—

tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—

tühistada komisjoni 11. juuni 2019.aasta otsus C (2019) 4228 final (1) juhtumis M.8713 – Tata Steel/thyssenkrupp/JV;

—

teise võimalusena saata asi tagasi Üldkohtusse uueks arutamiseks kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega; ja

—

mõista Üldkohtu ja Euroopa Kohtu menetlusega kaasnenud kohtukulud välja komisjonilt.

1.

Esimese väitega, mis koosneb kahest osast, leiab apellant, et Üldkohus ei kontrollinud ise piisavalt tühistamishagis esitatud väiteid, vaid piirdus üksnes selle kontrollimisega, kas komisjon oli kõigepealt tegelenud konkreetsete punktidega, ning jättis kontrollimata, kas kasutatud tõend oli usaldusväärne ja kas seda oli nõuetekohaselt tõlgendatud ning kas komisjoni järeldused olid tõesed ja tõenditega piisavalt põhistatud ka Üldkohtu seisukohast. Apellant väidab, et Üldkohus ei kohaldanud õiget sisulist kriteeriumi – vastupidi kohaldatavas 10. juuli 2018. aasta kohtuotsuses Bertelsmann ja Sony Corporation of America vs. Impala (C-413/06 P, EU:C:2008:392) ja 28. mai 2020. aasta kohtuotsuses CK Telecoms UK Investments vs. komisjon (T-99/16, EU:T:2020:217) loodud pretsedentidele – tõendamaks, et ühinemisjärgselt on olemas piisav TKMT tõenäosus komisjoni analüüsitud tooteturgudele.

2.

Teise väitega, mis koosneb neljast osast, leiab apellant, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi ja moonutanud tõendeid, kuna toetas vääralt mitme asjaomase tooteturu liiga kitsaid määratlusi lehtterasest toodete jaoks (eelkõige autotööstuses kasutatav kuumtsingitud teras ja pakendamiseks ette nähtud lamineeritud teras), mille puhul komisjon pidas tõenäoliseks TKMT esinemist pärast teatatud ühinemist.

3.

Kolmanda väitega, mis koosneb kuuest osast, leiab apellant, et Üldkohtu heakskiidetud konkurentsimõju hinnangud, mis puudutavad autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase ja pakendamiseks ette nähtud lamineeritud terase eeldatavalt asjaomaseid turgusid, on vigased põhjusel, et Üldkohus on vääralt kohaldanud paralleelselt kahte vastastikku üksteist välistavat kahjuteooriat (ainuvalitsev seisund ja koordineerimata mõju oligopoolsetele turgudele), kuna jättis määratlemata asjakohase kriteeriumi selleks, et pidada Tata Steeli „oluliseks konkurentsijõuks“ ja käsitles eeldatavat „vahetut konkurentsi“, moonutas tõendeid, mis puudutavad impordipiiranguid, jättis väärad HHI arvutused komisjoni otsustusprotsessis asjakohasteks lugemata ja jättis tühistamishagis nende punktide kohta esitatud väited täielikult läbi vaatamata.

4.

Neljanda väitega leiab apellant, et Üldkohus on moonutanud tõendeid ega ole järginud tema kaitseõigusi, kuna tõlgendas vääralt tema väidet uue kahjuteooria kohta, mille komisjon esitas vaidlustatud otsuse punktis 1095, pakkumata apellandile võimalust olla selles küsimuses ära kuulatud ja kohaldades samal ajal ArcelorMittali kui põhikonkurendi hüpoteetilise turukäitumisega seoses väära sisulist kriteeriumi, mida Üldkohus võttis otsustavalt arvesse esialgse väite tagasilükkamisel.

5.

Viienda väitega leiab apellant, et Üldkohus ei ole andnud hinnangut tühistamishagi seitsmendale väitele, kuna ta tõlgendas vääralt selle aluseks olevat argumenti, mille kohaselt on komisjon moonutanud tõendeid, põhistades statistilisi väiteid kolmandate isikute poolt teabenõuetele antud suvaliste ja puudulike vastustega, ilma et ta oleks taganud erapooliku valiku ärahoidmise.