5.9.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 340/50

11. juulil 2022 esitatud hagi – D’Agostino ja Dafin versus EKP

(Kohtuasi T-424/22)

(2022/C 340/69)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hagejad: Vincenzo D’Agostino (Napoli, Itaalia), Dafin Srl (Casandrino, Itaalia) (esindaja: advokaat M. De Siena)

Kostja: Euroopa Keskpank

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

tuvastada Euroopa Keskpanga (EKP), esindaja president Christine Lagarde, lepinguväline vastutus:

a)

kuna EKP põhjustas Vincenzo D’Agostinole kuuluvate väärtpaberite SI FTSE.COPERP väärtuse järsu languse, mille tõttu investeeritud kapital kaotas kogu oma väärtuse 450 596,28 euro suuruses summas, mis on tingitud sellest, et EKP president Christine Lagarde ütles 12. märtsil 2020 oma kuulsa lause: „Me ei ole siin selleks, et vähendada intressimäärade erinevusi, see ei ole EKP ülesanne“, põhjustades väärtpaberite väärtuse olulise vähenemise kõikidel börsidel kogu maailmas ja Milano börsil vähenemise 16,92 %, mis on selle börsi ja kogu maailma börside ajaloos enneolematu langusprotsent, kuna ta teatas pressikonverentsil kogu maailmale, et EKP ei toeta enam majandusraskustes olevate riikide emiteeritud väärtpaberite väärtust, ja tegi seega teatavaks rahapoliitilise kursi täieliku muutmise võrreldes kursiga, mille EKP võttis vastu siis, kui selle president oli Mario Draghi, kelle volitused lõppesid 2019. aasta novembris;

b)

kuna EKP põhjustas kirjeldatud käitumisega ja selle tagajärjel Milano börsi indeksi järsu kukkumisega hageja vara väärtuse vähenemise;

c)

kuna EKP on hageja vara väärtuse olulise ja suure languse tõttu sundinud hagejat kui äriühingu Dafin Srl käendajat seoses selle äriühingu krediidiliiniga Banca Fideuram SpA-s selle varalise kahju korvamiseks hüvitama kasutatud osa sellest krediidiliinist, hankides selleks vajalikud vahendid muude tema omandis olnud väärtpaberite müügist piiratud aja jooksul, mille tagajärjel on tekitatud kahju 2020. aastal 2 534 422,16 eurot ja seejärel ajavahemikul 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 15. aprillini336 517,30 eurot, seega kahju on kokku 2 870 939,30 eurot;

d)

kuna EKP põhjustas varalise kahju saamata jäänud tuluna summas 1 013 074,00 eurot;

e)

kuna EKP põhjustas selle tulemusena varalise kahju kokku 4 334 609,28 euro suuruses summas.

—

mõista EKP-lt, keda esindab president, välja:

—

hageja Vincenzo D’Agostino kasuks hüvitis varalise kahju eest summas, mis vastab tegelikule kahjule ja saamatajäänud tulule, mittevaralisele kahjule ja võimaluse kaotusest tingitud kahjule, mis hagiavalduse vastavates peatükkides osutatud kriteeriumide alusel on hinnatud järgmiselt: 1) 4 334 609,28 eurot varalise kahju eest, 2) 1 000 000 eurot mittevaralise kahju eest; 3) seega hüvitis kokku 5 321 535 euro suuruses summas;

—

teise võimalusena teistsugused summad, mille suurus määratakse kindlaks kohtumenetluse käigus õiglase meetodi järgi, ka ekspertiisi teel, mille Euroopa Liidu Üldkohus määrab oma kodukorra artikli 70 alusel;

—

lisaks summa, mille suuruse Üldkohus õiglaselt kindlaks määrab võimaluse kaotusest tingitud kahju hüvitamiseks;

—

viivis, mis arvutatakse alates 12. märtsist 2020, mis on kahju tekitamise kuupäev, kuni hüvitise tegeliku väljamaksmiseni.

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide, et EKP kannab ELTL artikli 340 kolmanda lõigu ja Itaalia tsiviilseadustiku (Codice civile) artikli 2043 alusel vastutust varalise ja mittevaralise kahju eest, mis tekkis hagejal isiklikult ja äriühingu Dafin Srl aktsionärina.

2.

Teine väide tugineb põhimõtetele, mis on esitatud Euroopa Kohtu praktikas, eelkõige 28. oktoobri 2021. aasta kohtuotsuses Vialto Consulting vs. komisjon, C-650/19 P, 9. veebruari 2022. aasta kohtuotsuses QI jt vs. komisjon ja EKP, T-868/16, ning 21. jaanuari 2014. aasta kohtuotsuses Klein vs. komisjon, T-309/10).

Kirjeldatakse tingimusi, mis peavad olema täidetud, et tekiks liidu institutsiooni lepinguväline vastutus suhetes Euroopa Liidu kodanikuga, ja väidetakse, et need tingimused on täidetud.

3.

Kolmas väide, et EKP on rikkunud Euroopa Liidu esmast ja teisest õigust ning et president on oma võimu kuritarvitanud.

Hagejad väidavad, et EKP on oma presidendi isikus 12. märtsil 2020 rikkunud ELTL artiklit 127, Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja 1. peatükki „Rahapoliitika“ ning artikleid 3, 10, 11, 12, 13 ja 38 ning EKP 19. veebruari 2004. aasta otsusega vastu võetud kodukorra (1) artikli 17 punkte 17.2 ja 17.3.

4.

Neljas väide puudutab hagejale tekitatud kahju (tegelik kahju ja saamatajäänud tulu) suuruse hindamist, põhjuste selgitamist ja tõendavaid dokumente.

(1)  Euroopa Keskpanga 19. veebruari 2004. aasta otsus 2004/257/EÜ, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2004/2) (ELT 2004, L 80, lk 33; ELT eriväljaanne 01/05, lk 46), muudetud Euroopa Keskpanga 22. jaanuari 2014. aasta otsusega EKP/2014/1 (ELT 2014, L 95, lk 56).