1.

Kas nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul (1), on Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikega 3 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 20 ja 21, ning täpsemalt nende sätetega tagatud võrdsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttega vastuolus osas, milles direktiiv (EL) 2018/822 ei piira aruantavatest piiriülestest skeemidest teatamise kohustust äriühingu tulumaksuga, vaid muudab selle kohaldatavaks kõigi maksude suhtes, mis kuuluvad nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ (2) kehtetuks tunnistamise kohta) kohaldamisalasse, mis Belgia õiguses ei hõlma mitte ainult äriühingu tulumaksu, vaid ka muid otseseid makse peale äriühingu tulumaksu ja kaudseid makse, nagu näiteks registreerimistasud?

2.

Kas eespool nimetatud direktiiv (EL) 2018/822 rikub Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõikega 1 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 7 lõikega 1 tagatud seaduslikkuse põhimõtet kriminaalasjades, õiguskindluse üldpõhimõtet ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 7 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 8 tagatud õigust eraelu puutumatusele, kuivõrd mõisted „skeem“ (ja sellega seoses mõisted „piiriülene skeem“, „turustatav skeem“ ja „kohandatud skeem“), „vahendaja“, „osaleja“, „seotud ettevõtja“ ning määratlus „piiriülene“, eri „tunnused“ ja „esmase eelise kriteerium“, mida direktiivis (EL) 2018/822 on kasutatud aruantavatest piiriülestest skeemidest teatamise kohustuse kohaldamisala ja ulatuse kindlaksmääramiseks, ei ole piisavalt selged ja täpsed?

3.

Kas eespool nimetatud direktiiv (EL) 2018/822 on eelkõige seetõttu, et sellega lisatakse eespool nimetatud direktiivi 2011/16/EL artikli 8ab lõiked 1 ja 7, vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõikega 1 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 7 lõikega 1 tagatud seaduslikkuse põhimõttega kriminaalasjades, ja kas see rikub Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 7 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 8 tagatud õigust eraelu puutumatusele, kuivõrd 30 päevase tähtaja algus, mille jooksul asjasse puutuv vahendaja või maksumaksja peab täitma kohustust teatada aruantavast piiriülesest skeemist, ei ole piisavalt selgelt ja täpselt kindlaksmääratud?

4.

Kas eespool nimetatud direktiivi (EL) 2018/822 artikli 1 punkt 2 rikub Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 7 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 8 tagatud õigust eraelu puutumatusele, kuivõrd sellega eespool nimetatud direktiivi 2011/16/EL lisatud uue artikli 8ab lõige 5 näeb ette, et kui liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et anda vahendajatele õigus saada vabastus aruantava piiriülese skeemi kohta teabe esitamise kohustusest, juhul kui aruandluskohustus võib olla vastuolus selle liikmesriigi õiguse kohase kutsesaladuse hoidmise kohustusega, on see liikmesriik kohustatud nõudma, et vahendajad annaksid viivitamata mis tahes teisele vahendajale või kui selliseid vahendajaid ei ole, siis maksumaksjale, teada tema aruandluskohustusest, kuna niisuguse kohustuse tagajärjel on vahendaja, kelle suhtes kehtib kutsesaladuse hoidmise kohustus, mille rikkumine on kõnealuse liikmesriigi õiguse kohaselt kriminaalkorras karistatav, kohustatud andma teisele vahendajale, kes ei ole tema klient, teavet, mis on talle teatavaks saanud kutsetegevuse käigus?

5.

Kas eespool nimetatud direktiiv (EL) 2018/822 rikub Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 7 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 8 tagatud õigust eraelu puutumatusele, kuivõrd kohustus teatada aruantavatest piiriülestest skeemidest tooks kaasa asjasse puutuvate vahendajate ja maksumaksjate eraelu puutumatuse riive, mis ei ole mõistlikult põhjendatud ja taotletavaid eesmärke silmas pidades proportsionaalne ega ole siseturu nõuetekohase toimimise tagamise eesmärgi seisukohast asjakohane?