30. septembril 2022 esitatud hagi – MBDA France versus komisjon

(Kohtuasi T-614/22)

(2023/C 7/42)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: MBDA France (Le Plessis-Robinson, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid F. de Bure ja A. Delors)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni otsus, mis edastati hagejale 20. juulil 2022 (ARES(2022)5278815) ja millega lükati ELTL artiklite 256 ja 263 alusel tagasi ettepanek EDF-2021-AIRDEF-D-EATMI-HYDIS (edaspidi „HYDISe ettepanek“);

—

tühistada samal alusel kõik seotud otsused, et võimaldada nende ettepanekute uuesti läbivaatamist, mis esitati vastusena konkursikutsele EDF-2021-AIRDEF-D „Endo-atmospheric interceptor – concept phase“, ning rahaliste vahendite ümberjagamist, sealhulgas komisjoni otsus, millega kiideti heaks ettepanek, mille esitas Sener Aeroespaciali koordineeritav konsortsium (edaspidi „HYDEFi ettepanek“);

—	kohustada kostjat esitama kõik hageja nõutud dokumendid, mis puudutavad komisjoni hinnangut HYDISe ja HYDEFi ettepanekutele;

—	mõista kostjalt välja hageja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimene väide, et komisjon ületas oma kaalutlusõiguse piire, kui ta kohaldas kunstlikku ja suvalist liigitusmetoodikat, mis on vastuolus atmosfääri sisese püüduri lahenduse (endo-atmospheric interceptor solution, edaspidi „EATMI projekt“) peamiste eesmärkidega.

EATMI projekti eesmärk on eraldada European Defence Fundi (edaspidi „EDF“) 100 miljon euro suurune grant ülehelikiirusega rakettide ja lennuseadmete püüduri lahenduse väljatöötamise jaoks. Neid uut tüüpi õhurelvi, mida praegu olemasolevad õhukaitsesüsteemid ei suuda kahjutuks teha, kasutas Venemaa esimest korda Ukrainasse sissetungi ajal. Suurenenud geopoliitilise ebakindluse kontekstis kujutavad need endast enneolematut, uudset ja potentsiaalselt eksistentsiaalset ohtu liidu liikmesriikide ja kodanike puutumatusele ja julgeolekule. Need nõuavad õhukaitses uut lähenemist. Komisjoni liigitusmetoodika kaldub sellest eesmärgist kõrvale:

—	Esiteks kohaldas komisjon identset standardset kaalumismeetodit kõigi EDFi 2021 projektide suhtes, võtmata arvesse EATMI projekti otsustavat tähtsust;

—	Teiseks hindas komisjon taotlejate pakkumisi peaaegu eranditult lähtudes üldistest kaalutlustest, mida kasutati kõigi EDFi 2021 projektide suhtes ja mis ei ole asjakohased või on lausa vastuolus EATMI projekti eesmärkidega;

—	Selle kunstliku ja suvalise metoodikaga ületas komisjon oma kaalutlusõigust, õõnestades sellega liidu võimekust edendada autonoomset vastust ülehelikiiruselistele ohtudele.

Teine väide, et tehtud on mitu ilmset hindamisviga:

—

Komisjon tegi HYDISe ettepanekut hinnates mitu ilmset hindamisviga. Eelkõige: i) komisjon tõlgendas vääralt mõistet „ideefaas“ ja lükkas HYDISe ettepaneku tagasi selliste asjaolude põhjal, mis on selles faasis ilmselgelt ebaolulised; ii) komisjon tõlgendas vääralt mõistet „piiriülene koostöö“. Selle tulemusel hindas ta negatiivselt MBDA kontserni varasemat panust Euroopa kaitsetööstuse integratsiooni ning jättis tähelepanuta liidu peamiste militaarjõudude toetuse MBDA kontserni ettepanekule; iii) komisjon tugines selle projekti spetsiifilisi nõudeid eirates üldistele, EATMI projekti kontekstis asjakohatutele kaalutlustele;

—

Komisjoni ilmsed hindamisvead viisid otsuseni, mis on vastuolus EDFi üldiste eesmärkidega: see i) jätab tähelepanuta liikmesriikide algatused alalises struktureeritud koostööraamistikus; ii) toob kaasa ressursside ebaoptimaalse jaotamise, mis ei peegelda Euroopa kaitsevaldkonnas tegutsejate ekspertiisi; iii) toob tõenäoliselt kaasa liidu sees pädevuste dubleerimise.

Kolmas väide, et rikutud on hea halduse ja läbipaistvuse põhimõtteid:

—

Komisjon lükkas HYDISe ettepaneku tagasi peamiselt seetõttu, et ta leidis, et teatavaid aspekte ei olnud piisavalt täpsustatud. Kuid hea halduse põhimõtte kohaselt oli komisjonil kohustus koguda kõik asjasse puutuvad faktid, paludes seejuures hagejalt vajaduse korral selgitusi, eelkõige kuna kaalul on liidu liikmesriikide ja kodanike tulevane julgeolek. Hageja oleks saanud neid selgitusi lihtsalt anda. Komisjoni passiivsus ja asjasse puutuva faktilise teabe kogumata jätmine päädis aga hea halduse põhimõtte rikkumisega;

—

Peale selle on need väidetavad puudused peaaegu eranditult seotud üldiste kaalutlustega, mis on ühine kõigile EDFi 2021 projektidele, mis ei ole seotud EATMI spetsiifiliste tehniliste ja funktsionaalsete nõuetega. Komisjon rikkus läbipaistvuse põhimõtet, kui ta omistas liigse kaalu neile kaalutlustele, ilma sellest hagejaid eelnevalt teavitamata.

Neljas väide, et puudub piisav põhjendus.

Vaidlustatud otsus sisaldab mitut seisukohta, mis on ebaselged või selle juhtumi kontekstis raskesti mõistetavad, mistõttu hagejal on raske hinnata nende põhjendatust. Eelkõige oli komisjonil kohustus selgitada, kuidas ta tõlgendas ja kohaldas eespool nimetatud üldiseid kaalutlusi EATMI projekti spetsiifilises kontekstis ja kuidas ta järeldas neist negatiivseid kommentaare. Seda ta aga ei teinud.