Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania) 22. detsembril 2022 – M.C.S. versus Banco Santander, SA

(Kohtuasi C-779/22)

(2023/C 173/17)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Apellant: M.C.S.

Vastustaja: Banco Santander, SA

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL (1) artikli 34 lõike 1 punkte a ja b koostoimes selle artikli 53 lõigete 1 ja 3 ning artikli 60 lõike 2 esimese lõigu punktidega b ja c tuleb tõlgendada nii, et võimalikku nõuet või õigust, mis tuleneks Banco Populari õigusjärglase kahjuks tehtud otsusest kapitaliinstrumendi (eelisaktsiad), mis konverteeriti aktsiateks enne Banco Populari kriisilahendusmenetluse algatamist (7. juuni 2017), omandamise tühisuse tõttu, võib käsitleda kohustusena, mida mõjutab direktiivi 2014/59 artikli 53 lõikes 3 nimetatud allahindamise või tühistamise läbiviimise prognoos, sarnaselt „mittesissenõutavate“ võlakirjade või nõuetega, nii et Banco Santander kui Banco Populari õigusjärglane on sellest vabastatud ja see ei oleks tema suhtes täitmisele pööratav, kui nimetatud kohustuse aluseks olev hagi on esitatud pärast panga kriisilahendusmenetluse lõpetamist?

Kas nimetatud sätete tõlgendus peaks vastupidi olema selline, et nimetatud nõue või õigus oleks panga kriisilahendusmenetluse läbiviimise ajal „sissenõutav“ kohustus (direktiivi artikli 53 lõige 3) või „juba tekkinud kohustus“ (artikli 60 lõike 2 punkt b) ning ei kuulu seetõttu nimetatud kohustuste või nõuete vabastuste või tühistamise alla, isegi kui aktsiad on allahinnatud ja tühistatud, ning see on sellest tulenevalt Banco Santanderi kui Banco Populari õigusjärglase suhtes täitmisele pööratav, kaasa arvatud juhul, kui hagi, mille põhjal väljamõistmise otsus tehakse, on esitatud pärast panga kriisilahendusmenetluse lõpetamist?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT 2014, L 173, lk 190).