2. septembril 2022 esitatud hagi – Prantsusmaa versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(Kohtuasi T-540/22)

(2022/C 398/43)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Prantsuse Vabariik (esindajad: T. Stehelin, J.-L. Carré ja E. Timmermans)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu apellatsioonikomisjoni 8. juuni 2022. aasta otsus 3/2021;

—	mõista kohtukulud välja Ühtselt Kriisilahendusnõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Põhjendades oma apellatsioonkaebust Ühtse kriisilahendusnõukogu 8. juuni 2022. aasta otsuse 3/2021 peale, millega viimane kinnitas Ühtse Kriisilahendusnõukogu otsust mitte anda asjasse puutuvale panganduskontsernile vabastust kohaldatavatest omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuetest, esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et apellatsioonikomisjon leidis vaidlustatud otsuses vääralt, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu tõlgendas ja kohaldas õigesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014 L 255, lk 1), artiklit 12h ja jäi oma kaalutlusõiguse piiridesse.

2.	Teine väide, et apellatsioonikomisjon leidis vaidlustatud otsuses vääralt, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu ei rikkunud õiguskindluse põhimõtet.

3.	Kolmas väide, et apellatsioonikomisjon leidis vaidlustatud otsuses vääralt, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu täitis ELTL artiklis 296 sätestatud põhjendamiskohustuse.