25.7.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 284/58

9. juunil 2022 esitatud hagi – Mozelsio versus komisjon

(Kohtuasi T-343/22)

(2022/C 284/79)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Muriel Mozelsio (Enghien, Belgia) (esindajad: advokaadid D. Grisay ja A. Ansay)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

võtta käesolev tühistamis- / lepinguvälise vastutuse / kehtivuse esialgse hindamise hagiavaldus menetlusse;

—

tunnistada see vastuvõetavaks ja seetõttu

—

esimese võimalusena:

—

tunnistada tühistamishagi vastuvõetavaks seoses asjaoluga, et ei saadetud dokumenti, milles määrati kindlaks hagejale hüvitamise õigused ning mis oleks võinud tema huve kahjustada;

—

tühistada komisjoni 11. märtsi 2022. aasta otsus;

—

saata toimik tagasi teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele, et viimane teeks kindlaks summa, mis tuleb hagejale tagastada;

—

teise võimalusena:

—

tunnistada põhjendatuks kahju hüvitamise hagi, mis põhineb alusetul rikastumisel;

—

mõista komisjonilt välja varaline kahju, mis on hagejale tekitatud ja mille suuruseks käesoleva hagiavalduse esitamise kuupäeval on kogusummas 15 051,38 eurot;

—

kolmanda võimalusena:

—

paluda komisjonil täpsustada oma arvutusmeetodit ja kohaldada seda käesoleval juhul;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide, mis puudutab Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) artikli 77 lõike 1 ja VIII lisa artikli 11 lõike 2 õigusvastasuse vastuväidet. Hageja põhjendab eespool nimetatud sätete õigusvastasust nii, et ametnik või teenistuja peaks saama teha teadliku valiku tema riiklike penisoniõiguste ülekandmise kohta Euroopa skeemi pensionile jäämise hetkel, mitte varem. Hetkel kehtiva reegli kohaldamine aga tähendab, et esineb erinev kohtlemine võrreldes ametnikuga, kes kas töötas kogu oma karjääri jooksul Euroopa süsteemis või astus Euroopa institutsioonide teenistusse ilma, et ta oleks eelnevalt liikmesriigi pensioniskeemis omandatud õigusi üle kandnud. Hageja leiab, et esineb diskrimineerimiskeelu põhimõtte rikkumine, mis toob kaasa vaidlustatud sätete õigusvastasuse.

2.

Teine väide, et on rikutud personalieeskirjade artiklis 24 viidatud abistamis- ja hoolitsemiskohustusi. Hageja toob esile asjaolu, et oma pensioniõiguste ülekandmisel ei saanud ta tabelit, milles oleks täpsustanud, et tal on õigus tema päritoluriigi skeemi tehtud ja liidu pensioniskeemiga hõlmamata sissemaksete hüvitamata summade kindlustusmatemaatilise väärtuse hüvitamisele.

3.

Kolmas väide, et on rikutud võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet. Hageja leiab, et asjaolu, et teatud ametnikele toimub hüvitamine nende pensioniõiguste ülekandmisel ja teistele mitte, kujutab endast võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist ja alusetut diskrimineerimist.

4.

Neljas väide, et hageja kahjuks on toimunud alusetu rikastumine. Hageja väidab, et tema riiklike pensioniõiguste ülekandmisel Euroopa Liidu institutsioonide skeemi ei hüvitatud seda kindlustusmatemaatilist väärtust ületavat summat, mida ei võetud arvesse tema staažilisa arvutamisel.