|
2.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 155/45 |
14. märtsil 2023 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik
(Kohtuasi C-154/23)
(2023/C 155/58)
Kohtumenetluse keel: eesti
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Baquero Cruz ja L. Maran)
Kostja: Eesti Vabariik
Hageja nõuded
Komisjon palub, et Kohus:
|
1) |
tuvastaks, et kuna Eesti Vabariik ei ole vastu võtnud kõiki õigus- ja haldusnorme, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiivis (EL) 2019/1937 (1) liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta ja ta on jätnud nendest sätetest komisjonile teatamata, on Eesti Vabariik rikkunud nimetatud direktiivi artikli 26 lõigetest 1 ja 3 tulenevaid kohustusi; |
|
2) |
kohustaks Eesti Vabariiki maksma komisjonile põhisumma, mis on kahest järgnevast suurem: i) päevaraha 600 eurot, mis on korrutatud ülevõtmistähtajale järgneva päeva ja rikkumise kõrvaldamise päeva või selle puudumisel kohtuotsuse kuulutamise päeva vahele jäävate päevade arvu vahega; ii) minimaalne ühekordne summa 168 000 eurot; |
|
3) |
juhul, kui punktis 1 tuvastatud rikkumine jätkub kuni käesolevas menetluses tehtava kohtuotsuse tegemise kuupäevani, mõistaks Eesti Vabariigilt komisjonile välja karistusmakse 2 340 eurot iga viivitatud päeva kohta alates selle otsuse tegemise kuupäevast kuni kuupäevani, mil Eesti Vabariik täidab oma direktiivist tulenevad kohustused; ja |
|
4) |
mõistaks kohtukulud välja Eesti Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumistest teatavate isikute kaitse kohta luuakse tõhus kaitsesüsteem isikutele, kes töötavad era- või avalik-õiguslikus asutuses või kes on selliste organisatsioonidega ühenduses ja kes teatavad liidu õiguse rikkumistest teatud valdkondades.
Vastavalt direktiivi artikli 26 lõikele 1 pidid liikmesriigid jõustama selle järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 17. detsembriks 2021. Samuti pidid liikmesriigid viivitamata edastama komisjonile vastuvõetud meetmete teksti.
Kuna komisjon ei saanud Eestilt teatist direktiivi järgimiseks vajalike sätete vastuvõtmise kohta, saatis ta 27. jaanuaril 2022 Eestile märgukirja. Kuna Eesti Vabariik direktiivi ülevõtmisest ei teatanud, saatis komisjon Eestile oma 15. juuli 2022 kirjaga põhjendatud arvamuse, milles kutsutakse Eestit direktiivi järgimiseks vajalikud meetmed üle võtma kahe kuu jooksul alates põhjendatud arvamuse teatavakstegemisest.
Eesti Vabariik ei ole direktiivi täielikuks ülevõtmiseks vajalikke meetmeid vastu võtnud ja ei ole neist komisjonile teatanud.