—

Õigusriigi ja õigluse põhimõtte rikkumine: avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste hallatavad asutused ei osalenud rakendusotsuse vastuvõtmisele eelnenud menetluses ning selles on nende suhtes kehtestatud karistavad sanktsioonid selliste seadusandlike otsuste eest, mille on teinud Ungari seadusandja.

—

Õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtte rikkumine: nende isikute ring, kellele heidetakse ette huvide konflikti, s.o „poliitiline eliit“, ei ole täpne mõiste, mistõttu see jätab ruumi omavolilisele tõlgendamisele ja kuritarvitamist soodustavale õiguse kohaldamisele.

—

Võrdsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine: rakendusotsusega diskrimineeritakse Ungari avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste hallatavaid asutusi võrreldes teist tüüpi haldusmudeli alusel tegutsevate asutustega.

—

Pädevuse äravõtmise keelu rikkumine: haridus- ja teadustegevus ning seega kõrgharidusasutuste tegutsemise tagamine, nende tegevusraamistiku välja töötamine kuulub liikmesriigi ainupädevusse, mis võetakse rakendusotsusega Ungarilt ära, kuna sellega sekkutakse vahetult Ungari haridusasutuste tegevusse.

—

Subsidiaarsuse põhimõtte rikkumine: otsuse tõttu on võimalik kohaldada sanktsiooni selle adressaadist erinevate õigussubjektide suhtes nii, et eelnevalt ei ole üldse kontrollitud, kas Ungari suudab liidu finantshuve nõuetekohaselt kaitsta.

—

Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine: rahastamise peatamine on sellise kaaluga rahaline sanktsioon, mille kohaldamine oleks põhjendatud ainult ilmselge ja kohese õiguste rikkumise korral, ning sellel on lisaks mõjud pikas perspektiivis.

—

Mõjuhindamise puudumine: ei ole arvesse võetud füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja kohustusi puudutavaid võimalikke tagajärgi.

—

Liidu kodanike vahelise võrdsuse põhimõtte rikkumine: meede kahjustab neid õppejõude, teadustöötajaid ja üliõpilasi, kes on esitanud antud projektid, mille rahastamise peatamine muudab nende enda õppe- ning õpetus-teadustegevuse võimatuks.

—

Pole toimunud eelnevat avalikku arutelu avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste hallatavate asutustega, nende üliõpilaste, õppejõudude, teadustöötajate ja partneritega.

—

ELTLis ei ole haridust ja teadusuuringuid käsitleva poliitika valdkonnas liidu jaoks rakendusotsuses kasutatavat pädevust ette nähtud.

—

Rakendusotsus ei teeni kõrgel tasemel kõrg- ja kutsehariduse andmist, vaid tekitab hoopis Ungari avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste hallatavate asutuste üliõpilastele, õppejõududele ja teadustöötajatele pikas perspektiivis kahjulikke tagajärgi hariduse, teadusuuringute ja kutsehariduse valdkonnas.

—

Rakendusotsus rikub nende liidu kodanike (üliõpilased, õppejõud, teadustöötajad), kes ei ole Ungari kodanikud ning kes tegutsevad Ungari avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste rahastatavate asutuste struktuurides, õigusi.

—

Rakendusotsus muudab rahastamise peatamisega avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste hallatavate asutuste tegevuse võimatuks ning ründab nende õigusraamistikku, s.t kaudselt Ungari iseseisvat (eraldiseisvat) õiguskorda ja õiguslikke tavasid.

—

Diskrimineeriva ja ebaproportsionaalse meetme tagajärjed tekitavad lisaks avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste vormis tegutsevate kõrgharidusasutuste jaoks ilmselge ja põhjendamatu konkurentsitakistuse.

—

Rakendusotsusega peatati erinevate adressaatide rahastamine ning need summad makstakse vahepeal välja muudele asutustele.

—

Rakendusotsus ei aita kaasa kvaliteetse hariduse arendamisele, vaid rikub ja takistab seda tegelikult oluliselt.

—

Koostöö ja haridusalase vahetusprogrammi „Erasmus+“ ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rahastamise peatamine takistab ilmselgelt teadustöötajate, teaduslike teadmiste ja tehnoloogiate vaba liikumist ning konkurentsivõime arengut.

—

Rakendusotsuse ilmselge tagajärg on muudatuste tegemine nende kõrgkoolide tegevuses, kes muudavad kõrgharidussüsteemi mudelit.

—

Hageja puhul ei esine seda poliitilist huvide konflikti, mis on rakendusotsuse aluseks ja põhjenduseks.

—

Rakendusotsuses karistatakse hagejat vahetult selliselt, et tema puhul ei esine sanktsiooni põhjenduseks viidatud poliitilist huvide konflikti, ning see kujutab endast süütuse presumptsiooni olulist ja ilmselget rikkumist.

—

Kuna hageja puhul ei ole tegemist poliitilise huvide konfliktiga, rikub rakendusotsus vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

—

Nõukogu võttis rakendusotsuse vastu ilma, et ta oleks sisuliselt ja üksikasjalikult kontrollinud selle aluseks oleva poliitilise huvide konflikti esinemist.