a)

Kas tõendite hankimiseks, mis on juba täitjariigi (käesolevas asjas Prantsusmaa) valduses, peab Euroopa uurimismääruse tegema kohtunik, kui taotleva riigi (käesolevas asjas Saksamaa) õiguse kohaselt oleks sarnases riigisiseses olukorras pidanud tõendite kogumist taotlema kohtunik?

b)

Kas teise võimalusena on see nii vähemasti juhul, kui täitjariik korraldas asjaomase uurimistoimingu taotleva riigi territooriumil selleks, et kogutud andmed taotlevas riigis andmetest huvitatud uurimisasutustele kriminaalmenetluse läbiviimise eesmärgil kättesaadavaks teha?

c)

Kas tõendite hankimiseks peab Euroopa uurimismääruse sõltumata taotlevas riigis kehtivatest pädevust reguleerivatest õigusnormidest tegema alati kohtunik (või sõltumatu asutus, kes ei tegele kriminaaluurimisega), kui toiminguga kaasneb oluliste põhiõiguste raske riive?

a)

Kas direktiivi 2014/41 artikli 6 lõike 1 punktiga a on vastuolus Euroopa uurimismäärus, millega palutakse üle anda elektroonilise side pealtkuulamisel saadud andmed – eelkõige liiklus- ja asukohaandmed ning sideseansside sisu salvestised –, mis on juba täitjariigi (Prantsusmaa) valduses, kui täitjariigi korraldatud pealtkuulamine hõlmas kõiki konkreetse elektroonilise side ühenduse kasutajaid, Euroopa uurimismäärusega palutakse üle anda kõikide taotleva riigi territooriumil kasutatud elektroonilise side ühenduste andmed ning pealtkuulamise taotlemisel ja korraldamisel ega Euroopa uurimismääruse tegemisel ei olnud konkreetset alust eeldada, et kõnealused individuaalsed kasutajad oleksid toime pannud raskeid kuritegusid?

b)

Kas selline Euroopa uurimismäärus on direktiivi 2014/41 artikli 6 lõike 1 punktiga a vastuolus, kui pealtkuulamisel kogutud andmete terviklikkust ei ole võimalik kontrollida, kuna täitjariigi asutused käsitavad andmeid ülimalt konfidentsiaalsetena?

a)

Kas direktiivi 2014/41 artikli 6 lõike 1 punktiga b on vastuolus Euroopa uurimismäärus, millega palutakse üle anda elektroonilise side andmed, mis on juba täitjariigi (Prantsusmaa) valduses, kui täitjariigi korraldatud pealtkuulamine, mille abil andmed hangiti, oleks taotleva riigi (Saksamaa) õiguse kohaselt olnud sarnases riigisiseses olukorras keelatud?

b)

Teise võimalusena: Kas see on nii vähemasti juhul, kui täitjariik on pealtkuulamise korraldanud taotleva riigi territooriumil ja taotleva riigi huvides?

a)

Kas lõppseadmetele varjatud juurdepääsu loomises seisnev toiming, mille eesmärk on koguda internetipõhise elektroonilise side teenuse osutaja liiklus-, asukoha- ja sideandmeid, on elektroonilise side pealtkuulamine direktiivi 2014/41 artikli 31 tähenduses?

b)

Kas direktiivi 2014/41 artikli 31 lõike 1 kohane teatis tuleb saata kohtunikule alati või vähemasti siis, kui pealtkuulamist korraldava riigi (Prantsusmaa) kavandatud toimingut saaks teavitatud riigi (Saksamaa) õiguse kohaselt sarnases riigisiseses olukorras taotleda ainult kohtunik?

c)

Kas juhul, kui direktiivi 2014/41 artikkel 31 annab asjaomastele elektroonilise side kasutajatele ka individuaalse kaitse, hõlmab see ka andmete kasutamist teavitatud riigis (Saksamaa) kriminaalmenetluse alustamiseks ja kas kõnealune eesmärk on olenevalt asjaoludest samaväärne eesmärgiga kaitsta teavitatud liikmesriigi iseseisvust?

a)

Kas liidu õigusega vastuolus oleva Euroopa uurimismääruse alusel hangitud tõendite korral võib tõendite kasutamise keeld vahetult tuleneda liidu õiguses sätestatud tõhususe põhimõttest?

b)

Kas liidu õigusega vastuolus oleva Euroopa uurimismääruse alusel hangitud tõendite korral tuleneb tõendite kasutamise keeld liidu õiguses sätestatud võrdväärsuse põhimõttest, kui täitjariigis tõendite hankimiseks tehtud toiming oleks taotlevas riigis sarnases riigisiseses asjas keelatud olnud ja taotleva riigi õiguse kohaselt ei oleks sellise ebaseadusliku riigisisese toiminguga hangitud tõendid kasutatavad?

c)

Kas liidu õigusega, eelkõige tõhususe põhimõttega on vastuolus, kui selliste tõendite kasutamist kriminaalmenetluses, mille hankimine oli liidu õigusega vastuolus just kuriteokahtluse puudumise tõttu, põhjendatakse huvide kaalumisel nende tegude raskusega, millest saadi esmakordselt teada tõendite hindamisel?

d)

Teise võimalusena: Kas liidu õigusest, eelkõige tõhususe põhimõttest tuleneb, et riigisiseses kriminaalmenetluses tõendite hankimisel toime pandud liidu õiguse rikkumised ei või ka raskete kuritegude korral jääda täielikult ilma tagajärgedeta, ja seepärast tuleb neid rikkumisi vähemasti tõendite hindamisel või karistuse määramisel süüdistatava kasuks arvesse võtta?