ABLV Bank SA, likvideerimisel, 16. septembril 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kümnes koda laiendatud koosseisus) 6. juuli 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-280/18: ABVL Bank versus SRB

(Kohtuasi C-602/22 P)

(2022/C 424/46)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: ABLV Bank SA, likvideerimisel (esindaja: Rechtsanwalt O. Behrends)

Teised menetlusosalised: Ühtne kriisilahendusnõukogu (SRB), Euroopa Keskpank (EKP)

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—	tunnistada kehtetuks SRB 23. veebruari 2018. aasta otsused apellandi ja tema Luksemburgi tütarettevõtja kohta;

—	mõista SRB-lt välja apellandi kohtukulud ja käesoleva apellatsioonmenetluse kulud, ja

—	kui Euroopa Kohus ei saa sisulist otsust teha, saata asi tagasi Üldkohtule.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse toetuseks esitab apellant neli väidet.

Apellatsioonkaebuse esimene väide: Üldkohus tõlgendas ja kohaldas vääralt kriisilahendusmääruse (1) artiklit 18 ning tegi sellega seoses mitmeid vigu ja moonutas fakte. Apellant väidab, et:

—

Üldkohus ei järginud SRB volituste piiride selget kirjeldust, mis on esitatud kriisilahendusmääruse artiklis 18 ja mis näeb ette, et SRB tegevusel võib olla väline õiguslik tagajärg ainult siis, kui on täidetud kõik kolm kriisilahendusmääruse artiklis 18 sätestatud tingimust ja kui Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu ei esita vastuväiteid;

—	kriisilahendusmääruse artiklis 18 puudub alus eeldada, et SRB võib võtta välise õigusliku mõjuga meetme, kui on täidetud ainult kaks esimest tingimust;

—	SRB on oma viga tegelikult tunnistanud, lähenedes viimasel ajal analoogilistele juhtumitele teistmoodi;

—

Üldkohus ei uurinud täielikult vaidlustatud otsuste (23. veebruar 2018. aasta otsused SRB/EES/2018/09 ja SRB/EES/2018/10) seaduslikkust, kuna ta ei suutnud kindlaks teha, mil viisil täpselt – vastavalt sellele, kuidas Üldkohus vaidlustatud otsuseid tõlgendas – oli apellandi ja tema tütarettevõtja õiguslik seisund muutunud;

—	Üldkohus moonutas vaidlustatud otsuste selget sisu, tunnistamata, et need sisaldavad otsuseid apellandi ja tema tütarettevõtja likvideerimise kohta, ja

—	Üldkohus tegi mitmeid eeltooduga seotud vigu, muu hulgas ajades vaidlustatud otsused segi meetmetega, mille SRB adresseeris riiklikele kriisilahendusasutustele vaidlustatud otsuste täitmiseks.

Apellatsioonkaebuse teine väide: Üldkohus tegi mitu õiguslikku ja sisulist viga ning moonutas fakte seoses peamiste järeldustega. Apellant väidab, et:

—	Üldkohus moonutas toimiku sisu, viidates kaudse FOLTF hinnangu (maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise) andmisele, jättes mainimata, et SRB märkis oma kostja vastuses sõnaselgelt, et ta ei andnud FOLTF hinnangut; ja

—

Üldkohus tegi samas kontekstis veel vigu ja moonutusi ning jättis käsitlemata apellandi teatud argumendid, kuna ta ei käsitlenud muu hulgas seda, milline mõju oli teatud ajaks maksekohustuste täitmise peatamisel ja kuna ta tõlgendas vääralt likviidsuse kontseptsiooni kriisilahendusmääruse artikli 18 tähenduses.

Apellatsioonkaebuse kolmas väide: Üldkohus tegi minu õigusnormi rikkumist, moonutas fakte ja jättis käsitlemata apellandi väited seoses Läti korruptsioonivastase võitluse ameti tuvastatust tulenevalt tehtud FinCENi (Financial Crimes Enforcement Network) teatega ja sellele järgnenud paljastustega.

Apellatsioonkaebuse neljas väide: Üldkohus leidis ekslikult, et vaidlustatud otsuse tühistamise hagi, mis puudutas apellandi tütarettevõtjat, on vastuvõetamatu. Apellant väidab, et Üldkohus eeldas ekslikult, et vaidlustatud otsuseid ei tule tõlgendada kooskõlas vaidlustatud otsuste tegemise ajal avaldatud avalike teadaannetega, vaid et asjakohane on ainult tekst, mille SRB edastas riiklikele kriisilahendusasutustele vaidlustatud otsuste täitmiseks, ning et Üldkohus moonutas igal juhul selle teksti selget sisu.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).