Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
ATHANASIOS RANTOS
esitatud 11. juulil 2024(1)
Kohtuasi C‑205/23
Engie România SA
versus
Autoritatea Naţională de Reglementare în Domeniul Energiei
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Bucureşti (Bukaresti apellatsioonikohtus, Rumeenia))
Eelotsusetaotlus – Energeetika – Direktiiv 2009/73/EÜ – Maagaasi siseturg – Artikkel 3 – Avaliku teenuse osutamise kohustused ja tarbijakaitse – Maagaasitarnija läbipaistvuskohustuse rikkumine kodutarbijate suhtes – Haldussanktsioonide kumuleerimine sama rikkumise eest – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikkel 50 – Ne bis in idem‑põhimõte – Artikli 52 lõige 1 – Ne bis in idem‑põhimõttele seatud piirangud – Proportsionaalsus
I. Sissejuhatus
1. Käesolev eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Bucureşti (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia), puudutab Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklite 50 ja 52 ning proportsionaalsuse põhimõtte tõlgendamist.
2. Taotlus on esitatud maagaasitarnija Engie România SA (edaspidi „Engie“ või „apellant“) ja Autoritatea Națională de Reglementare în Domeniul Energiei (riiklik energiasektori reguleeriv asutus, Rumeenia; edaspidi „ANRE“) vahelises kohtuvaidluses viimase koostatud protokolli üle, milles tuvastati Engie poolt väidetavalt toime pandud haldusrikkumine ja määrati selle eest karistus.
3. Euroopa Kohtu palvel keskendutakse käesolevas ettepanekus teise eelotsuse küsimuse analüüsile, mis puudutab harta artiklis 50 sätestatud ne bis in idem‑põhimõtte kohaldamist koostoimes harta artikli 52 lõikega 1, mis kehtestab sellele põhimõttele piirangud. Täpsemalt tekib sisuliselt küsimus, kas see, kui nii energiasektori reguleeriv asutus kui ka tarbijakaitseamet määravad maagaasitarnijale haldussanktsiooni faktiliste asjaolude eest, mis on väidetavalt identsed, kuid mille eest need kaks asutust määravad erinevate sätete alusel sanktsiooni eraldi, kujutab endast selle põhimõtte kohaldamise põhjendatud piirangut.
4. Käesolev kohtuasi annab Euroopa Kohtule võimaluse esiteks täpsustada veelgi oma kohtupraktikat ne bis in idem‑põhimõtte arvessevõtmise kohta kontekstis, kus korraga toimub kaks haldusmenetlust juriidilise isiku üle tehtava järelevalve ja sanktsiooni määramise asjus, mida viivad paralleelselt läbi kaks pädevat asutust, kes on väidetavalt samade uurimise all olevate faktiliste asjaolude eest väljastanud eraldiseisvad individuaalaktid sanktsiooni määramise kohta, ning teiseks määrata kindlaks, mil määral on selline aktide kumuleerimine kooskõlas liidu õiguses tunnustatud proportsionaalsuse põhimõttega.
II. Õiguslik raamistik
A. Liidu õigus
5. Ne bis in idem‑põhimõte on sätestatud harta artiklis 50 „Mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld“, mis on sõnastatud järgmiselt:
„Kedagi ei tohi uuesti kohtu alla anda ega karistada kuriteo eest, milles ta on liidu territooriumil seaduse järgi juba lõplikult õigeks või süüdi mõistetud.“
6. Harta artikli 51 „Reguleerimisala“ lõikes 1 on sätestatud:
„Harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Seepärast austavad nad õigusi, järgivad põhimõtteid ning edendavad nende kohaldamist oma asjaomase pädevuse kohaselt, võttes arvesse liidule aluslepingute muudes osades antud volituste piire.“
7. Harta artikli 52 „Õiguste ja põhimõtete ulatus ja tõlgendamine“ lõikes 1 on ette nähtud:
„Hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.“
B. Rumeenia õigus
8. 10. juuli 2012. aasta seaduse nr 123 elektri ja maagaasi kohta (Legea nr. 123, energiei electrice și a gazelor naturale; edaspidi „seadus nr 123/2012“)(2) artikli 143 lõike 1 punktis k on sätestatud:
„Maagaasitarnijal on eelkõige järgmised kohustused:
[…]
k) edastada lõpptarbijatele läbipaistev teave kohaldatavate hindade/tariifide ning, olukorrast olenevalt, pakutavate teenuste saamise ja kasutamise üldtingimuste kohta.“
9. Selle seaduse artikli 194 punktis 24 bis on sätestatud:
„Järgmised faktilised asjaolud kujutavad endast maagaasisektori tegevust reguleerivate õigusnormide rikkumist: […] maagaasituru osaliste poolt artikli 143 lõikest 1, artikli 144 bis ja artikli 145 lõike 4 punktist g tulenevate kohustuste täitmata jätmine.“
10. Nimetatud seaduse artikli 195 punkti 2 alapunkti c kohaselt on selline haldusrikkumine karistatav rahatrahviga summas 20 000 kuni 400 000 Rumeenia leud (RON) (umbes 4057 eurot kuni umbes 81 147 eurot).
III. Põhikohtuasi, eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus
11. Autoritatea Națională pentru Protecția Consumatorilor (riiklik tarbijakaitseamet, Rumeenia, edaspidi „ANPC“) tuvastas 14. septembri 2021. aasta otsuses, et Engie on kasutanud oma majandustegevuses(3) eksitavaid ja agressiivseid kaubandustavasid, ning kohustas teda need tavad lõpetama, peatama oma tegevuse kuni väidetavate ebaausate kaubandustavade lõpetamiseni ja mitte muutma kodutarbijate maagaasi tarnimise hinda.
12. ANRE tuvastas 11. oktoobril 2021, et Engie kui volitatud maagaasitarnija on rikkunud seaduse nr 123/2012 artikli 143 lõike 1 punktis k ette nähtud läbipaistvuskohustust, ning määras talle haldustrahvi kogusummas 800 000 leud (umbes 160 000 eurot) (edaspidi „vaidlusalune protokoll“), kuna see tarnija oli esiteks pannud toime rikkumisi teatavate maagaasipakkumiste sisu puudutavas ja teiseks ei olnud ta piisavalt selgelt esitlenud võimalust 12 kuu jooksul muuta maagaasi tarnehinda, mille alusel sõlmiti lepingud tema klientidega. Lisaks kohustas ANRE Engiet võtma kõik vajalikud meetmed, et: esiteks teatada oma 12 lõpptarbijale, et maagaasihind, mille pakkumise kohustuse ta oli võtnud, jääb samaks; teiseks tühistada nendele klientidele edastatud lepingulisad; kolmandaks teha kindlaks kõik lõpptarbijad, kes olid andnud nõustumuse standardpakkumistele nendes pakkumustes ette nähtud ajavahemiku jooksul kehtiva fikseeritud hinnaga ja kellele saadeti hiljem teated ja lepingulisad enne selle perioodi lõppu tarnitava maagaasi hinna tõstmiseks; ning neljandaks teavitada neid tarbijaid fikseeritud gaasihinna säilimisest vastavalt nendele pakkumustele ja tühistada edastatud lisad.
13. Neil asjaoludel esitas Engie vaidlusaluse protokolli peale kaebuse Judecătoria Sectorului 4 Bucureștile (Bukaresti neljanda ringkonna esimese astme kohus, Rumeenia). Nimetatud kohus jättis 14. märtsi 2022. aasta otsusega kaebuse põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Engie esitas seejärel selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Tribunalul Bucureștile (Bukaresti apellatsioonikohus).
14. See kohus märgib esiteks, et on vaja selgitada, kas ANRE võib kohustada maagaasitarnijat viimasel tarbijate ees oleva läbipaistvuskohustuse väidetava rikkumise tõttu rakendama direktiivi 2009/73/EÜ(4) artikli 3 lõikes 1 ette nähtud turuhinnast erinevat hinda.
15. Teiseks märgib see kohus, et nii ANRE kui ka ANPC tuvastasid sisuliselt samad faktilised asjaolud, kuid kvalifitseerisid need erinevalt, ja määrasid Engiele eraldiseisvate aktidega haldustrahvid ja sama hüvitamiskohustuse, see tähendab kohustuse jääda standardpakkumises kehtestatud hinna juurde, milleks käesoleval juhul oli 2021. aasta aprillis kehtinud hind. Seetõttu leiab see kohus, et tuleb kindlaks teha, kas ne bis in idem‑põhimõte on kohaldatav sanktsioonidele, mille määrab esimene asutus seaduse nr 123/2012 alusel, millega võeti Rumeenia õiguskorda üle direktiiv 2009/73, ja teine asutus Rumeenia tarbijakaitseõiguse alusel.
16. Neil asjaoludel otsustas Tribunalul București (Bukaresti apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas läbipaistvuskohustuse, mis on maagaasitarnijatel kodutarbijate suhtes ning mis võeti riigisisestesse õigusaktidesse üle ja mille rikkumist käsitatakse nende õigusaktide tähenduses haldusrikkumisena (contravenția), väidetava rikkumise tagajärjel võib liikmesriigi pädev asutus ka kohustada maagaasitarnijat rakendama suhetes tarbijatega halduskorras kehtestatud hinda, mis ei arvesta maagaasiturul hindade vaba kujunemise põhimõtet, mis on sätestatud [direktiivi 2009/73] artikli 3 lõikes 1?
2. Kas asjaolu, et maagaasitarnijale määravad sanktsiooni nii tarbijakaitseamet kui ka riiklik energiasektori reguleeriv asutus, koostades kaks eraldiseisvat haldusrikkumise protokolli, millega nad kehtestavad tarnijale samad meetmed (meetmeid kehtestavate haldusaktide dubleerimine), võib pidada ne bis in idem‑põhimõtte põhjendatud piiramiseks harta artikli 52 tähenduses, või rikub see viidatud põhimõtet?
Kas erinevate ametiasutuste poolt samadel asjaoludel samu meetmeid kehtestavate aktide kumuleerimine on vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega?“
17. Kirjalikud seisukohad esitasid Engie, ANRE, Rumeenia ja Kreeka valitsus ning Euroopa Komisjon. Samad menetlusosalised esitasid ka suulisi seisukohti kohtuistungil, mis toimus 24. aprillil 2024.
IV. Õiguslik analüüs
A. Teine eelotsuse küsimus
18. Teise eelotsuse küsimusega, mis on käesoleva ettepaneku ese, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas harta artikleid 50 ja 52 tuleb tõlgendada nii, et see, kui nii energiasektori reguleeriv asutus kui ka ANPC määravad maagaasitarnijale sanktsiooni identsete faktiliste asjaolude eest, kuid mille eest need kaks ametiasutust on määranud erineval õiguslikul alusel sanktsiooni eraldi, kujutab endast ne bis in idem‑põhimõtte kohaldamise põhjendatud piirangut.
1. Sissejuhatavad märkused
a) Harta artikli 50 kohaldamisala
19. Kõigepealt tuleb märkida, et harta kohaldamisala liikmesriikide tegevuse suhtes on määratletud selle artikli 51 lõikes 1, mille kohaselt on harta sätted liikmesriikidele ette nähtud üksnes liidu õiguse kohaldamise korral(5).
20. Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud teabest, et mõlemad vaidlusalused protokollid koostati Rumeenia õigusnormide alusel, millega võeti üle vastavalt direktiivid 2009/73 ja 2005/29/EÜ(6). Seega, kuna nende riigisiseste õigusnormidega rakendatakse liidu õigust, kuuluvad need harta kohaldamisalasse harta artikli 51 tähenduses ja seega on harta artikkel 50 põhikohtuasjas kohaldatav.
21. Tuleb samuti meelde tuletada, et harta artiklis 50 sätestatud ne bis in idem‑põhimõte on liidu õiguse aluspõhimõte(7), mis keelab samadel asjaoludel ja sama isiku suhtes nii menetluste kui ka sanktsioonide kumuleerumist, mis on selle artikli tähenduses karistusõiguslikku laadi(8). Ne bis in idem‑põhimõtte piirangud võivad siiski olla harta artikli 52 lõike 1 alusel põhjendatud, kui selles sättes loetletud tingimused on täidetud(9).
b) Karistatava süüteo „karistusõiguslik“ laad
22. Kõigepealt tuleb märkida, et Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et vaidlusaluste menetluste ja sanktsioonide karistusõigusliku laadi hindamiseks on asjakohased kolm kriteeriumi. Esimene kriteerium on süüteo õiguslik kvalifitseerimine riigisiseses õiguses, teine on süüteo laad ning kolmas on selle sanktsiooni raskus, mis võidakse isikule määrata(10).
23. Esiteks, mis puudutab süüteo õiguslikku kvalifitseerimist riigisiseses õiguses, siis tuleb tõdeda, et määratud sanktsioonid on eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul riigisiseses õiguses kvalifitseeritud „haldusrikkumiseks“ ja et menetlused, mille tulemusel need sanktsioonid määrati, on haldusmenetlused.
24. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast nähtub siiski, et harta artikkel 50 ei piirdu aga ainuüksi menetluste ja sanktsioonidega, mis on riigisiseses õiguses kvalifitseeritud „karistusõiguslikuks“, vaid see artikkel hõlmab – sõltumata riigisiseses õiguses antud kvalifikatsioonist – menetlusi ja sanktsioone, mida tuleb käesoleva ettepaneku punktis 22 nimetatud kahe ülejäänud kriteeriumi põhjal pidada oma laadilt karistusõiguslikuks(11).
25. Teiseks, mis puudutab süüteo laadiga seotud kriteeriumi, siis tuleb kontrollida, kas kõnealusel karistusel on karistuslik eesmärk, võtmata arvesse asjaolu, et sellel on ka ennetav eesmärk. Nimelt tuleneb kriminaalkaristuste olemusest endast, et nende eesmärk on nii õigusvastaste tegude eest karistamine kui ka selliste tegude ennetamine(12). Seevastu meede, millega üksnes heastatakse asjaomase süüteoga tekitatud kahju, ei ole karistusõiguslik(13).
26. Käesoleval juhul nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast teabest, et kui maagaasitarnija rikub läbipaistvus- ja tarbijate teavitamise kohustust, võib selle eest seaduse nr 123/2012 sätete alusel määrata rahalise karistuse(14). Sama kehtib sanktsioonide kohta, mille on määranud ANPC seaduse nr 363/2007 alusel, mis näeb ette, et ka ebaausate või eksitavate kaubandustavade eest määratakse rahatrahv(15). Lisaks tuleneb samast teabest, et lisaks rahaliste karistuste määramisele võtsid need kaks asutust üksteist täiendavaid parandusmeetmeid (mida eelotsusetaotluse esitanud kohus kvalifitseeris „kahju hüvitamise kohustus(t)eks“, kohustades Engied jääma standardpakkumises 2021. aasta aprillis fikseeritud hinna juurde.
27. Sellega seoses tuleb teha vahet ühelt poolt ANPC ja ANRE määratud haldussanktsioonide ning teiselt poolt nende asutuste võetud üksteist täiendavate parandusmeetmete vahel. Kuigi näib küll, et ei ole võimalik vaidlustada – kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangust ei tulene teisiti –, et Engiele määratud rahalistel karistustel on nii karistuslik kui ka ennetav eesmärk, ei ole see nii üksteist täiendavate meetmete puhul, arvestades käesoleva ettepaneku punktis 25 viidatud Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt ei ole meede, mis piirdub asjaomase rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisega [või heastamisega], karistusõiguslikku laadi.
28. Kolmandaks, mis puudutab määratud sanktsiooni raskust käsitlevat kriteeriumi, mida tuleb hinnata ette nähtud maksimaalse sanktsiooni alusel(16), siis tuleb tõdeda, et Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust nähtub, et Engiele määrati kaks sanktsiooni, mis olid vastavalt 800 000 leud (umbes 160 000 eurot) ANRE(17) määratud sanktsiooni puhul ja 150 000 leud (umbes 30 000 eurot) ANPC määratud karistuse puhul(18).
29. Seega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kõigi tema käsutuses olevate andmete põhjal kontrollima, kas need sanktsioonid on summa poolest piisavalt ranged, et neid saaks kvalifitseerida „oma laadilt karistusõiguslikeks“ sanktsioonideks(19).
2. Ne bis in idem‑põhimõtte kohaldamise tingimused
30. Ne bis in idem‑põhimõtte kohaldamise suhtes kehtib kaks tingimust: esiteks peab olema tehtud varasem lõplik otsus (bis-tingimus) ja teiseks peavad varasem otsus ning hilisemad menetlused või otsused puudutama samu faktilisi asjaolusid (idem‑tingimus)(20).
a) Bis-tingimus
31. Mis puutub bis-tingimusse, siis selleks, et kohtuotsust saaks pidada seadusjõuga lahendiks teise menetluse esemeks olevate faktiliste asjaolude kohta, on vaja, et see otsus ei oleks mitte ainult jõustunud, vaid ka, et see oleks tehtud pärast asjas sisulise hinnangu andmist(21).
32. Euroopa Kohus on sellega seoses ka täpsustanud, et kuigi on tõsi, et ne bis in idem‑põhimõtte kohaldamine eeldab varasema jõustunud otsuse olemasolu, ei järeldu sellest tingimata, et hilisemad otsused, millega see põhimõte on vastuolus, saavad olla üksnes need, mis on vastu võetud pärast seda varasemat jõustunud otsust. Nimelt välistab see põhimõte, et juhul, kui on olemas jõustunud otsus, saaks samade tegude eest kriminaalmenetlust alustada või jätkata(22).
33. Käesoleval juhul nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et pädev kohus tühistas ANPC otsuse pädevuse puudumise tõttu lõplikult, ilma et ta oleks asja sisuliselt läbi vaadanud(23). Ent nagu on märgitud käesoleva ettepaneku punktis 31, nõuab bis-tingimus asjas tehtud jõustunud otsuse olemasolu, mis on tehtud pärast asjas sisulise hinnangu andmist – tingimus, mis näib olevat käesolevas asjas täitmata.
34. Igal juhul peab eelotsusetaotluse esitanud kohus enne idem-tingimuse analüüsimist eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes kindlaks tegema, kas bis-tingimus on täidetud.
b) Idem-tingimus
35. Idem-tingimuse kohta tuleneb harta artikli 50 sõnastusest endast, et selle kohaselt on keelatud sama isikut sama kuriteo eest kohtu alla anda või karistada rohkem kui üks kord.
36. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on sama süüteo olemasolu hindamiseks asjakohane kriteerium faktiliste asjaolude samasus. Nii on harta artikli 50 kohaselt keelatud identsete tegude eest nende tegude suhtes läbi viidud erinevate menetluste tulemusel määrata mitu kriminaalkaristust(24). Lisaks tuleneb Euroopa Kohtu praktikast samuti, et tegude õiguslik kvalifitseerimine riigisiseses õiguses ja kaitstav õigushüve ei ole sama süüteo olemasolu kindlakstegemisel asjakohased, kuna harta artikliga 50 tagatud kaitse ulatus ei tohi liikmesriigiti erineda(25).
37. Kuigi idem-tingimus nõuab, et faktilised asjaolud oleksid samad, ei ole ne bis in idem‑põhimõte kohaldatav, kui kõnealused asjaolud ei ole identsed, vaid üksnes sarnased. Faktiliste asjaolude samasust tuleb nimelt mõista selliste konkreetsete asjaolude kogumina, mis tulenevad tegudest, mis on sisuliselt samad, kuivõrd nende toimepanija on sama ning need on ajas ja ruumis omavahel lahutamatult seotud(26).
38. Käesoleval juhul tuvastas eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks, et põhikohtuasjas kõne all olevad kaks menetlust puudutavad sama juriidilist isikut, nimelt Engiet, ning teiseks leidis, et ANRE ja ANPC tuvastatud faktilised asjaolud on sisuliselt identsed, st kaebaja praktika, mis seisnes maagaasi hinna muutmises, vaatamata sellele, et need kaks asutust kvalifitseerisid need asjaolud erinevalt.
39. Kuigi näib, et Rumeenia valitsus ja ANRE vaidlustavad faktiliste asjaolude kirjelduse, nagu selle on esitanud eelotsusetaotluse esitanud kohus, väites, et ametiasutuste tuvastatud faktilised asjaolud, mille eest määrati sanktsioonid, ei ole identsed(27), tuleb meelde tuletada, et eeldatakse, et liidu õiguse tõlgendamist puudutavad küsimused, mille on liikmesriigi kohus esitanud sellises õiguslikus ja faktilises kontekstis, mille ta on ise kindlaks teinud ja mille õigsuse kontrollimine ei ole Euroopa Kohtu pädevuses, on asjakohased(28). Seega, kuna liikmesriigi kohus leiab, et faktilised asjaolud, mille eest kaks ametiasutust Engied karistasid, on identsed käesoleva ettepaneku punktis 37 viidatud Euroopa Kohtu praktika tähenduses, kujutab see kumuleerimine endast harta artikliga 50 tagatud põhiõiguse piirangut.
40. Igal juhul peab eelotsusetaotluse esitanud kohus lõpuks kindlaks tegema, kas faktilised asjaolud, mida puudutavad kaks põhikohtuasjas kõne all olevat menetlust, mis algatati vastavalt esiteks energiasektori õigusnormide ja teiseks tarbijaõiguse alusel, on identsed. Selleks peab ta analüüsima kummaski menetluses arvesse võetud asjaolusid ning väidetavat rikkumisperioodi(29).
3. Harta artikliga 50 tagatud põhiõiguse võimaliku piiramise põhjendatus
41. Tuleb märkida, et harta artikliga 50 tagatud põhiõiguse piiramine saab olla põhjendatud üksnes harta artikli 52 lõike 1 alusel. Selle lõike esimese lause kohaselt tohib hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust. Selle lõike teisest lausest ilmneb, et proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib nendele õigustele ja vabadustele piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu tunnustatud üldist huvi teenivatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.
a) Ühe või mitme üldise huvi eesmärgi kaitse
42. Nagu nähtub hiljutisest kohtuotsusest bpost, on Euroopa Kohus leidnud, et sanktsioonide kumuleerimine võib olla põhjendatud, kui nende kahe erineva asutuse algatatud menetlustel on üksteist täiendavad eesmärgid, mis puudutavad sama süüteo eri aspekte(30). Selles kohtuotsuses märkis Euroopa Kohus, et ametiasutused võivad õiguspäraselt valida üksteist täiendavaid õiguslikke reaktsioone ühiskonnale kahjuliku tegevuse korral, kasutades eri menetlusi, mis moodustavad ühtse terviku, et käsitleda kõnealust ühiskondlikku probleemi selle erinevatest aspektidest, tingimusel et need õiguslikud reaktsioonid koosmõjus ei koorma puudutatud isikut ülemäära(31).
43. Käesoleval juhul näib, et see tingimus on täidetud, sest kui ühelt poolt oli ANPC kehtestatud meetmete eesmärk üksnes lõpetada tarbijate suhtes ebaausad ja eksitavad kaubandustavad, oli samas ANRE kehtestatud meetmete eesmärk tagada hindade läbipaistvus Rumeenia energiaturul konkreetses maagaasisektori liberaliseerimise kontekstis ja seega selle sektori nõuetekohane toimimine(32). Seega näib õiguspärane, et liikmesriik karistab ühelt poolt maagaasituru liberaliseerimist käsitlevate valdkondlike õigusnormide ja teiselt poolt ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate eeskirjade rikkumise eest, et tagada tarbijakaitse kõrge tase(33).
44. Sellest järeldub, et põhimõtteliselt ei rikuta ne bis in idem‑põhimõtet, kui sama tegevuse suhtes viiakse läbi eraldi uurimismenetlused, mis põhinevad erinevatel õigusnormidel, millel on erinevad ja üksteist täiendavad eesmärgid, nagu tarbijakaitse ja hindade läbipaistvuse tagamine energiaturul.
45. Lisaks ei saa asjaolu, et tarbijakaitset kui üldise huvi eesmärki saab saavutada mitte ainult riigisiseste tarbijakaitse õigusnormidega, vaid kaudselt ja erinevast aspektist ka energiasektori õigusnormidega(34), seada kahtluse alla seda, et nende kahe õigusnormide kogumiga taotletavad eesmärgid on üksteist täiendavad.
46. Eespool esitatud tõlgendust, mis põhineb nende kahe regulatsiooniga taotletavate eesmärkide vastastikusel täiendavusel, näib kinnitavat ka direktiivi 2009/73 tekst ise (mis on riigisisesesse õigusesse üle võetud seadusega nr 123/2012), mille I lisa punktis 1 on ette nähtud, et selle direktiivi artiklis 3 nimetatud tarbijakaitsemeetmed ei piira tarbijakaitset käsitlevate liidu õigusnormide kohaldamist.
b) Piirangu proportsionaalsus ja vajalikkus
47. Mis puudutab proportsionaalsuse põhimõtte järgimist, siis tuleb märkida, et see põhimõte nõuab, et riigisisestes õigusnormides ette nähtud menetluste ja karistuste kumuleerimine ei läheks kaugemale sellest, mis on nende õigusnormidega taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik. Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb juhul, kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, rakendada kõige vähem koormavat meedet, ning tekitatud ebamugavused ei tohi olla seatud eesmärke arvestades ülemäära suured(35).
48. Mis puudutab seda, kas menetluste ja karistuste kumuleerimine on tingimata vajalik, siis tuleb vastavalt Euroopa Kohtu praktikale hinnata, kas on olemas selged ja täpsed reeglid, mis võimaldavad ette näha, milliste tegude ja tegevusetuse puhul võib menetlusi ja karistusi kumuleerida. Lisaks tuleb kindlaks teha, kas need kaks menetlust viidi läbi piisavalt koordineeritult ja ajaliselt lähestikku ning kas sanktsiooni, mis ajaliselt esimese menetluse tulemusel määrati, võeti arvesse teise sanktsiooni hindamisel, mistõttu puudutatud isikutele sellise kumuleerimisega kaasnev koormus piirdub tingimata vajalikuga ja määratud sanktsioonide kogum vastab toimepandud süütegude raskusele(36).
49. Kõigepealt tuleb märkida, et paralleelselt kohaldatava kahe regulatsiooni olemasolu teeb asjaomaste äriühingute jaoks võimalikuks teada suure ootuspärasuse astmega juba ette, milliseid sanktsioone neile võidakse määrata. Pealegi ei ole üllatav, et energia tootmise või jaotamise turul tegutsev äriühing peab järgima erinevaid sektoripõhiseid õigusnorme, millel on erinevad või üksteist täiendavad eesmärgid, ning et teda saab vajaduse korral karistada sama tegevuse eest erinevate õigusaktide alusel, millel on erinevad eesmärgid.
50. Lisaks sisaldab Euroopa Kohtu käsutuses olev toimik viiteid kahe läbi viidud menetluse ning energiavaldkonna reguleerimise ja tarbijakaitseõiguse alusel tehtud otsuste omavahelise tiheda ajalise seotuse kohta ning asjaomaste asutuste vahelise koostöö ja teabevahetuse kohta (mis on konkreetselt ette nähtud Rumeenia õigusnormides), mida peab kontrollima ka eelotsusetaotluse esitanud kohus.
51. Eeltoodut arvestades olen seisukohal, et harta artiklit 50 koostoimes selle artikli 52 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus see, kui maagaasitarnijale määratakse sanktsioon kahe eraldi rikkumisprotokolliga, millest ühe koostab tarbijakaitseamet ja teise energiasektori reguleeriv asutus, tingimusel et:
– menetlused ja sanktsioonid põhinevad erinevatel õigusnormidel, millel on erinevad ja üksteist täiendavad üldise huvi eesmärgid, mis õigustavad menetluste ja sanktsioonide kumuleerimist;
– on olemas selged ja täpsed eeskirjad, mis võimaldavad ette näha, milliste tegude või tegevusetuste korral võib menetlusi ja sanktsioone kumuleerida, ning tagada kahe pädeva asutuse vaheline koordineerimine;
– mõlemad menetlused viidi läbi piisavalt koordineeritud viisil ajaliselt lähedase perioodi jooksul ja
– määratud sanktsioonide kogum vastab rikkumiste raskusele.
V. Ettepanek
52. Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Tribunalul Bucureşti (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia) teisele eelotsuse küsimusele järgmiselt:
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 50 koostoimes selle artikli 52 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus see, kui maagaasitarnijale määratakse sanktsioon kahe eraldi rikkumisprotokolliga, millest ühe koostab tarbijakaitseamet ja teise energiasektori reguleeriv asutus, tingimusel et:
– menetlused ja sanktsioonid põhinevad eri õigusnormidel, millel on erinevad ja üksteist täiendavad üldise huvi eesmärgid, mis õigustavad menetluste ja sanktsioonide kumuleerimist;
– on olemas selged ja täpsed eeskirjad, mis võimaldavad ette näha, milliste tegude või tegevusetuste korral võib menetlusi ja sanktsioone kumuleerida, ning tagada kahe pädeva asutuse vaheline koordineerimine;
– mõlemad menetlused viidi läbi piisavalt koordineeritud viisil ajaliselt lähedase perioodi jooksul ja
– määratud sanktsioonide kogum vastab rikkumiste raskusele.
1 Algkeel: prantsuse.
2 Monitorul Oficial al României, I osa, nr 485, 16.7.2012.
3 ANPC heitis apellandile ette, et see oli teavitanud tarbijaid järjest erinevaid hindu sisaldavatest pakkumistest ja seega neid eksitanud. Nimelt teatas apellant tarbijatele algses pakkumuses kindlaksmääratud hinna muutusest pärast ainult kolmekuulist tähtaega, samas kui algne hind pidi kehtima 12 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul.
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT 2009, L 211, lk 94).
5 13. juuni 2017. aasta kohtuotsus Florescu jt (C‑258/14, EU:C:2017:448, punkt 44 ning seal viidatud kohtupraktika).
6 Täpsemalt on seadusega nr 123/20212 liikmesriigi õigusesse üle võetud direktiiv 2009/73, samas kui seadusega nr 363/2007 on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 („ebaausate kaubandustavade direktiiv“; ELT 2005, L 149, lk 22).
7 15. oktoobri 2002. aasta kohtuotsus Limburgse Vinyl Maatschappij jt vs. komisjon (C‑238/99 P, C‑244/99 P, C‑245/99 P, C‑247/99 P, C‑250/99 P – C‑252/99 P ja C‑254/99 P, EU:C:2002:582, punkt 59).
8 20. märtsi 2018. aasta kohtuotsus Menci (C‑524/15, EU:C:2018:197, punkt 25) ja 22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus bpost (C‑117/20, edaspidi „kohtuotsus bpost“, EU:C:2022:202, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).
9 20. märts 2018. aasta kohtuotsus Menci (C‑524/15, EU:C:2018:197, punktid 41, 44, 46, 49, 53 ja 55).
10 Kohtuotsus bpost, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika. Vt ka EIK 8. juuni 1976. aasta kohtuotsus Engel jt vs. Madalmaad (CE:ECHR:1976:0608JUD000510071, punkt 82).
11 Kohtuotsus bpost, punkt 26.
12 20. märtsi 2018. aasta kohtuotsus Menci (C‑524/15, EU:C:2018:197, punkt 31) ja 14. septembri 2023. aasta kohtuotsus Volkswagen Group Italia ja Volkswagen Aktiengesellschaft (C‑27/22, EU:C:2023:663, punkt 49).
13 20. märtsi 2018. aasta kohtuotsus Garlsson Real Estate jt (C‑537/16, EU:C:2018:193, punkt 33).
14 Täpsemalt kujutab seaduse nr 123/2012 artikli 143 lõike 1 punktis k ette nähtud kohustuse rikkumine endast haldusrikkumist, mille eest karistatakse trahviga summas 20 000 kuni 400 000 leud (umbes 4057 kuni 81 147 eurot).
15 Eelotsusetaotlus ei sisalda ühtegi viidet kohaldatavates õigusaktides ette nähtud trahvisummadele. Samuti ei anna poolte seisukohad täiendavat teavet võimalike trahvivahemike kohta.
16 4. mai 2023. aasta kohtuotsus MV – 98 (C‑97/21, EU:C:2023:371, punkt 46).
17 Tuleb märkida, et selle sanktsiooni suuruse määramisel on arvesse võetud mitut ANRE tuvastatud haldusrikkumist.
18 Kuigi eelotsusetaotluses ei ole mainitud, et Engiele määrati eespool viidatud riigisiseste õigusnormide alusel trahv, nähtub nii apellandi kui ka Rumeenia valitsuse kirjalikest seisukohtadest, et lisaks Engie kohustusele jääda asjaomaste klientidega kokku lepitud algse hinna juurde, määras ANPC talle trahvi summas 150 000 leud (ligikaudu 30 000 eurot).
19 Meenutan lisaks, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt ei ole haldustrahvi väike suurus iseenesest piisav selleks, et takistada selle kvalifitseerimist „kriminaalkaristuseks“ (EIK 6. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Pfenning Distributie S.R.L vs. Rumeenia, (CE:ECHR:2020:1006JUD007588213, punkt 27). Vt ka EIK 8. juuli 2019. aasta kohtuotsuse Mihalache vs. Rumeenia (CE:ECHR:2019:0708JUD005401210, punkt 62).
20 Kohtuotsus bpost, punkt 28.
21 Kohtuotsus bpost, punkt 29.
22 14. septembri 2023. aasta kohtuotsus Volkswagen Group Italia ja Volkswagen Aktiengesellschaft (C‑27/22, EU:C:2023:663, punkt 59).
23 Tuleb märkida, et kuigi seda teavet eelotsusetaotluses ei ole, esitas Rumeenia valitsus selle oma kirjalikes seisukohtades ning seejärel kinnitati seda suulises menetluses, ilma et teised kohtuistungil osalenud pooled oleksid sellele vastu vaielnud.
24 Kohtuotsus bpost, punkt 33.
25 Kohtuotsus bpost, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika.
26 Kohtuotsus bpost, punktid 31, 33, 36 ja 37.
27 Nende poolte sõnul määras ANRE Engiele sanktsiooni standardpakkumuse koostamisel läbipaistvuskohustuse rikkumise eest, samas kui ANPC määras talle sanktsiooni eksitavate või agressiivsete kaubandustavade eest, mis seisnesid järjestikuste tariifide muutmise teadete edastamises.
28 11. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Societatea Civilă Profesională de Avocaţi AB & CD (C‑252/22, EU:C:2024:13, punkt 38).
29 Vt selle kohta kohtuotsus bpost, punkt 38.
30 Vt selle kohta kohtuotsus bpost, punkt 50.
31 Kohtuotsus bpost, punkt 49.
32 Märgin igaks juhuks, et hindade läbipaistvuse tagamine on vaid kaudne tarbijakaitse eesmärk.
33 Vt analoogia alusel bpost, punkt 47.
34 Kuigi tarbijakaitset peetakse tarbijaõiguse peamiseks eesmärgiks „otseselt“, on see üksnes „kaudselt“ ette nähtud energiasektori õigusnormide raames, mille peamine eesmärk on tagada asjaomase turu nõuetekohane toimimine.
35 20. märtsi 2018. aasta kohtuotsus Menci (C‑524/15, EU:C:2018:197, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).
36 Kohtuotsus bpost, punkt 51.