised otsused põhinema selgetel ja kindlaksmääratud kriteeriumidel. Need kriteeriumid tuleks kohandada iga piirava meetme eripärale“).

( 25 ) Märgin samuti, et sõna „kontroll“ tähendus, nagu seda on kasutatud otsuse 2012/642 artikli 4 lõike 1 punktides a ja b ning Valgevene sanktsioonide määruse artikli 2 lõikes 5, näib olevat teistsugune kui samal sõnal, nagu seda on kasutatud otsuse 2012/642 artikli 4 lõike 1 esimeses lauses. Kui esimeses sätestatakse kriteeriumid, mille alusel nõukogu määrab kindlaks, milliseid isikuid võib loetellu kanda (s.o meetme isikuline kohaldamisala), siis teises on sätestatud, et loetellu kantud üksuse kontrolli all olevad varad tuleb külmutada (s.o meetme sisuline kohaldamisala).

( 26 ) Vt 28. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Rosneft (C‑72/15, EU:C:2017:236, punkt 141) (kus selgitatakse, et kuna ELTL artikli 215 alusel kehtestatud nõukogu määruse eesmärk on võtta vastu ÜVJP valdkonnas tehtud nõukogu otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, tuleb määruses kasutatud termineid tõlgendada selle otsuse sätetest lähtudes, kui see on võimalik).

( 27 ) See näib olevat ka järeldus, millele nõukogu jõudis 2022. aasta parimate tavade dokumendi punktis 35, mille kohaselt „[…] ei puuduta külmutamine loetellu kantud isikust või üksusest eraldiseisva juriidilise isiku staatusega ja loetellu kandmata üksuse rahalisi vahendeid ja majandusressursse, kui need ei ole loetellu kantud isiku või üksuse valduses ega kontrolli all“.

( 28 ) Valgevene sanktsioonide määruse artikli 1 lõikes 1 on „rahalised vahendid“ määratletud kui „igasugused rahalised varad ja tulud, sealhulgas, kuid mitte üksnes […] c) avalikult ja eraviisiliselt kaubeldavad väärtpaberid […], sealhulgas aktsiad ja osad“. Seega on selge, et aktsiad ja osad kuuluvad määruse artikli 2 lõike 1 kohaselt külmutavata varade hulka.

( 29 ) Sellega seoses tasub meelde tuletada ELTL artiklit 288, milles on sätestatud, et „määrust kohaldatakse üldiselt [ning see] on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides“.

( 30 ) Vt analoogia alusel 22. juuni 2021. aasta kohtuotsus Venezuela vs. nõukogu (kolmanda riigi puutumus) (C‑872/19 P, EU:C:2021:507, punkt 90) (kus selgitatakse, et Venezuela suhtes võetud piiravad meetmed on „kohaldatavad, ilma et selleks oleks vaja liidu või liikmesriikide võetud rakendusmeetmeid“).

( 31 ) Vt selle kohta 10. septembri 2019. aasta kohtuotsus HTTS vs. nõukogu (C‑123/18 P, EU:C:2019:694, punkt 70) (mille kohaselt „ei ole piiravate meetmete valdkonnas mõistel „teise üksuse omandis või kontrolli all olev äriühing“ sama ulatust kui üldiselt äriühinguõiguses, kui tuleb tuvastada sellise äriühingu majanduslikku vastutust, kes on õiguslikult mõne muu äriüksuse otsustuskontrolli all“).

( 32 ) Otsuse 2012/642 põhjendused 6 ja 7.

( 33 ) Vt selle kohta 10. septembri 2019. aasta kohtuotsus HTTS vs. nõukogu (C‑123/18 P, EU:C:2019:694, punkt 69) (milles sedastati, et mõistete „omanduses“ või „kontrollitav“ tõlgendamine nii, et see hõlmab ainult otsest omamist või kontrolli, võimaldaks piiravatest meetmetest „kõrvale hoida arvukate lepinguliste või tegelike kontrollivõimaluste abil“).

( 34 ) Vt 7. juuni 2023. aasta kohtuotsus Shakutin vs. nõukogu (T‑141/21, EU:T:2023:303, punkt 153) (milles aktsepteeriti, et nõukogu on tõendanud, et „ärimeestel on Valgevenes võimalik teostada olulist majandustegevust üksnes Lukašenk[o] režiimi heakskiidul“). Vt analoogia alusel ka Court of Appeal of England and Walesi (apellatsioonikohus, Ühendkuningriik) 27. veebruari 2024. aasta kohtuotsus Dalston Projects Ltd & Others vs. Secretary of State for Transport (2024) EWCA Civ 172, punkt 122), milles viidatakse tunnistaja ütlustele, milles selgitatakse, et „Venemaa poliitilise majanduse olemus seisneb peamiselt patronaažis“, st tegemist on „süsteemiga, kus riik pakub võimalusi ja materiaalseid hüvesid, lepinguid valitsusega ja kõrgemaid ametikohti valitsuses ja valitsusega seotud üksustes kitsasse siseringi kuulujatele vastutasuna nende lojaalsuse ja toetuse eest“.

( 35 ) Vt Court of Appeal of England and Walesi (apellatsioonikohus, Ühendkuningriik) 27. veebruari 2024. aasta kohtuotsus Dalston Projects Ltd & Others vs. Secretary of State for Transport (2024) EWCA Civ 172, punkt 183, milles see kohus pidas „tervemõistuslikuks järelduseks“ ja „mitte äriühinguõiguse täpsetest üksikasjadest sõltuvaks küsimuseks“ seda, et kui kahel või enamal äripartneril, kes on seotud režiimiga, mille vastu soovitakse võidelda piiravate meetmetega, on äriühingus kollektiivne osalus, siis valitseb oht, et vara külmutamisest hoitakse kõrvale.

( 36 ) Vt analoogia alusel 11. novembri 2021. aasta kohtuotsus Bank Sepah (C‑340/20, EU:C:2021:903, punktid 43 ja 56) (milles seoses varade külmutamise kohaldamisalaga märgitakse, et „rahaliste vahendite külmutamise eesmärk on piirata maksimaalselt tehinguid, mida võidakse teha külmutatud rahaliste vahenditega“ ning „[piirava meetmete] eesmärkide saavutamiseks [on] mitte ainult õiguspärane, vaid ka möödapääsmatu, et mõistete „rahaliste vahendite külmutamine“ ja „majandusressursside külmutamine“ määratlusi tõlgendatakse laialt, sest eesmärk on külmutatud vara igasuguse sellise kasutamise takistamine, mis võimaldaks kõnealustest määrustest mööda hiilida ja kasutada ära süsteemi puudusi“).

( 37 ) Vt selle kohta 10. septembri 2019. aasta kohtuotsus HTTS vs. nõukogu (C‑123/18 P, EU:C:2019:694, punktid 70 ja 71) (kus selgitatakse, et mõistet „omandis või kontrolli all olev äriühing“ tuleb mõista nii, et see hõlmab olukorda, kus füüsiline või juriidiline isik „suudab mõjutada sellise muu isiku ärilisi valikuid, kellega tal on ärisuhted, ja seda ka ilma mis tahes õigusliku, omandi- või kapitaliosaluse suhteta nende kahe majandusüksuse vahel“).

( 38 ) Vt selle kohta 21. detsembri 2011. aasta kohtuotsus Prantsusmaa vs. People’s Mojahedin Organization of Iran (C‑27/09 P, EU:C:2011:853, punkt 61) (kus selgitatakse, et varade külmutamise korral peab selleks, et ei satuks ohtu selle meetme tõhusus, „sellel olema üllatav mõju ning see peab olema viivitamata kohaldatav“).

( 39 ) Vt 2018. aasta suuniste punkt 55b ja 2022. aasta parimate tavade dokumendi punkt 63. Neis sätetes eristatakse vastavalt õigust sellist mõju kasutada ja volitusi seda teha isegi siis, kui selline õigus puudub.

( 40 ) Siinkohal võib olla kasulik märkida, et riigisisese toimiku kohaselt püüti varsti pärast 2020. aasta loetellu kandmise määruse avaldamist kanda märkimisväärne rahasumma EM SYSTEM‑i kontodelt üle selle tegevjuhi isiklikule pangakontole. Üks kostjaks olevatest pankadest blokeeris selle ülekande.

( 41 ) Vt selle kohta 29. novembri 2018. aasta kohtuotsus National Iranian Tanker Company vs. nõukogu (C‑600/16 P, EU:C:2018:966, punkt 33) (mille kohaselt kehtib huvi oma maine taastada ka nende äriühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid).

( 42 ) Vt 2018. aasta suuniste punkt 55c ja 2022. aasta parimate tavade dokumendi punkt 65, milles nõukogu selgitab, et ta peab omandiõiguse või kontrolli kriteeriume ümberlükatavaks. Vt analoogia alusel ka 10. septembri 2019. aasta kohtuotsus HTTS vs. nõukogu (C‑123/18 P, EU:C:2019:694, punkt 74) (kus rõhutatakse seoses piiravate meetmetega Üldkohtu põhjendust, et „kuigi õigusliku, omandi- või kapitaliosaluse suhte olemasolu võib teatud juhtudel tähendada võimalust mõjutada omandis või kontrolli all oleva üksuse valikuid, ei ole see tingimus, ilma milleta ei saaks sellist mõjutamist toimuda“).

( 43 ) Vt Valgevene sanktsioonide määruse artikkel 6.

( 44 ) Nagu Leedu valitsus selgitas, on nüüd võimalik ümber lükata „kontrolli all“ olemise eeldus riigiasutuses, kelle ülesanne on koostada loetelu üksustest, kelle vara loetellu kantud isik kontrollib. Kui selle „rakendamise“ peal esitatud vaie jäetakse rahuldamata, avaneb seejärel võimalus pöörduda nimetatud liikmesriigi halduskohtute poole.

( 45 ) Lisaks juhitakse eelotsusetaotluse esitanud kohtu eelotsusetaotluse esitamise määruses tähelepanu Leedus kehtestatud süsteemile, mille raames on võimalik taotleda külmutatud vara vabastamist juhul, kui loetellu kantud isik ei oma enam kõnealust vara ega kontrolli seda või kui on kohaldatav mõni liidu õiguses ette nähtud sellistest eranditest, nagu on sätestatud Valgevene sanktsioonide määruse artikli 3 lõikes 1.

( 46 ) Nagu ma selgitan D jaos, ei pea ma seda võimalikuks.

( 47 ) Nagu Leedu valitsus õigesti märgib, ei ole selle hindamise seisukohast oluline, kas loetellu kantud isikul, kellel on 50protsendiline osalus, oli minevikus tegelikult valitsev kontroll või kas ta sekkus igapäevasesse otsuste tegemisse loetellu kandmata üksuse rahaliste vahendite ja majandusressursside suhtes. Oluline on see, et selline võimalus on kõnealuse isiku osaluse tõttu asjaomases äriühingus olemas. Vt sama moodi ka 9. juuli 2009. aasta kohtuotsus Melli Bank vs. nõukogu (T‑246/08 ja T‑332/08, EU:T:2009:266, punkt 125) ja 4. veebruari 2014. aasta kohtuotsus Syrian Lebanese Commercial Bank vs. nõukogu (T‑174/12 ja T‑80/13, EU:T:2014:52, punkt 110) (mõlemas kohtuotsuses lükatakse tagasi argument, et kontrolliva aktsionäri varasema sekkumise puudumine oleks määrav selle isiku edasise tegevuse suhtes piiravate meetmete kontekstis).

( 48 ) Näiteks olenemata sellest, kas EM SYSTEM‑i rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse A. V. S‑i osaluse tõttu selles äriühingus või mitte, ei ole EM SYSTEM‑il lubatud maksta A. V. S‑ile tema aktsiatelt dividende.