1.

Kas olukord, kus narkootiliste ainete valdamise alusel alustatud kriminaalmenetluses füüsilise isiku suhtes, kellega seoses on politseil narkootiliste ainete valdamise kahtlus, on rakendatud isiku läbivaatuses ja [asitõendite] konfiskeerimises seisnevad sunnimeetmed, kuulub direktiivi 2013/48/EL (1), mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlustes ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikutega ja konsulaarasutustega, ning direktiivi 2012/13/EL (2), milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet, kohaldamisalasse?

2.

Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt, siis milline staatus on sellisel isikul direktiivide tähenduses, kui riigisisene õigus ei näe ette „kahtlustatava“ staatust ja isikut ei ole ametliku teadaandega „süüdistatavana“ menetlusele allutatud, ja kas sellisele isikule tuleb anda õigus saada teavet ja õigus kaitsjale?

3.

Kas seaduslikkuse põhimõttega ja meelevaldsuse keeluga on kooskõlas selline riigisisene õigusnorm nagu kriminaalmenetluse seadustiku (Nakazatelno-protsesualen kodeks) artikli 219 lõige 2, mis näeb ette, et uurimisasutus võib isiku süüdistatavana menetlusele allutada ka protokolli koostamisega esimese tema suhtes tehtud menetlustoimingu kohta, kui riigisisene õigus ei näe ette „kahtlustatava“ staatust ja riigisisese õiguse kohaselt tekivad kaitseõigused alles alates ajast, mil isik ametlikult „süüdistatavana“ menetlusele allutatakse, kusjuures menetlusele allutamine on uurimisasutuse kaalutlusotsus, ja kas selline riigisisene menetlus mõjutab direktiivi 2013/48/EL artikli 3 lõike 3 punktis b sätestatud õiguse kaitsjale tõhusat kasutamist ja olemust?

4.

Kas liidu õiguse soovitava toime põhimõttega on kooskõlas riigisisene tava, mille kohaselt ei saa kohtueelses menetluses tõendite kogumiseks rakendatud sunnimeetmete, sealhulgas isiku läbivaatuse ja [asitõendite] konfiskeerimise kohtulikul kontrollil kontrollida, kas tegemist on kahtlustatavatele ja süüdistatavatele Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 47 ja 48, direktiiviga 2013/48/EL ja direktiiviga 2012/13/EL tagatud põhiõiguste piisavalt selge rikkumisega?

5.

Kas õigusriigi põhimõttega on kooskõlas riigisisesed õigusnormid ja riigisisene kohtupraktika, mille kohaselt ei ole kohtul õigust kontrollida isiku allutamist menetlusele süüdistatavana, kuigi just ja üksnes sellest vormilisest aktist sõltub, kas füüsilisele isikule tuleb tagada kaitseõigused, kui tema suhtes on kohtueelse uurimise eesmärgil rakendatud sunnimeetmeid?