1.

Kas nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/133/EÜ (1) eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (edaspidi „direktiiv“) tuleb tõlgendada nii, et selle direktiivi põhjendusega 2 ja artikli 1 punktiga a on kooskõlas riigisisene õigusnorm (või säte) või selle õigusnormi (või sätte) tõlgendamine ja praktikas kohaldamine, mille alusel ei puuduta see direktiiv riigisiseseid ümberkujundamisi, vaid ainult rahvusvahelisi ja piiriüleseid ümberkujundamisi, arvestades seejuures asjaolu, et direktiivi sätted võeti liikmesriigi õigusesse üle 1996. aasta LXXXI seadusega äriühingu tulumaksu ja dividendimaksu kohta (a társasági adóról és az osztalékadóról szóló 1996. évi LXXXI törvény; edaspidi „äriühingu tulumaksu seadus“), nii et isegi kui ühenduse õigus seda küsimust otseselt ei reguleeri, nägi liikmesriigi seadusandja nimetatud seaduse § 31 lõike 1 punktis a ette, et selle seaduse eesmärk on kooskõlastada õigusnormid liidu õigusega, seahulgas direktiiviga?

2.

Kas direktiivi artikli 8 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selle sättega on kooskõlas riigisisene õigusnorm (või säte) või selle õigusnormi (või sätte) tõlgendamine ja praktikas kohaldamine, mille alusel sama liikmesriigi residendist ettevõtjate eraldumise korral peab üleandva äriühingu osanik vähendama oma osaluse nimiväärtust üleandvas äriühingus (üleandva äriühingu märgitud kapital), et vähendada oma raamatupidamisarvestuses selle osaluse (äriühingu osade) väärtust, mis tal on üleandvas äriühingus, nii et maksuhaldur nõuab seda arvestusliku väärtuse vähendamist eeltingimusena selleks, et äriühingul oleks õigus direktiivi artikli 8 lõikes 2 ette nähtud maksustamisviisile, sealhulgas olukorras, kus eraldumisega kaasneb üleandva äriühingu osanikule kahjum?

3.

Kas direktiivi artikli 8 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selle sättega on kooskõlas riigisisene õigusnorm (või säte) või selle õigusnormi (või sätte) tõlgendamine ja praktikas kohaldamine, mille alusel ei kohaldata eraldumisele selles sättes ette nähtud äriühingu tulumaksuga maksustamist juhul, kui asjaomane üleandev äriühing on ühe osanikuga äriühing, see tähendab juhul, kui eraldumise tulemusel jääb üleandva äriühingu asutajale muutumatult alles tema 100 % osaluse omandiõigus selles äriühingus või kui üleandva äriühingu märgitud kapitalis ei toimu mingit muutust?