1.

Kas direktiivi 2006/112/EÜ (1) artikli 185 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kauba mahakandmine kauba või laovarude maksukohustuslase bilansist väljaarvamise tähenduses põhjusel, et need ei ole enam majanduslikult kasutatavad, kuna nad on näiteks kulunud, defektsed või ebasobivad või neid ei saa kasutada otstarbekohaselt, kujutab endast selliste tegurite, mida võetakse mahaarvatava sisendkäibemaksu summa kindlaksmääramisel arvesse seoses juba kauba ostmisel tasumisele kuuluva käibemaksuga, muutust, mis toimus pärast käibedeklaratsiooni esitamist vastavalt käibemaksuseadusele (Zakon za danak varhu dobavenata stoinost, edaspidi „ZDDS“) ja mis seetõttu toob endaga kaasa kohustuse korrigeerida sisendkäibemaksu mahaarvamist, kui mahakantud kaupa müüdi hiljem lisas 2 nimetatud kaubana, mis kujutab endast maksustatavat tarnet?

2.

Kas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 185 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kauba mahakandmine kauba või laovarude maksukohustuslase bilansist väljaarvamise tähenduses põhjusel, et need ei ole enam majanduslikult kasutatavad, kuna nad on näiteks kulunud, defektsed või ebasobivad või neid ei saa kasutada otstarbekohaselt, kujutab endast selliste tegurite, mida võetakse mahaarvatava sisendkäibemaksu summa kindlaksmääramisel arvesse seoses juba kauba ostmisel tasumisele kuuluva käibemaksuga, muutust, mis toimus pärast käibedeklaratsiooni esitamist vastavalt ZDDSile ja mis seetõttu toob endaga kaasa kohustuse korrigeerida sisendkäibemaksu mahaarvamist, kui mahakantud kaup hiljem hävitati ja kõrvaldati ning seda asjaolu tõendati ja kinnitati nõuetekohaselt?

3.

Kui vastus esimesele, teisele või mõlemale küsimusele on jaatav, kas siis tuleb direktiivi 2006/112/EÜ artikli 185 lõiget 2 tõlgendada nii, et kauba mahakandmine eelpool nimetatud asjaoludel kujutab endast kauba hävimise või kadumise nõuetekohaselt tõendatud või kinnitatud juhtumit, mille korral ei teki sisendkäibemaksu mahaarvamise korrigeerimise kohustust seoses kauba omandamisel tasumisele kuulunud käibemaksuga?

4.

Kas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 185 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kauba hävimise või kadumise nõuetekohaselt tõendatud või kinnitatud juhtudel võib sisendkäibemaksu mahaarvamise jätta korrigeerimata vaid siis, kui hävimise või kadumise põhjustasid sündmused, mis olid väljaspool maksukohustuslase kontrolli ning mida ta ei saanud ette näha ega vältida?

5.

Juhul, kui vastus esimesele, teisele või mõlemale küsimusele on eitav, siis kas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 185 lõikega 1 on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm nagu seda on ZDDS artikli 79 lõige 3 kuni 31. detsembrini 2016 kehtinud redaktsioonis või ZDSS artikli 79 lõige 1 alates 1. jaanuarist 2017 kehtivas redaktsioonis, mis näeb kauba mahakandmisel ette kohustuse korrigeerida sisendkäibemaksu mahaarvamist, isegi kui kaup on hiljem müüdud maksustatava kaubatarnena lisa 2 tähenduses või kui see on hävinud või kõrvaldatud ja see asjaolu on nõuetekohaselt tõendatud või kinnitatud?