Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Corte suprema di cassazione (Itaalia) 11. aprillil 2022 – Fallimento Villa di Campo Srl versus Agenzia delle Entrate

(Kohtuasi C-250/22)

(2022/C 266/15)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Corte suprema di cassazione

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Fallimento Villa di Campo Srl

Vastustaja: Agenzia delle Entrate

Eelotsuse küsimus

Kas direktiivi nr 77/388/EMÜ (1) artikli 5 lõikega 8 ja direktiivi nr 2006/112/EÜ (2) artikliga 19 on vastuolus niisugune riigisisene säte nagu Vabariigi Presidendi 26. aprilli 1986. aasta dekreedi nr 131 artikkel 20, mida on muudetud 27. detsembri 2017. aasta seaduse nr 205 artikli 1 lõike 87 punkti a alapunktidega 1 ja 2 ning 30. detsembri 2018. aasta seaduse nr 145 artikli 1 lõikega 1084, mis kohustab maksuhaldurit kvalifitseerima poolte vahel tehtud tehingu üksnes lepingu teksti alusel, keelates tekstivälistele asjaoludele tuginemise (ka siis, kui need on objektiivselt olemas ja tõendatud), millest tulenevalt piiratakse täielikult maksuhalduri võimalust tõendada, et majandustehing, mida ei saa ettevõtte üleandmise lahutamatu osana iseenesest osadeks jagada, jagati tegelikult kunstlikult mitmeks soorituseks – mitmekordseks kaupade võõrandamiseks –, mille tulemusel antakse Euroopa Liidu õiguses ette nähtud nõudeid täitmata jättes õigus käibemaks maha arvata?

---

(1)  Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT 1977, L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23).

(2)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1).