19.4.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 165/36


15. veebruaril 2022 esitatud hagi – Associazione „Terra Mia Amici No Tap“versus Euroopa Investeerimispank

(Kohtuasi T-86/22)

(2022/C 165/45)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Associazione „Terra Mia Amici No Tap“ (Melendugno, Itaalia) (esindaja: advokaat A. Calò)

Kostja: Euroopa Investeerimispank (EIP)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

otsustada, et Euroopa Investeerimispank on süüliselt tunnistanud hagejaks oleva ühenduse poole esitatud vaide vastuvõetamatuks ja hilinemisega esitatuks;

kohustada Euroopa Investeerimispanka tegema otsuse TAP AG-le määratud rahastamise tagasivõtmise kohta;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide, mis puudutab vaide väidetavat vastuvõetamatust.

Sellega seoses märgib hageja, et on rikutud Århusi konventsiooni, 6. septembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1367/2006, (1) määrust (EL) 2021/1767 (2) ja EIP avalduse keskkonnaalaste ja sotsiaalsete põhimõtete ja standardite kohta (EIB Statement of Environmental and Social Principles and Standards) preambuli punkte 1, 6 ja 9. Täpsemalt oleks EIP pidanud määratud rahastamise tagasi võtma, kuna vaie puudutas haldusakti keskkonnaõiguse tähenduses.

2.

Teine väide, mis puudutab vaide aegumist, mis väidetavalt toimus tähtaja möödumise tõttu.

Sellega seoses väidab hageja, et on rikutud Århusi konventsiooni, 6. septembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1367/2006, määrust (EL) 2021/1767 ja EIP avalduse keskkonnaalaste ja sotsiaalsete põhimõtete ja standardite kohta preambuli punkte 1, 6 ja 9. Täpsemalt ei ole EIP rahastamist tagasi võtnud, mis peab toimuma uue akti vormis, mis on autonoomne ja eraldiseisev sellest aktist, millega rahastamine enne oli määratud; ning igal juhul tuleb kuuenädalast tähtaega vaide esitamiseks arvutada alates objekti käikulaskmisest, kuna lepinguliselt oli rahastamise saajal aega kuni selle kuupäevani, et see EIP standarditega vastavusse viia.

3.

Kolmas väide, mis puudutab EIP 2009. aasta avalduse keskkonnaalaste ja sotsiaalsete põhimõtete ja standardite kohta punkti 36 rikkumist.

Sellega seoses viitab hageja, et siinses asjas sätestab punkt 36, et EIP nõuab, et kõik rahastatud projektid täidavad vähemalt järgmisi nõudeid:

kohaldatavad riigisisesed keskkonnaalased õigusaktid;

kohaldatavad EL keskkonnaalased õigusaktid, täpsemalt EL keskkonnamõju hindamise direktiiv ja looduskaitsedirektiivid, samuti valdkondlikud direktiivid ja „valdkonnaülesed“ direktiivid;

EL õigusse üle võetud asjaomaste rahvusvaheliste keskkonnakonventsioonide põhimõtted ja standardid.

Käesoleval juhul ei järgitud ühtegi nendest punktidest.

Tõendatud on järgmised rikkumised:

a.

EL keskkonnaalaste õigusnormide rikkumine, täpsemalt on rikutud:

a.I

määruse (EL) nr 347/2013 põhjendust 36 koostoimes artikli 4 ja artikliga 14 (kulude-tulude analüüsi puudumine);

a.II

määruse nr 347/2013 põhjendust 31 koostoimes direktiivi 2011/92/EL artikli 5 lõikega 1 ja IV lisa punktiga 1 (väline kumulatiivne mõju);

a.III

määruse (EL) nr 347/2013 põhjendust 31 koostoimes direktiivi 2011/92/EL artikli 5 lõikega 1 ja IV lisa punktiga 1 (sisemine kumulatiivne mõju) – sammhaaval lähenemise keeld;

a.IV

direktiivi 2011/92/EL artikli 2 lõiget 1 ja elupaikade direktiivi artikli 6 lõiget 3;

a.V

direktiivi 2009/147, st linnudirektiivi artikli 4 lõiget 4;

a.VI

määruse (EL) nr 1367/2006 põhjendust 30 koostoimes artikliga 9 ja keskkonnamõju hindamise direktiivi artikliga 6 (läbipaistvus ja osalemine);

a.VII

määruse (EL) nr 347/2013 põhjendust 28 koostoimes artikliga 7 (elupaikade normid);

a.VIII

ELTL artiklit 191 koostoimes Euroopa Investeerimispanga avalduse keskkonnaalaste ja sotsiaalsete põhimõtete ja standardite kohta – mille kiitis heaks haldusnõukogu 3. veebruaril 2009 – rikkumisega.

b.

Itaalia õigusnormide rikkumine, täpsemalt on rikutud:

b.I

seadusandliku dekreedi 42/2004 maastikukonventsiooni ülevõtmise kohta artiklit 26;

b.II

seadusandliku dekreedi 42/2004 maastikukonventsiooni ülevõtmise kohta artiklit 146;

b.III

7. augusti 1990. aasta seaduse nr 241 (teenuste konverents) artiklit 14ter;

b.IV

ministri dekreedi nr 223/14 keskkonnahoidlikkuse kohta ettekirjutust A57;

b.V

seadusandliku dekreete 152/06, sanktsioonide puudumine;

b.VI

karistusseadustiku artiklit 452quater (keskkonnakatastroof).

4.

Neljas väide, et on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2013. aasta määrust (EL) nr 347/2013.

Sellega seoses väidab hageja, et tegelikult ei ole kunagi läbi viidud asjakohast kulude-tulude analüüsi.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006, keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT 2006, L 264, lk 13).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2021. aasta määrus (EL) 2021/1767, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT 2021, L 356, lk 1).