EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda)
29. juuli 2024 ( *1 )
Eelotsusetaotlus – Ühine põllumajanduspoliitika – Määrus (EL) 2016/1012 – Tõupuhtad aretusloomad – Aretusühingu tunnustamise menetlus – Aretusprogrammi heakskiitmise menetlus – Võimalus keelduda sama tõu ja sama territooriumi osas teise aretusprogrammi heakskiitmisest, kui heakskiitmine võib kahjustada juba olemasolevat aretusprogrammi – Tõupuhaste loomade kasvatajate õigus valida olemasolevate eri aretusprogrammide vahel
Kohtuasjas C‑286/23,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Curtea de Apel Braşovi (Braşovi apellatsioonikohus, Rumeenia) 10. aprilli 2023. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 3. mail 2023, menetluses
Asociaţia Crescătorilor de Vaci „Bălţată Românească“ Tip Simmental
versus
Genetica din Transilvania Cooperativă Agricolă,
Agenţia Naţională pentru Zootehnie „Prof. dr. G. K. Constantinescu“,
EUROOPA KOHUS (kuues koda),
koosseisus: koja president T. von Danwitz, kohtunikud P. G. Xuereb (ettekandja) ja A. Kumin,
kohtujurist: J. Richard de la Tour,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– |
Asociaţia Crescătorilor de Vaci „Bălţată Românească“ Tip Simmental, esindaja: avocată N.‑G. Comşa‑Fulga, |
– |
Genetica din Transilvania Cooperativă Agricolă, esindajad: avocaţi A.‑A. Arseni, D. Dobrev ja L. Dobrinescu, |
– |
Rumeenia valitsus, esindajad: E. Gane ja L. Ghiţă, |
– |
Euroopa Komisjon, esindajad: L. Radu Bouyon, B. Rechena ja F. Thiran, |
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
kohtuotsuse
1 |
Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (ELT 2016, L 171, lk 66), artikli 4 lõike 3 punkti b, artikleid 8, 10 ja 13, I lisa 1. osa A jao punkti 4 ning I lisa 1. osa B jao punkti 2 alapunkti a selle määruse põhjendusi 21 ja 24 arvestades. |
2 |
Taotlus on esitatud kohtuvaidluses ühelt poolt Asociaţia Crescătorilor de Vaci „Bălţată Românească“ Tip Simmentali (Simmentali tüüpi veiste „Bălţată Românească“ kasvatajate ühendus, Rumeenia) (edaspidi „ühendus BR“) ning teiselt poolt Agenţia Naţională pentru Zootehnie „Prof. dr. G. K. Constantinescu“ (riiklik loomakasvatusamet „Prof. dr. G. K. Constantinescu“, Rumeenia) (edaspidi „loomakasvatusamet“) ja Genetica din Transilvania Cooperativă Agricolă (põllumajandusühistu „Transilvaania Geneetika“, Rumeenia) (edaspidi „GT“) vahel seoses viimasena nimetatud ühistu kui aretusühingu tunnustamisega veisetõu „Bălţată Românească“ aretusprogrammi täitmisel. |
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 |
Määruse 2016/1012 põhjendustes 1, 20, 21, 24, 31, 32 ja 34 on märgitud:
[…]
[…]
[…]
[…]
|
4 |
Määruse artikli 1 „Reguleerimisese ja kohaldamisala“ lõike 1 punktis b on sätestatud: „Käesolevas määruses sätestatakse […]
|
5 |
Määruse artikli 2 „Mõisted“ punktides 5, 8, 9 12 ja 26 on ette nähtud: „Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid: […]
[…]
[…]
[…]
|
6 |
Sama määruse II peatükk „Aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamine liikmesriikides ja aretusprogrammide heakskiitmine“ sisaldab artikleid 4–12. |
7 |
Määruse 2016/1012 artikkel 4 „Aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamine“ on sõnastatud järgmiselt: „1. Tõupuhaste aretusloomade osas võivad aretajate ühingud, organisatsioonid ja avaliku sektori asutused taotleda pädevalt asutuselt enda tunnustamist aretusühinguna. […] 3. Pädev asutus hindab lõikes 1 osutatud taotlusi. Ta tunnustab aretusühinguna iga lõike 1 esimeses lõigus osutatud taotlejat ja aretusettevõttena iga lõike 1 teises lõigus osutatud taotlejat, kes vastab järgmistele nõuetele:
|
8 |
Määruse artiklis 8 „Aretusprogrammide heakskiitmine, mida täidavad aretusühingud või aretusettevõtted“ on sätestatud: „1. Aretusühing või aretusettevõte esitab taotluse oma aretusprogrammi heakskiitmiseks pädevale asutusele, kes on seda aretusühingut või aretusettevõtet tunnustanud artikli 4 lõike 3 kohaselt. […] 3. Lõikes 1 osutatud pädev asutus hindab aretusprogrammi ja kiidab selle heaks järgmistel tingimustel:
[…] 5. Kui vähemalt 24-kuulise ajavahemiku jooksul ei osale lõike 3 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammis ükski aretaja, kelle majapidamine, kus ta oma aretusloomi peab, asub aretusprogrammi geograafilises piirkonnas, võib lõikes 1 osutatud pädev asutus nõuda, et asjaomane aretusühing või aretusettevõte kohandaks oma aretusprogrammi geograafilist piirkonda nii, et see ei hõlmaks seda konkreetset geograafilist piirkonda.“ |
9 |
Nimetatud määruse artiklis 10 „Aretusprogrammi heakskiitmisega seotud erandid artikli 8 lõikest 3“ on sätestatud: „1. Erandina artikli 8 lõikest 3 võib pädev asutus, kes on aretusühingu tunnustanud kooskõlas artikli 4 lõikega 3, keelduda heakskiitmast aretusühingu aretusprogrammi, mis vastab I lisa 2. osas sätestatud nõuetele […], põhjusel, et asjaomane aretusprogramm võib kahjustada sama tõu aretusprogrammi, mida täidab muu aretusühing ja mis on selles liikmesriigis juba heaks kiidetud vähemalt ühes järgmistest punktides:
2. Lõike 1 kohaldamiseks võtab pädev asutus nõuetekohaselt arvesse järgmist:
|
10 |
Sama määruse artiklis 13 „Artikli 8 lõike 3 […] kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammis osalevate aretajate õigused“ on sätestatud: „1. Aretajal on õigus osaleda artikli 8 lõike 3 […] kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammis, tingimusel et
2. Artikli 8 lõike 3 […] kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammis osaleval aretajal on järgmised õigused:
[…] 3. Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigustele ning juhul, kui aretaja peab aretusühingu või aretusettevõtte põhikirja kohaselt olema selle liige, on lõikes 1 osutatud aretajal ka õigus
|
11 |
Määruse 2016/1012 artikli 18 lõikes 2 on sätestatud: „Aretusühingud ei tohi keelduda kandmast oma tõuraamatu põhiosasse tõupuhast aretuslooma sel põhjusel, et ta on juba kantud sama tõu […] tõuraamatusse[…].“ |
12 |
Määruse I lisa „II peatükis osutatud aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamine ja aretusprogrammide heakskiitmine“ koosneb kolmest osast. |
13 |
Selle lisa 1. osas „Artikli 4 lõike 3 punktis b osutatud aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamise nõuded“ on ette nähtud:
|
14 |
Nimetatud lisa 2. osas „Aretusühingute ja aretusettevõtete artikli 8 lõikes 3 […] osutatud aretusprogrammide heakskiitmise nõuded“ on ette nähtud: „1. Artikli 8 lõikes 3 […] osutatud aretusprogramm peab sisaldama järgmist:
[…] 2. Aretusprogrammi kuulub piisav hulk aretusloomi ja piisav arv aretajaid geograafilises piirkonnas, kus seda aretusprogrammi täidetakse või soovitakse täita.“ |
Rumeenia õigus
15 |
16. jaanuari 2019. aasta loomakasvatusseaduse nr 32/2019 (Legea zootehniei nr. 32/2019; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 53, 21.1.2019) (põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal kehtinud redaktsioonis) artiklis 7 on ette nähtud: „Põllumajandus- ja maaelu arengu ministeerium tunnustab pädeva riikliku loomakasvatusasutuse kaudu aretusühinguid/aretusettevõtjaid ning aretajate organisatsioone/aretajate ühendusi kui poliitika, strateegiate, aretusprogrammide ja tootepoliitika väljatöötamise partnereid.“ |
16 |
Seaduse artikkel 21 on sõnastatud järgmiselt: „Loomade selektsioon ja aretamine toimuvad kooskõlas liidu ja riigisiseste õigusaktidega.“ |
17 |
Seaduse artiklis 24 on sätestatud: „1. Aretusühinguid ja aretusettevõtjaid ning aretusprogramme tunnustab pädev riiklik loomakasvatusasutus vastavalt liidu õigusaktidele. 2. Pädev riiklik loomakasvatusasutus hindab aretusühingu/aretusettevõtja esitatud aretusprogrammi ja kiidab selle heaks üksnes juhul, kui:
3. Pädev riiklik loomakasvatusasutus, kes on aretusühingut tunnustanud, võib aretusprogrammi heakskiitmisest keelduda põhjusel, et kõnealune aretusprogramm seaks ohtu mõne teise sama tõu puhul juba heakskiidetud aretusprogrammi vähemalt ühe järgmise aspekti puhul:
4. Lõike 3 kohaldamisel võtab pädev riiklik loomakasvatusasutus nõuetekohaselt arvesse järgmisi kriteeriume:
|
18 |
Valitsuse otsuse nr 1188/2014 riikliku loomakasvatusameti „Prof. dr. G. K. Constantinescu“ korralduse ja toimimise kohta (Hotărârea Guvernului nr. 1188/2014 privind organizarea și funcționarea Agenției Naționale pentru Zootehnie „Prof. dr. G. K. Constantinescu“) (Monitorul Oficial al României, I osa, nr 21, 12.1.2015) (põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal kehtinud redaktsioonis) artikli 1 lõikes 1 oli ette nähtud: „[Loomakasvatusamet], mis on asutatud [15. oktoobri 2014. aasta seaduse nr 139/2014 põllumajandus- ja maaelu arengu ministeeriumi ning teatavate sellega seotud struktuuride ümberkorraldusmeetmete kohta (Legea nr. 139/2014 privind unle măsuri pentru reorganizarea Ministerului Agriculturii și Dezvoltării Rurale, precum și a unor structuri aflate în subordinea acestuia) (Monitorul Oficial al României, I osa, nr 758, 20.10.2014)] (hiljem muudetud) artikli 8 alusel, on juriidilise isiku staatust omav keskvalitsuse eriorgan, mida rahastatakse täielikult riigieelarvest ning mis allub põllumajandus- ja maaelu arengu ministeeriumile.“ |
19 |
Valitsuse otsuse artikli 5 punktides a ja i oli sätestatud: „Vastavalt oma tegevusvaldkonnale ja seaduses sätestatud tingimustel [loomakasvatusamet]:
[…]
|
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
20 |
Loomakasvatusamet tunnustas 24. novembri 2020. aasta otsusega vastavalt määruse 2016/1012 artikli 4 lõikele 3 GTd kui aretusühingut, kes täidab veisetõu „Bălţată Românească“ tõupuhaste aretusloomade aretusprogrammi (edaspidi „GT aretusprogramm“). Nimetatud amet kiitis 2. detsembri 2020. aasta otsusega (koos 24. novembri 2020. aasta otsusega edaspidi „vaidlusalused otsused“) selle programmi heaks. |
21 |
Ühendus BR kui loomakasvatusameti tunnustatud aretusühing, kelle sama veisetõu „Bălţată Românească“ 2011. aastal heaks kiidetud aretusprogramm oli veel käimas, esitas vaidlusaluste otsuste peale kaebuse Curtea de Apel Braşovile (Braşovi apellatsioonikohus, Rumeenia), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus. |
22 |
Nimetatud ühendus väitis oma kaebuse põhjenduseks sisuliselt, et GT aretusprogramm, mis puudutas sama tõu aretusloomi samas geograafilises piirkonnas, st Rumeenia territooriumil, ja millel on tema enda aretusprogrammiga võrreldes sama eesmärk – asjaomase tõu parandamine –, võib viimati nimetatud programmi kahjustada, sest selle programmi heakskiitmine tõi kaasa märkimisväärse arvu loomakasvatajate lahkumise nimetatud ühenduse aretusprogrammist ja põhjustas suurt rahalist kahju. |
23 |
Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab kõigepealt, et käesoleval juhul nähtub loomakasvatusameti ühe talituse koostatud eksperdiarvamusest, et „[GT] aretusprogramm kahjustab [ühenduse BR] aretusprogrammi, sest selektsiooniga hõlmatud populatsioon on killustunud ning mida väiksem see on, seda suuremat sugulusaretust see põhjustab, mis omakorda vähendab geneetilist arengut; et need kaks programmi ei ole identsed, et neid täidetakse suures osas samas geograafilises piirkonnas Rumeenias ja et esineb kattuvusi, kuid et ühe ja sama tõu puhul on ühe aretusprogrammi olemasolu tõhusam kui mitme sellise programmi kooseksisteerimine“. |
24 |
Selles on samuti märgitud, et ühendus BR esitas taotluse peatada vaidlusaluste otsuste täitmine kõnealuse kohtu haldus- ja maksuasjade kojale ning et see taotlus jäeti 4. juuni 2021. aasta otsusega rahuldamata põhjendusel, et vastupidi nimetatud ühenduse väidetele ühelt poolt ei toimu aretusühingu tunnustamise menetlus ja selle ühingu aretusprogrammi(de) heakskiitmise menetlused samal ajal, kuivõrd teine menetlus tuleb vastavalt määruse 2016/1012 artikli 8 lõikele 1 läbi viia pärast esimest, ning teiselt poolt vastas GT aretusprogramm selle määruse I lisa 1. osa A jao punktis 4 ette nähtud nõudele, mis puudutab piisavalt suure arvu aretusloomade olemasolu selle programmiga hõlmatud geograafilises piirkonnas, mida käesoleval juhul tõendab asjaolu, et GT oli edastanud loomakasvatusametile nimekirja loomadest, kelle osalemist tema aretusprogrammis olid asjaomased loomakasvatajad taotlenud. Eelotsusetaotlusest nähtub samuti, et Înalta Curte de Casație şi Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) jättis GT esitatud kassatsioonkaebuse selle lahendi peale 5. aprilli 2022. aasta kohtuotsusega rahuldamata. |
25 |
Eelotsusetaotluse esitanud kohus toob aga välja, et põhikohtuasjaga analoogses kohtuasjas võttis selle kohtu haldus- ja maksuasjade koda vastupidise seisukoha, kui ta rahuldas taotlused, millega sama ühendus vaidlustas ühe teise veisekasvatajate ühenduse kui aretusühingu tunnustamise ning selle ühenduse aretusprogrammi heakskiitmise. Kassatsioonimenetlus selles asjas on Înalta Curte de Casație şi Justițies (kassatsioonikohus) praegu pooleli. |
26 |
Eeltoodud asjaolusid arvestades palub eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks selgitada, millised on aretusühingute tunnustamise tingimused. Ta soovib eelkõige teada, kas määruse 2016/1012 artikli 4 lõike 3 punkti b tuleb määruse põhjendust 21 ja I lisa 1. osa A jao punkti 4 arvestades tõlgendada nii, et teatavat üksust saab aretusühinguna tunnustada siis, kui ta tunnustuse taotlemise ajal üksnes juhindub selliste loomakasvatajate taotluste või võetud kohustuste allkirjastamisega enda aretusprogrammi kaasamise projektist, kes juba osalevad teatavas heaks kiidetud aretusprogrammis, mida täidab muu aretusühing, või nii, et heakskiidu võib saada ainult siis, kui need loomakasvatajad on tunnustustaotluse esitamise kuupäeva seisuga tegelikult osa tunnustamist taotleva üksuse „portfellist“. |
27 |
Teiseks on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus aretusprogrammide heakskiitmist reguleerivate tingimuste kohta. Tuginedes määruse 2016/1012 artikli 13 sätetele ning arvestades selle määruse põhjendust 24 ja I lisa 1. osa B jao punkti 2 alapunkti a, soovib ta sellega seoses esimesena teada, kas tõupuhaste loomade kasvatajad võivad vabalt otsustada juba heakskiidetud aretusprogrammist lahkuda, et osaleda heakskiitmisel olevas muus aretusprogrammis. Juhul kui see vabadus on olemas, tuleb kindlaks teha, mil määral võib seda piirata vajadus mitte kahjustada juba käimasolevat aretusprogrammi, mis on ette nähtud määruse 2016/1012 artikli 10 lõikes 1, arvestades selle määruse põhjendust 21. |
28 |
Teisena soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kuidas tõlgendada artikli 10 lõikes 1 sisalduvat väljendit „võib […] keelduda“. Ta küsib eelkõige, kas see väljend tähendab, et pädeval riiklikul asutusel on aretusprogrammide heakskiitmisel teatav kaalutlusruum, või peab ta keelduma uue aretusprogrammi heakskiitmisest, kui see võib kahjustada juba olemasolevat programmi. |
29 |
Kolmanda ja viimasena soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas sama tõu ja sama geograafilise piirkonna jaoks võivad samal ajal olla olemas mitu aretusprogrammi, millel on sarnased eesmärgid, mis on seotud asjaomase tõu parandamisega. |
30 |
Neil asjaoludel otsustas Curtea de Apel Braşov (Braşovi apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
|
Eelotsuse küsimuste analüüs
Esimene küsimus
31 |
Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse 2016/1012 artikli 4 lõike 3 punkti b koostoimes selle määruse I lisa 1. osaga ja määruse põhjendust 24 arvestades tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui aretusühinguna tunnustatakse taotlejat, kes selleks, et tõendada, et tal on piisavalt suur aretusloomade arv ja piisavalt suur loomakasvatajate arv, tugineb osalemiskohustustele, mille on allkirjastanud juba mõne teise tunnustatud aretusühingu aretusprogrammi kantud loomakasvatajad. |
Vastuvõetavus
32 |
Rumeenia valitsus väidab esimese võimalusena, et esimene küsimus on vastuvõetamatu sisuliselt põhjusel, et vastus sellele küsimusele ei ole põhikohtuasja lahendamiseks vajalik. Selle valitsuse sõnul peab eelotsusetaotluse esitanud kohus üksnes kontrollima faktilisi asjaolusid ja lisaks on tal asjakohane teave, et hinnata, kas täidetud on määruses 2016/1012 kehtestatud nõuded loomakasvatajate ja loomade arvu kohta, mis on aretusühingu tunnustamiseks nõutavad. Lisaks leiab valitsus, et see küsimus on seoses kolmanda ja neljanda eelotsuse küsimusega üleliigne. |
33 |
Selles osas väärib meeldetuletamist, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artikliga 267 kehtestatud Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute koostöö raames üksnes asja menetleva ja selles tehtava kohtulahendi eest vastutava liikmesriigi kohtu ülesanne hinnata kohtuasja eripära arvesse võttes nii eelotsuse vajalikkust asjas otsuse tegemiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Järelikult on Euroopa Kohus juhul, kui esitatud küsimused puudutavad liidu õigusnormi tõlgendamist või kehtivust, üldjuhul kohustatud otsuse tegema (18. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Girelli Alcool, C‑509/22, EU:C:2024:341, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika). |
34 |
Sellest järeldub, et eeldatakse, et liidu õigust puudutavad küsimused on asjakohased. Euroopa Kohus võib keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamast vaid siis, kui on ilmne, et küsimuses osutatud liidu õigusnormi tõlgendusel või kehtivuse kontrollimisel ei ole mingit seost põhikohtuasja asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda talle esitatud küsimustele tarvilik vastus (18. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Girelli Alcool, C‑509/22, EU:C:2024:341, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika). |
35 |
Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et esimene küsimus puudutab määruse 2016/1012 tõlgendamist ja selle eesmärk on selgitada aretusühingule tunnustuse andmiseks esitatavaid tõendamisnõudeid. |
36 |
Sellega seoses näib taotletud liidu õiguse tõlgendusel olevat seos põhikohtuasja esemega, mis puudutab GT tunnustamist aretusühinguna selle määruse alusel. Esitatud küsimuse eesmärk on just nimelt selgitada nimetatud määruses sätestatud nõudeid. Lisaks ei nähtu Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et probleem oleks hüpoteetiline. Peale selle sisaldab eelotsusetaotlus vajalikke faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, et Euroopa Kohus saaks esitatud küsimusele vastata. Asjaolu, et see küsimus võib olla samas eelotsusetaotluses esitatud teiste küsimustega võrreldes üleliigne, ei mõjuta lõpuks selle vastuvõetavust. Neil asjaoludel ei saa käesoleva kohtuotsuse punktis 34 meelde tuletatud asjakohasuse eeldust kahtluse alla seada. |
37 |
Seega on esimene küsimus vastuvõetav. |
Sisulised küsimused
38 |
Seoses sellega tuleb meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õigusnormi tõlgendamisel arvesse võtta mitte ainult normi sõnastust, vaid ka selle konteksti ning vastava õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa õigusnorm on. Ka liidu õigusnormi kujunemislugu võib anda selle normi tõlgendamiseks asjakohast teavet (11. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Inditex, C‑361/22, EU:C:2024:17, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika). |
39 |
Määruse 2016/1012 artikli 4 lõike 3 teise lause kohaselt tunnustab pädev asutus aretusühinguna iga taotlejat, kes vastab selle sätte punktides a–d nimetatud nõuetele. |
40 |
Nimetatud määruse artikli 4 lõike 3 punktis b on ette nähtud, et taotluses peab olema tõendatud, et taotleja vastab I lisa 1. osas esitatud nõuetele seoses oma aretusprogrammiga, mille heakskiitmist ta kavatseb taotleda. |
41 |
Taotleja peab sama määruse I lisa 1. osa A jao punkti 4 kohaselt omama iga aretusprogrammi jaoks piisavat hulka aretusloomi selle aretusprogrammi geograafilises piirkonnas. Lisaks peab taotleja määruse 2016/1012 I lisa 1. osa B jao punkti 1 alapunkti a kohaselt tagama piisava arvu aretajate osalemise kõigis oma aretusprogrammides. Selles kontekstis tuleb meelde tuletada, et liikmesriigi kohtu ülesanne on kontrollida, kas need nõuded on igal konkreetsel juhul täidetud või mitte. |
42 |
Määruse 2016/1012 artikli 4 lõike 3 sõnastusega ei ole seega vastuolus see, kui tõendid piisavalt suure hulga aretusloomade ja piisava arvu loomakasvatajate olemasolu kohta põhinevad osalemiskohustustel, mille on allkirjastanud loomakasvatajad, kes on juba registreeritud mõne muu tunnustatud aretusühingu aretusprogrammis ja kes ei ole taotlejast ühinguga seega ametlikult liitunud. |
43 |
Mis puudutab selle sätte konteksti, siis tuleb märkida, et määruse 2016/1012 põhjenduse 24 kohaselt peab taotleja olema aretusühinguna tunnustatud üksnes siis, „kui […] aretajad osalevad aretusprogrammides“. Kõnealuse määruse artikli 8 lõikest 5 tuleneb siiski, et pädeva riigisisese asutuse poolt heaks kiidetud aretusprogrammi on võimalik vähemalt 24 kuu jooksul läbi viia, ilma et ükski loom selles osaleks. |
44 |
Lisaks nähtub ka nimetatud määruse põhjendusest 34, artikli 13 lõikest 3 ja I lisa 1. osa B jao punkti 1 alapunkti b alapunktist iv, et loomakasvatajate osalemine ei eelda tingimata nende liikmesust aretusühingus, mistõttu ei saa formaalne kuulumine niisugusesse aretusühingusse olla määrav selle hindamisel, kas selline ühing täidab nimetatud määruses ette nähtud tunnustamise tingimusi. |
45 |
Lõpetuseks tuleb samuti tõdeda, et määruse 2016/1012 põhjendusest 32 nähtuvalt peab aretusühingu tunnustamine olema lahutatud tema aretusprogrammide heakskiitmisest. |
46 |
Mis puudutab määrusega 2016/1012 taotletavaid eesmärke, siis tuleb märkida, et selle põhjendust 1 arvestades on määruse eesmärk aidata kaasa muu hulgas veiste aretusele, kasutades tõupuhtaid aretusloomi. Lisaks tuleneb määruse põhjenduse 21 esimesest ja teisest lausest, et kindlaksmääratud kriteeriumidele vastava aretusühingu või aretusettevõtte õigus tunnustusele peaks olema loomade aretust ja siseturgu käsitleva liidu õiguse aluspõhimõte. Pädev asutus ei tohiks põhjendada juba tunnustatud aretusühingu majandustegevuse kaitsmisega mõne teise sama tõuga tegeleva aretusühingu tunnustamisest keeldumist ega siseturu põhimõtete rikkumist. Nimetatud määruse põhjendusest 31 nähtub samuti, et määruse eesmärk on tagada ettevõtlusvabadus ja eemaldada tõkked aretusloomade ja aretusmaterjali vabalt liikumiselt. |
47 |
Seega eeldab veiste kasvatamise ja turustamise edendamise eesmärkide saavutamine ühendusesiseses kaubanduses seda, et eri liikmesriikides on olemas piisav arv aretusühinguid. Sellega seoses toetab määrus 2016/1012 uute aretusühingute tunnustamist (vt analoogia alusel 11. novembri 2004. aasta kohtuotsus Zuchtverband für Ponys, C‑216/02, EU:C:2004:703, punktid 32 ja 33). |
48 |
Seega, kui tunnustamistaotlus võidaks jätta rahuldamata üksnes põhjusel, et see põhineb osalemiskohustustel, mille on allkirjastanud loomakasvatajad, kes on juba registreeritud sama tõu aretusprogrammi raames mõnes teises juba tunnustatud aretusühingus, võib määruse 2016/1012 põhjendustes 1, 21 ja 31 osutatud eesmärkide saavutamine sattuda ohtu. |
49 |
Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruse 2016/1012 artikli 4 lõike 3 punkti b koostoimes selle määruse I lisa 1. osaga ning põhjendust 24 arvestades tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus see, kui aretusühinguna tunnustatakse taotlejat, kes selleks, et tõendada, et tal on piisavalt hulk aretusloomi ja piisavalt suur loomakasvatajate arv, tugineb osalemiskohustustele, mille on allkirjastanud juba mõne teise tunnustatud aretusühingu aretusprogrammi kantud loomakasvatajad. |
Teine kuni neljas küsimus
50 |
Teise kuni neljanda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse 2016/1012 artiklit 10 koostoimes selle määruse artikliga 13 ja I lisa 1. osa B jao punkti 2 alapunktiga a ning nimetatud määruse põhjendusi 21 ja 24 arvestades tuleb tõlgendada esiteks nii, et kui liikmesriigis on käimas aretusprogramm, mille peamine eesmärk on teatava loomatõu parandamine, võib selle riigi pädev asutus heaks kiita muu aretusühingu esitatud uue aretusprogrammi sama geograafilise piirkonna kohta, millel on varasema aretusprogrammiga sama eesmärk ja mille käigus on aretusloomad selekteeritud juba käimasoleva aretusprogrammi loomakasvataja aretusloomade hulgast, ning teiseks, kui see heakskiit võib kahjustada üht või mitut määruse 2016/1012 artikli 10 lõike 1 punktides a–c nimetatud elementi, on sellel asutusel kohustus, mitte õigus keelduda uue aretusprogrammi heakskiitmisest. |
Vastuvõetavus
51 |
Rumeenia valitsus väidab, et teine küsimus ei ole vastuvõetav, sest vastus sellele küsimusele ei ole põhikohtuasja lahendamiseks vajalik, ning et lisaks on see küsimus kolmanda ja neljanda küsimusega võrreldes üleliigne. |
52 |
Samadel põhjustel, mis on esitatud käesoleva kohtuotsuse punktis 36, ei saa teise küsimuse asjakohasuse eeldust kahtluse alla seada. See küsimus on seega vastuvõetav. |
Sisulised küsimused
53 |
Esimesena tuleb märkida, et kuigi määruse 2016/1012 artikli 8 lõike 3 kohaselt kiidab pädev asutus talle esitatud aretusprogrammi heaks, kui on täidetud selle lõike punktides a–c loetletud tingimused, on määruse artiklis 10 selle suhtes siiski ette nähtud erand, kuivõrd lõikes 1 on sätestatud, et pädev asutus, kes on aretusühingu tunnustanud, võib keelduda heakskiitmast aretusühingu aretusprogrammi, põhjusel, et asjaomane aretusprogramm võib kahjustada sama tõu aretusprogrammi, mida täidab muu aretusühing ja mis on selles liikmesriigis juba heaks kiidetud vähemalt ühes artikli 10 lõike 1 punktides a–c ette nähtud punktides. |
54 |
Määruse 2016/1012 artikli 10 lõikes 2 on loetletud kriteeriumid, mida nimetatud asutus peab niisuguse ohu olemasolu hindamisel arvesse võtma, sealhulgas kriteeriumid, milleks on ühelt poolt asjaomases liikmesriigis kõnealuse tõu jaoks juba heaks kiidetud aretusprogrammide arv ja teiselt poolt nende aretusprogrammidega hõlmatud aretuspopulatsioonide suurus. |
55 |
Teisena tuleb siiski tõdeda, et määruse 2016/1012 põhjenduses 21 on sõnaselgelt ette nähtud võimalus kiita heaks „mõni teine sama loomatõu aretusprogramm“, mis hõlmab sama geograafilist piirkonda ja järgib sama eesmärki kui juba olemasolev aretusprogramm. Samast põhjendusest nähtub samuti, et liidu seadusandja kavatsus oli lubada selliseid teisi aretusprogramme, mida täidetakse sama tõu aretusloomadega, „keda saab aretusprogrammi kaasata sama tõu aretusprogrammi juba täitva aretusühingu aretuspopulatsioonist“. |
56 |
Selles kontekstis on nimetatud määruse artikli 18 lõikes 2 täpsustatud, et „[a]retusühingud ei tohi keelduda kandmast oma tõuraamatu põhiosasse tõupuhast aretuslooma sel põhjusel, et ta on juba kantud sama tõu […] tõuraamatusse[…]“. |
57 |
Lisaks nähtub sama määruse artikli 13 lõikest 1 ühemõtteliselt, et aretajal on õigus osaleda heaks kiidetud aretusprogrammis, kui ta vastab selle sätte punktides a ja b nimetatud tingimustele. |
58 |
Kolmandana tuleb meelde tuletada, et määruse 2016/1012 artikli 10 lõige 1 on erand selle määruse artikli 8 lõikes 3 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt peab pädev asutus talle esitatud aretusprogrammid heaks kiitma, kui need vastavad viimati nimetatud sätte punktides a–c loetletud tingimustele. Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb aga erandeid tõlgendada kitsalt, kuna vastasel korral muutuksid üldreeglid sisutühjaks (28. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Generalstaatsanwaltschaft München (väljaandmine ja ne bis in idem’i põhimõte), C‑435/22 PPU, EU:C:2022:852, punkt 120 ning seal viidatud kohtupraktika). |
59 |
Lisaks kasutatakse selle määruse artikli 10 lõikes 1 väljendit „võib […] keelduda“. Olgu ka märgitud, et kõnealuse määruse põhjenduses 21 käsitletakse uue aretusprogrammi heakskiitmisest keeldumist piiravalt, kuna selle sõnastuse kohaselt „peaks selle liikmesriigi pädeval asutusel siiski olema teatavatel konkreetsetel juhtudel õigus jätta sama tõu teine aretusprogramm heakskiitmata“. |
60 |
Sellest järeldub, et määrus 2016/1012 annab liikmesriigi pädevatele asutustele kaalutlusõiguse, mis võimaldab neil keelduda uue aretusprogrammi heakskiitmisest, isegi kui see vastab selle määruse I lisas ette nähtud tingimustele, kui selline programm võib kahjustada juba olemasolevat aretusprogrammi ühe või mitme selle artikli 10 lõike 1 punktides a–c ammendavalt loetletud elemendi osas, mille kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne. Muudel juhtudel on pädevad asutused vastavalt määruse 2016/1012 artikli 8 lõikele 3 kohustatud neile esitatud aretusprogrammid heaks kiitma, tingimusel et need vastavad artikli 8 lõike 3 punktides a–c loetletud tingimustele. |
61 |
Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele kuni neljandale küsimusele vastata, et määruse 2016/1012 artiklit 10 koostoimes selle määruse artikliga 13 ja I lisa 1. osa B jao punkti 2 alapunktiga a ning nimetatud määruse põhjendusi 21 ja 24 arvestades tuleb tõlgendada nii, et esiteks, kui liikmesriigis on käimas aretusprogramm, mille peamine eesmärk on teatava loomatõu parandamine, võib selle riigi pädev asutus heaks kiita muu aretusühingu esitatud uue aretusprogrammi sama geograafilise piirkonna kohta, millel on varasema aretusprogrammiga sama eesmärk ja mille käigus on aretusloomad selekteeritud juba käimasoleva aretusprogrammi loomakasvataja aretusloomade hulgast, ning teiseks, kui see heakskiit võib kahjustada üht või mitut määruse 2016/1012 artikli 10 lõike 1 punktides a–c nimetatud elementi, on sellel asutusel õigus uue aretusprogrammi heakskiitmisest keelduda. |
Kohtukulud
62 |
Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata. |
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab: |
|
|
Allkirjad |
( *1 ) Kohtumenetluse keel: rumeenia.