1.

Kas määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 68 kohaselt võib Saksamaa lapsetoetust viitega sellele, et esmajärjekorras on õigus saada lapsetoetust teises liikmesriigis, tagantjärele osaliselt tagasi nõuda, isegi kui teises liikmesriigis ei ole lapse eest perehüvitist määratud ega makstud ja seda ei tehta ka edaspidi, mistõttu on summa, mis jääb Saksa õiguse alusel hüvitise saamiseks õigustatud isikule, lõppkokkuvõttes väiksem kui Saksa lapsetoetus?

2.

Juhul kui vastus esimesele küsimusele on jaatav:

Kas vastuse andmisel küsimusele, millistel alustel peavad hüvitisi maksma mitu liikmesriiki määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 68 tähenduses, või mille tõttu tekivad kooskõlastamist vajavad õigused, tuleb lähtuda hüvitise saamise tingimustest, mis on sätestatud riigisisestes õigusnormides, või sellest, millistel asjaoludel kohaldatakse asjaomaste isikute suhtes määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklite 11–16 kohaselt vastavate liikmesriikide õigusakte?

3.

Juhul kui on tähtis, millistel asjaoludel kohaldatakse asjaomaste isikute suhtes määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklite 11–16 kohaselt vastavate liikmesriikide õigusakte:

Kas määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklit 68 koostoimes artikli 1 punktidega a ja b ning artikli 11 lõike 3 punktiga a tuleb tõlgendada nii, et isiku töötamisest või tegevusest füüsilisest isikust ettevõtjana teises liikmesriigis või olukorrast, mida peetakse sotsiaalkindlustust käsitlevate õigusaktide alusel sellise tegevusega samaväärseks, tuleb lähtuda siis, kui teise liikmesriigi sotsiaalkindlustusasutus kinnitab, et asjaomane isik on kindlustatud „põllumajandustootjana“, ja sealne pädev asutus, kes vastutab perehüvitiste maksmise eest, kinnitab töötamist, isegi kui asjaomane isik väidab, et kindlustus on seotud üksnes põllumajandusmaana registreeritud talu omandiõigusega, kus tegelikult põllumajandustegevusega ei tegeleta?