Kohtuasi C‑760/22

FP
ja
QV
ja
IN
ja
YL
ja
VD
ja
JF
ja
OL

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski gradski sad)

Euroopa Kohtu (esimene koda) 4. juuli 2024. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Direktiiv (EL) 2016/343 – Õigus viibida kohtulikul arutelul – Süüdistatava võimalus osaleda tema kriminaalmenetluse kohtuistungitel videokonverentsi teel

Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Süütuse presumptsiooni teatavate aspektide ja õiguse viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul tugevdamine – Direktiiv 2016/343 – Õigus viibida kohtulikul arutelul – Süüdistatava osalemine tema sõnaselgel taotlusel tema kriminaalmenetluse kohtuistungitel videokonverentsi teel – Vastuvõetavus – Tingimused – Õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele austamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/343, artikkel 1 ja artikli 8 lõige 1)

(vt punktid 26–30 ja 32 ning resolutsioon)

Kokkuvõte

Euroopa Kohus tegi Sofiyski gradski sadi (Sofia linnakohus, Bulgaaria) eelotsusetaotluse alusel otsuse selle kohta, kas süüdistatav võib osaleda tema kriminaalmenetluses toimuvatel kohtuistungitel videokonverentsi teel.

Spetsializirana prokuratura (eriprokuratuur, Bulgaaria) süüdistas FP-d osalemises kuritegelikus ühenduses, mis on loodud rikastumise eesmärgil ja maksukuritegude toimepanemiseks. 12. oktoobril 2021 osales ta oma kriminaalmenetluses esimesel avalikul kohtuistungil videokonverentsi teel. Ta avaldas, et soovib osaleda menetluses veebi kaudu, kuna ta elab ja töötab Ühendkuningriigis. Tema füüsiliselt kohtusaalis viibinud advokaat avaldas, et tema klient on teadlik kõigist kohtuasja dokumentidest. Lisaks oli kõiki kohtuistungil lisatavaid uusi dokumente võimalik FP-le õigeaegseks tutvumiseks saata elektrooniliselt ning FP ja tema advokaat võisid nõu pidada konfidentsiaalselt eraldi ühenduse kaudu.

Sel ajal asja menetlev kriminaalkohus ( 1 ) lubas FP-l osaleda menetluses videokonverentsi teel, tuginedes riigisisesele õigusnormile, mis nägi ette võimaluse viia kohtuistungeid hädaolukorra või epideemiast põhjustatud eriolukorra ajal ning kahe kuu jooksul pärast selle lõpetamist läbi kaugosaluse teel. ( 2 ) See säte oli aga kohaldatav ainult kuni 31. maini 2022. Seega, kuigi enne seda kuupäeva oli FP osalenud tõhusalt videokonverentsi teel enamikul tema kriminaalmenetluse kohtuistungitel, tekkisid nimetatud kohtul 13. juuni 2022. aasta kohtuistungil kahtlused, kas see võimalus oli Bulgaaria õiguses endiselt olemas.

Kuna riigisiseses õiguses puudub videokonverentsi kasutamiseks sõnaselge õiguslik alus, tekkis eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas süüdistatavale antud võimalus osaleda tema kriminaalmenetluse kohtuistungitel seda tehnikat kasutades on kooskõlas direktiiviga 2016/343, ( 3 ) eelkõige selle artikli 8 lõikega 1. ( 4 )

Euroopa Kohtu hinnang

Kõigepealt meenutas Euroopa Kohus oma praktikat, millest tuleneb, et direktiivi 2016/343 artikli 8 lõikes 1 sätestatud õiguse kohaselt peab süüdistataval olema võimalik ilmuda isiklikult kohtuistungitele, mis toimuvad tema suhtes läbiviidavas menetluses, ilma et see direktiiv paneks liikmesriikidele ülesandeks kehtestada süüdistatavale kohustus viibida kohtulikul arutelul. ( 5 ) Samuti märkis Euroopa Kohus, et nimetatud direktiivi artiklist 1 nähtub, et direktiivi eesmärk on kehtestada ühised miinimumeeskirjad, mis käsitlevad süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte kriminaalmenetluses ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutamisel, mitte aga kriminaalmenetlust ammendavalt ühtlustada.

Eeltoodust tuleneb, et direktiivi 2016/343 artikli 8 lõige 1 ei reguleeri küsimust, kas liikmesriigid võivad ette näha, et süüdistatav võib tema sõnaselgel taotlusel osaleda oma kriminaalasja kohtuistungitel videokonverentsi teel, sest taoline küsimus kuulub üksnes riigisisese õiguse kohaldamisalasse. Järelikult ei ole selle sättega vastuolus, et süüdistatav võib tema sõnaselgel taotlusel osaleda kohtuistungil videokonverentsi teel, kuid seejuures peab olema tagatud õigus õiglasele kohtulikule arutamisele.

( 1 ) Algul oli asja arutav kohus Spetsializiran nakazatelen sad (kriminaalasjade erikohus, Bulgaaria). Pärast 27. juulil 2022 jõustunud seadusemuudatust lõpetati aga selle kohtu tegevus ja pädevus vaadata läbi teatavad selles kohtus alustatud kriminaalasjad, sealhulgas põhikohtuasi, anti üle Sofiyski gradski sadile (Sofia linnakohus, Bulgaaria).

( 2 ) Seaduse, mis käsitleb parlamendi 13. märtsi 2020. aasta otsusega kehtestatud erakorralise seisukorra ajal rakendatavaid meetmeid ja tehtavaid toiminguid ning mõju ohjamist (Zakon za merkite i deystviyata po vreme na izvanrednoto polozhenie, obyaveno s reshenie na Narodnoto sabranie 13.03.2020 g. i za preodolyavane na posleditsite), artikli 6a lõige 2.

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (ELT 2016, L 65, lk 1).

( 4 ) Direktiivi 2016/343 artikli 8 lõikes 1 on sätestatud: „Liikmesriigid tagavad, et kahtlustataval ja süüdistataval on õigus viibida kohtulikul arutelul.“

( 5 ) Vt selle kohta 15. septembri 2022. aasta kohtuotsus HN (menetlus riigi territooriumilt välja saadetud süüdistatava suhtes) (C‑420/20, EU:C:2022:679, punkt 40), samuti 8. detsembri 2022. aasta kohtuotsus HYA jt (tunnistajate küsitlemise võimatus) (C‑348/21, EU:C:2022:965, punktid 34 ja 36).