Kohtuasi C‑432/23

F SCS
ja
Ordre des avocats du barreau de Luxembourg

versus

Administration des contributions directes

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour administrative)

Euroopa Kohtu (teine koda) 26. septembri 2024. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Maksustamisalane halduskoostöö – Direktiiv 2011/16/EL – Teabevahetus taotluse alusel – Otsus, mis kohustab advokaati teavet väljastama – Advokaadi kutsesaladus – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 7 ja artikli 52 lõige 1

1. Põhiõigused – Era- ja perekonnaelu austamine – Tunnustamine nii põhiõiguste harta kui ka Euroopa inimõiguste konventsiooniga – Hartaga tagatud kaitsetase, mis ei eira konventsiooniga tagatud kaitsetaset

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 7 ja artikli 52 lõige 3)

   (vt punktid 47 ja 48)

2. Põhiõigused – Era- ja perekonnaelu austamine – Põhiõiguste harta artikkel 7 – Kohaldamisala – Advokaadi õigusnõustamine ühinguõiguse alal – Hõlmamine – Otsus, mis kohustab advokaati esitama kõik dokumendid ja andmed tema suhete kohta kliendiga – Selle õiguse riive, mille kohaselt tuleb austada advokaadi ja tema kliendi vahel edastatavate sõnumite saladust

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 7; nõukogu direktiiv 2011/16)

   (vt punktid 49–52 ja resolutsiooni punkt 1)

3. Õigusaktide ühtlustamine – Maksustamisalane halduskoostöö – Direktiiv 2011/16 – Teabevahetus taotluse alusel – Ulatus – Advokaadi ja tema kliendi sõnumite konfidentsiaalsuse kaitset puudutavate sätete puudumine – Era- ja perekonnaelu puutumatuse rikkumine – Puudumine

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 7, artikli 51 lõige 1 ja artikli 52 lõige 1; nõukogu direktiiv 2011/16)

   (vt punktid 59–61 ja resolutsiooni punkt 2)

4. Õigusaktide ühtlustamine – Maksustamisalane halduskoostöö – Direktiiv 2011/16 – Teabevahetus taotluse alusel – Advokaatidele pandud teavitamis- ja koostöökohustus – Liikmesriigi õigusnormid, mis jätavad maksuküsimustes peetavad konsultatsioonid kutsesaladuse kaitsest ilma – Otsus, mis kohustab advokaati esitama kõik dokumendid ja andmed tema suhete kohta kliendiga – Lubamatus – Selle õiguse olemuse riive, mille kohaselt tuleb austada advokaadi ja tema kliendi vahel edastatavate sõnumite saladust

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 7 ja artikli 52 lõige 1; direktiiv 2011/16)

   (vt punktid 67 ja 70–74 ning resolutsiooni punkt 3)

Kokkuvõte

Euroopa Kohus otsustas eelotsusemenetluses, et otsus, mis kohustab advokaati esitama riigiasutusele kõik dokumendid ja andmed tema suhete kohta kliendiga, mis puudutavad ühinguõiguse valdkonnas toimunud õigusnõustamist, rikub põhiõigust, mille kohaselt tuleb austada advokaadi ja tema kliendi vahel edastatavate sõnumite saladust.

Administration des contributions directes (otseste maksude amet, Luksemburg), kes oli saanud Hispaania maksuhaldurilt direktiivi 2011/16 ( 1 ) alusel esitatud taotluse, saatis 2022. aastal Luksemburgi usaldusühingust advokaadibüroole F SCS otsuse, mille kohaselt pidi advokaadibüroo esitama kõik olemasolevad andmed ja dokumendid Hispaania õiguse alusel asutatud äriühingule K osutatud teenuste kohta seoses ettevõtte omandamisega ja enamusosaluse omandamisega äriühingus. F vastas, et tal ei ole teavet, mis ei ole hõlmatud kutsesaladusega. Ta täpsustas lisaks, et tema volitus kõne all oleva juhtumi kohta ei olnud maksualast laadi, vaid puudutas üksnes ühinguõigust ( 2 ). Otseste maksude amet määras talle maksutrahvi selle eest, et ta ei täitnud teabe väljastamiseks kohustavat otsust. F esitas kaebuse teabe väljastamiseks kohustava otsuse tühistamiseks.

Cour administrative (Luksemburgi kõrgeim halduskohus), kellele esitati apellatsioonkaebus Tribunal administratifi (halduskohus, Luksemburg) otsuse peale, millega jäeti F‑i kaebus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, otsustas esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimused, mis puudutavad esiteks Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 7 kohaldatavust advokaadi õigusnõustamisele ühinguõiguse valdkonnas, teiseks direktiivi 2011/16 kehtivust harta artikli 7 ja artikli 52 lõike 1 seisukohast, arvestades, et puuduvad sätted advokaadi ja tema kliendi vaheliste sõnumite konfidentsiaalsuse kaitse kohta, ning kolmandaks sellise teabe väljastamiseks kohustava otsuse nagu F‑ile saadetud otsus (edaspidi „vaidlusalune otsus“) kooskõla harta artikliga 7 ja artikli 52 lõikega 1.

Euroopa Kohtu hinnang

Esiteks märkis Euroopa Kohus harta artikliga 7 tagatud tugevdatud kaitse kohaldamisala kohta, et samamoodi nagu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ( 3 ) artikli 8 lõige 1 tagab harta artikkel 7 õigusnõustamise salajasuse nii selle sisu kui ka selle toimumise osas. Erilist kaitset, mis on nende kahe artikliga advokaadi kutsesaladusele tagatud, õigustab asjaolu, et advokaatidele antakse demokraatlikus ühiskonnas põhjapanev ülesanne kaitsta õigussubjekte. See põhjapanev ülesanne hõlmab ühelt poolt nõuet, et igal õigussubjektil peab olema võimalus pöörduda vabalt oma advokaadi poole, ja teiselt poolt sellele vastavat nõuet, et advokaat peab olema oma kliendile lojaalne. Sellest tuleneb, et harta artikliga 7 advokaadi ja tema kliendi sõnumitele tagatud tugevdatud kaitsega on hõlmatud advokaadi õigusnõustamine, olenemata õigusvaldkonnast, mida see puudutab. See tähendab, et otsus, mis kohustab advokaati esitama riigiasutusele kõik andmed ja dokumendid tema suhete kohta kliendiga, mis puudutavad ühinguõiguse valdkonnas toimunud õigusnõustamist, riivab selle artikliga tagatud õigust, mille kohaselt tuleb austada advokaadi ja tema kliendi vahel edastatavate sõnumite saladust.

Teiseks tõdes Euroopa Kohus, et mis puudutab direktiivi 2011/16 kehtivust harta artikli 7 ja artikli 52 lõike 1 seisukohast, siis direktiivis 2011/16 ette nähtud taotluse alusel teabe vahetamiseks ( 4 ) on Euroopa Liidu seadusandja kindlaks määranud üksnes liikmesriikide vastastikused kohustused, lubades neil jätta teabetaotlus rahuldamata, kui taotletud uurimise läbiviimine või asjaomase teabe kogumine on vastuolus nende õigusnormidega. Nii on ta eelkõige jätnud liikmesriikidele ülesande tagada, et nende riigisisesed menetlused teabe kogumiseks selle vahetamise eesmärgil järgiksid hartat, eelkõige selle artiklit 7. Sellest järeldub, et asjaolu, et direktiivis 2011/16 ette nähtud taotluse alusel teabe vahetamise kord ei sisalda sätteid advokaadi ja tema kliendi sõnumite konfidentsiaalsuse kaitse kohta teabe kogumisel, mida taotluse saanud liikmesriik on kohustatud tegema, ei tähenda, et see direktiiv on vastuolus harta artikliga 7 ja artikli 52 lõikega 1.

Kolmandaks, mis puudutab sellise teabe väljastamiseks kohustava otsuse, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kooskõla harta artikliga 7 ja artikli 52 lõikega 1, siis tuletas Euroopa Kohus viimaks meelde, et harta artikkel 7 tagab advokaadi õigusnõustamise konfidentsiaalsuse, mis käsitleb nii selle toimumist kui ka sisu. Nii võivad isikud, kes advokaadiga nõu peavad, mõistlikult eeldada, et nende edastatud sõnumid jäävad privaatseks ja konfidentsiaalseks, ning kui erandjuhud välja arvata, ei avalda nende advokaat ilma nende nõusolekuta kellelegi, et nad temaga nõu peavad. Samas ei ole harta artiklis 7 tunnustatud õigused absoluutsed eelisõigused, vaid nende arvessevõtmisel tuleb silmas pidada nende ülesannet ühiskonnas. Nimelt, nagu nähtub harta artikli 52 lõikest 1, lubab harta nende õiguste teostamist piirata muu hulgas tingimusel, et piirangud võtavad arvesse nimetatud õiguste olemust.

Põhikohtuasjas põhineb vaidlusalune otsus riigisisestel õigusnormidel, mille kohaselt puudub juhul, kui advokaat tegutseb nõustajana või esindajana maksuasjades, advokaadi ja tema kliendi vahel edastatavate sõnumite saladusel artikliga 7 tagatud tugevdatud kaitse, välja arvatud kliendi kriminaalvastutuse ohu korral. Need õigusnormid jätavad aga peaaegu täielikult sellest kaitsest ilma advokaadiga maksuküsimustes peetavate konsultatsioonide sisu, st terve õigusharu, milles advokaat võib oma kliente nõustada, mistõttu see kaitse muutub asjaomases õigusharus koguni sisutühjaks. Vaidlusalune otsus, mis puudutab kogu toimikut, mis ei käsitle maksuvaldkonda, suurendab aga veelgi harta artikliga 7 kaitstud õiguse olemuse kahjustamise ulatust. Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et niisugune riigisisene õigusnorm – nagu ka selle kohaldamine põhikohtuasjas vaidlusaluse otsuse näol – ei piirdu kaugeltki erandlike olukordadega, vaid rikub harta artikliga 7 tagatud õiguse olemust juba seetõttu, et see säte lubab advokaadi ja tema kliendi vaheliste sõnumite puhul advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustuse nii suures ulatuses kõrvale jätta. Sellest tuleneb, et niisugune otsus, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kahjustab selle õiguse olemust, mille kohaselt tuleb austada advokaadi ja tema kliendi vahel edastatavate sõnumite saladust, ning on seega riive, mis ei ole põhjendatud.

( 1 ) Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2011, L 64, lk 1).

( 2 ) 22. mai 1931. aasta maksukorralduse seaduse (Abgabenordnung; Mémorial A 1931, nr 900) § 177 lõige 2 ei luba advokaadil, kes on saanud taotluse edastada ametiasutusele teavet, keelduda sellise teabe edastamisest, mis on talle usaldatud tema kutsetöö käigus, kui tegemist on asjaoludega, millest ta sai teada maksunõustaja või esindajana, välja arvatud juhul, kui tegemist on küsimustega, mille vastus võib tema kliendile kaasa tuua kriminaalvastutuse.

( 3 ) Alla kirjutatud Roomas 4. novembril 1950.

( 4 ) Direktiivi 2011/16 II peatüki I jagu.