–

Staten og Kommunernes Indkøbsservice A/S, esindajad: advokater J. Bødtcher-Hansen ja R. Holdgaard,

–

BibMedia A/S, esindaja: advokat H. Holtse,

–

Eesti valitsus, esindaja: M. Kriisa,

–

Hispaania valitsus, esindaja: I. Herranz Elizalde,

–

Austria valitsus, esindajad: A. Posch ja J. Schmoll,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: G. Gattinara, C. Vang ja G. Wils,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65) artikli 18 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Staten og Kommunernes Indkøbsservice A/S‑i (edaspidi „SKI“) ja BibMedia A/S‑i vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab raamatukogumaterjalide tarnimise ja sellega seotud ettevalmistavate teenuste riigihankelepingu sõlmimist.

3

Direktiivi 2014/24 artikli 18 „Riigihanke üldpõhimõtted“ lõikes 1 on sätestatud:

„Avaliku sektori hankijad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistvalt ja proportsionaalselt.

Riigihanke kavandamisel ei tohi lähtuda eesmärgist jätta see käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja või konkurentsi kunstlikult piirata. Konkurentsi peetakse kunstlikult piiratuks, kui riigihanget kavandatakse kavatsusega teatavaid ettevõtjaid sobimatul viisil soodustada või ebasoodsasse olukorda panna.“

4

Direktiivi artikli 27 „Avatud hankemenetlus“ lõikes 1 on sätestatud:

„Avatud hankemenetluse puhul võib iga huvitatud ettevõtja esitada hanketeate peale pakkumuse.

[…]“.

5

Direktiivi artiklis 28 „Piiratud hankemenetlus“ on sätestatud:

„1.   Piiratud hankemenetluse puhul võib iga ettevõtja esitada hanketeate peale osalemistaotluse, […] esitades kvalitatiivse valiku tegemiseks avaliku sektori hankija poolt nõutava teabe.

[…]

2.   Pakkumuse võivad esitada ainult need ettevõtjad, kellele avaliku sektori hankija teeb esitatud teabe hindamise põhjal vastava ettepaneku. […]

[…]“.

6

Direktiivi artiklis 46 „Lepingute osadeks jaotamine“ on sätestatud:

„1.   Avaliku sektori hankija võib otsustada sõlmida lepingu eri osadena ning võib määrata kindlaks nende osade suuruse ja eseme.

[…]

2.   Avaliku sektori hankija peab hanketeates või huvi kinnitamise ettepanekus märkima, kas pakkumused võib esitada ühe või mitme osa või kõigi osade kohta.

Avaliku sektori hankija võib, isegi juhul kui pakkumused võib esitada mitme osa või kõigi osade kohta, piirata ühe pakkujaga sõlmitavate lepingu osade arvu, tingimusel et osade maksimaalne arv, mille kohta võidakse ühe pakkujaga leping sõlmida, on märgitud hanketeates või huvi kinnitamise ettepanekus. Avaliku sektori hankija märgib hankedokumentides objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid või eeskirjad, mida ta kavatseb kohaldada, et määrata kindlaks, milliste osade kohta leping sõlmitakse, kui pakkumuste hindamise kriteeriumite kohaldamise tulemusena sõlmitaks ühe pakkujaga leping maksimaalset arvu ületavate osade kohta.

3.   Liikmesriigid võivad sätestada, et kui sama pakkujaga võib sõlmida lepingu rohkem kui ühe osa kohta, võib avaliku sektori hankija sõlmida lepingud, liites kokku mitu osa või kõik osad, kui ta on hanketeates või huvi kinnitamise ettepanekus märkinud, et jätab endale võimaluse seda teha, ning on nimetanud osad või osade rühmad, mida võib liita.

[…]“.

7

Riigihangete seaduse (Udbudsloven) §‑s 2 on sätestatud:

„1.   Riigihankemenetlustes järgib hankija võrdse kohtlemise põhimõtet, läbipaistvuse põhimõtet ja proportsionaalsuse põhimõtet […].

2.   Avatud hankemenetlus ei tohi olla kavandatud eesmärgiga jätta see käesoleva seaduse kohaldamisalast välja või konkurentsi kunstlikult piirata. Konkurentsi peetakse kunstlikult piiratuks, kui hange kavandatakse eesmärgiga seada üks (või mitu) ettevõtja(t) põhjendamatult soodsasse või ebasoodsasse olukorda.“

8

Selle seaduse § 49 lõikes 3 on sätestatud:

„Hankija märgib hanketeates:

9

Nimetatud seaduse §‑s 56 on ette nähtud:

„Avatud hankemenetluses võib iga huvitatud ettevõtja esitada hanketeate peale pakkumuse. […]“.

10

SKI on keskne hankija, kelle omanikud on Taani riik ja Kommunernes Landsforening (Taani Kuningriigi kohalike omavalitsuste liit). SKI asutati eesmärgiga ratsionaliseerida riigihankelepingute sõlmimist eelkõige riigi ja kohalike omavalitsuste nimel raamlepingute sõlmimise ja haldamise kaudu.

11

SKI kuulutas 4. veebruaril 2020 välja hankemenetluse raamatukogumaterjalide tarnimise ja sellega seotud ettevalmistavate teenuste raamlepingu sõlmimiseks. Hankelepingu sõlmimise kriteerium oli madalaim hind.

12

See hange oli jagatud kaheksasse ossa. Põhikohtuasjas käsitletavad 1. ja 2. hankeosa olid vastavalt „Taanikeelsed raamatud ja noodid (Ida-Taani)“ ja „Taanikeelsed raamatud ja noodid (Lääne-Taani)“ ning nende hinnanguline maksumus vastavalt 253 miljonit Taani krooni (DKK) (ligikaudu 34 miljonit eurot) ja 475 miljonit Taani krooni (ligikaudu 63 miljonit eurot).

13

Selle hanke tehnilise kirjelduse punktis 3.1 oli märgitud:

„1. ja 2. hankeosa on omavahel seotud (vt punkt 3.1.1), ja kui pakkuja esitab pakkumuse nendest osadest ühe kohta, on automaatselt esitatud pakkumus mõlema osa kohta. […]

Kui see välja arvata, ei ole muid piiranguid seoses sellega, kui paljude või kui väheste hankeosade kohta pakkuja saab või tal tuleks pakkumusi esitada.

SKI kavatseb sõlmida iga hankeosa kohta lepingu ühe tarnijaga. Ühe ja sama tarnijaga võidakse sõlmida leping mitme hankeosa kohta.

Raamatukogumaterjalide turule on iseloomulik vaid väheste spetsialiseerunud tarnijate ja potentsiaalsete pakkujate olemasolu. Taanikeelsed raamatud ja noodid kujutavad endast käibe poolest suurimat tootevaldkonda ja on potentsiaalsetele pakkujatele kaubanduslikult olulised. Selleks et kaitsta sellel turul edaspidist konkurentsi, on taanikeelsed raamatud ja noodid jagatud geograafiliselt kaheks hankeosaks. Osalevad kliendid jagunevad nende hankeosade, vastavalt Ida-Taani ja Lääne-Taani vahel kaheks. […]“.

14

Tehnilise kirjelduse punktis 3.1.1 oli täpsustatud:

„Taanikeelsete raamatute ja nootide kohta kuulutati välja hankemenetlus nn ida/lääne mudeli järgi, mis tähendab, et eesmärk on sõlmida leping ühe pakkujaga Ida-Taani osas ja teise pakkujaga Lääne-Taani osas, kuid klientidele kehtivad ühed ja samad pakutud hinnad olenemata sellest, kas klient asub Ida- või Lääne-Taanis.

[…]

Pakkujaga, kes esitab majanduslikult soodsaima pakkumuse, sõlmitakse leping, mille kohaselt saab temast 2. hankeosa – taanikeelsed raamatud ja noodid (Lääne-Taani) – tarnija.

Pakkujaga, kes esitab majandusliku soodsuse arvestuses teisele kohale jääva pakkumuse, sõlmitakse leping, mille kohaselt saab temast 1. hankeosa – taanikeelsed raamatud ja noodid (Ida-Taani) – tarnija. See pakkuja peab siiski nõustuma sellega, et leping, mille kohaselt saab temast Ida-Taani hankeosa tarnija, kohustab pakkujat tarnima raamlepinguga hõlmatud kaupu ja teenuseid klientidele Ida-Taanis täpselt samade hindade eest, mida on pakkunud ja mille eest tarnib Lääne-Taanis kaupu ja teenuseid majanduslikult soodsaima pakkumuse teinud pakkuja.

Kui majandusliku soodsuse arvestuses teisele kohale jääva pakkumuse esitanud pakkuja ei nõustu saama tarnijaks Ida-Taani osas, läheb see võimalus majandusliku soodsuse arvestuses teisele kohale jääva pakkumuse esitanud pakkujale, kes peab samamoodi nõustuma sellega, et leping, mille kohaselt saab temast Ida-Taani hankeosa tarnija, kohustab pakkujat tarnima raamlepinguga hõlmatud kaupu ja teenuseid klientidele Ida-Taanis täpselt samade hindade eest, mida on pakkunud ja mille eest tarnib Lääne-Taanis kaupu ja teenuseid majanduslikult soodsaima pakkumuse teinud pakkuja.

Kui ka see pakkuja ei nõustu saama tarnijaks Ida-Taani osas, läheb see võimalus majandusliku soodsuse arvestuses järgmisele kohale jääva pakkumuse esitanud pakkujale jne. Kui lepingutingimustele vastavad pakkumused esitanud pakkujate loetelu ammendub, ilma et nende seast oleks leitud tarnijat Ida-Taani osas, sõlmitakse Ida-Taani osas leping sellesama tarnijaga, kellega sõlmitakse leping Lääne-Taani osas. […]

[…]“.

15

Pakkumuste esitamise tähtaja lõpuks sai SKI pakkumused Audio Visionary Music A/S‑ilt (edaspidi „AVM“) ja BibMedialt, kellest kumbki esitas pakkumuse kõigi osade kohta.

16

SKI leidis, et BibMedia oli esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse, ja sõlmis temaga lepingu 2. hankeosa (Lääne-Taani) kohta ning tegi ettepaneku sõlmida AVMga leping 1. hankeosa (Ida-Taani) kohta tingimusel, et viimane nõustub selles hankeosas ette nähtud asju tarnima ja teenuseid osutama hinnaga, mille oli pakkunud BibMedia ja millest AVMi oli teavitatud.

17

AVM nõustus sellega ja SKI saatis 21. aprillil 2020 teate hankelepingu sõlmimise otsuse kohta.

18

AVM esitas 30. aprillil 2020 vaidlustuse Klagenævnet for Udbudile (riigihangete vaidlustuskomisjon, Taani) (edaspidi „vaidlustuskomisjon“).

19

Vaidlustuskomisjon leidis 14. jaanuaril 2021, et SKI on rikkunud riigihangete seaduse § 2 lõiget 1 sellega, et kohaldas 1. ja 2. hankeosa kohta lepingute sõlmimiseks menetluskorda, mis sisuliselt võimaldab pakkujal, kes on esitanud majandusliku soodsuse arvestuses teisele kohale jääva pakkumuse, pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist oma pakkumust muuta, et 1. hankeosa kohta sõlmitaks leping temaga (edaspidi „14. jaanuari 2021. aasta otsus“).

20

Vaidlustuskomisjon põhjendas seda otsust, märkides, et pakkujal oli õigus muuta oma pakkumuse olulist tingimust ehk hinda viisil, mis on hankijale soodus ja mis annab sellele pakkujale võimaluse parandada oma pakkumust eesmärgiga, et hankeosa kohta sõlmitaks leping temaga. Selline toimimisviis on vastuolus läbirääkimiskeeluga, mis tuleneb võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest.

21

SKI esitas 9. juulil 2021 Retten i Glostrupile (Glostrupi esimese astme kohus, Taani) 14. jaanuari 2021. aasta otsuse peale kaebuse.

22

See kohtuasi suunati 7. detsembril 2021 Østre Landsretile (idapiirkonna apellatsioonikohus, Taani), kes lahendab seda esimeses kohtuastmes.

23

See kohus leiab, et kuigi Euroopa Kohus on juba täpsustanud direktiivi 2014/24 artiklist 18 tuleneva läbirääkimiskeelu ulatust osas, mis puudutab pakkumusega seotud reservatsioone, allhanget ja võimalust võtta arvesse täiendavat teavet, ei ole ta veel täpsustanud, kas selle direktiivi artikli 46 kohaselt osadeks jaotatud avatud hanke menetluses on läbirääkimiskeeluga vastuolus see, kui pakkujaga, kes ei ole esitanud majanduslikult soodsaimat pakkumust, sõlmitakse ühe hankeosa kohta leping, tingimusel et ta nõustub selle hankeosa raames tarnima lepingu esemeks olevaid asju ja osutama teenuseid sama hinnaga kui majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkuja pakutud hind.

24

Neil asjaoludel otsustas Østre Landsret (idapiirkonna apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas direktiivi [2014/24] artiklis 18 sätestatud läbipaistvuse põhimõtte ja võrdse kohtlemise põhimõtte ning nendest tuleneva läbirääkimiskeeluga on vastuolus see, kui pakkujale, kes on esitanud majandusliku soodsuse arvestuses teisele kohale jäänud pakkumuse avatud hankemenetluses, milles hange on jaotatud eraldi osadeks, nagu on viidatud selle direktiivi artiklites 27 ja 46, antakse pärast pakkumuse esitamise tähtaja möödumist ja vastavalt hanke tehnilises kirjelduses ette kindlaks määratud tingimustele võimalus osutada pakutavaid teenuseid ühe hankeosa raames samadel tingimustel nagu see pakkuja, kes on esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse ja kellega sõlmitakse seepärast hankeleping teise hankeosa kohta, mille kohta korraldati hankemenetlus samal ajal?“

25

Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et ELTL artikliga 267 kehtestatud menetlus on Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute koostöö vahend, mille kaudu annab Euroopa Kohus liikmesriikide kohtutele liidu õiguse tõlgendamise juhiseid, mida need kohtud nende menetluses olevate vaidluste lahendamiseks vajavad, ning et eelotsusetaotluse esitamise mõte ei ole nõuandvate arvamuste saamine üldiste või hüpoteetiliste küsimuste kohta, vaid see peab olema vajalik kohtuvaidluse tegelikuks lahendamiseks (9. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus G jt (üldkohtu kohtunike ametisse nimetamine Poolas), C‑181/21 ja C‑269/21, EU:C:2024:1, punkt 62 ning seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohus on ka tõdenud, et nii ELTL artikli 267 sõnastusest kui ka ülesehitusest tuleneb, et eelotsusemenetlus eeldab liikmesriigi kohtus tegelikult pooleli olevat menetlust, mille raames palutakse sellel kohtul teha otsus, milles saab arvesse võtta eelotsust (26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny, C‑558/18 ja C‑563/18, EU:C:2020:234, punkt 46 ning seal viidatud kohtupraktika).

26

Käesoleval juhul saatis Euroopa Kohus 13. oktoobril 2023 eelotsusetaotluse esitanud kohtule teabepäringu, paludes selgitada, kas vaatamata BibMedia kirjalikes seisukohtades mainitud asjaolule, et kõnealust hankemenetlust pärast 14. jaanuari 2021. aasta otsust ei jätkatud, vaid selle asemel korraldati uus hankemenetlus, säilib SKI‑l Taani õiguse kohaselt põhikohtuasjas põhjendatud huvi.

27

Eelotsusetaotluse esitanud kohus vastas 27. novembril 2023 sellele teabepäringule jaatavalt, viidates eelkõige Taani kohtupraktikale, mis käsitleb põhjendatud huvi haldusõiguse valdkonnas.

28

Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis, et riigisisese õiguse kohaselt säilib õiguslik huvi põhikohtuasja lahendamiseks, mille käigus tuleb nimetatud kohtul teha otsus, milles on võimalik eelotsust arvesse võtta, ei ole esitatud küsimus hüpoteetiline ja seda tuleb pidada vastuvõetavaks.

29

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2014/24 artikli 18 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega on vastuolus see, kui hankemenetluses, milles hange on jaotatud osadeks, sõlmitakse pakkujaga, kes on esitanud majandusliku soodsuse arvestuses teisele kohale jääva pakkumuse, hankedokumentides ette nähtud korra kohaselt leping hanke ühe osa kohta, tingimusel et ta nõustub tarnima selle hankeosa esemeks olevaid asju ja osutama teenuseid sama hinnaga, mille pakkus majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkuja, kellega seetõttu sõlmiti leping selle hanke teise – suurema – osa kohta.

30

Direktiivi 2014/24 artikli 18 lõikes 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte eesmärk on soodustada hankemenetluses osalevate ettevõtjate vahelise terve ja tegeliku konkurentsi arengut ning see vastab riigihankemenetlusi käsitlevate liidu õigusnormide põhisisule. Selle põhimõtte kohaselt peavad pakkujad olema võrdses olukorras nii pakkumuste ettevalmistamise kui ka nimetatud hankija poolt pakkumuste hindamise ajal (vt selle kohta 3. juuni 2021. aasta kohtuotsus Rad Service jt, C‑210/20, EU:C:2021:445, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

31

Samuti artikli 18 lõikes 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõtte eesmärk on tagada, et puuduks oht hankija eelistusteks ja meelevaldsuseks. See põhimõte eeldab, et kõik hankemenetluse tingimused ja menetluse kord oleksid nii hanketeates kui ka tehnilises kirjelduses sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, võimaldamaks ühelt poolt kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada ning teiselt poolt hankijal tegelikult kontrollida, kas pakkujate esitatud pakkumused vastavad kõnealuse hankemenetluse tingimustele (vt selle kohta 14. septembri 2017. aasta kohtuotsus Casertana Costruzioni, C‑223/16, EU:C:2017:685, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).

32

Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega on vastuolus, kui hankemenetluses toimuvad mis tahes läbirääkimised hankija ja mõne pakkuja vahel; see tähendab, et üldjuhul ei tohi pakkumust pärast selle esitamist muuta ei hankija ega pakkuja algatusel (14. septembri 2017. aasta kohtuotsus Casertana Costruzioni, C‑223/16, EU:C:2017:685, punkt 35, ja 3. juuni 2021. aasta kohtuotsus Rad Service jt, C‑210/20, EU:C:2021:445, punkt 43).

33

Niisugune hankemenetluse viis – nagu on kirjeldatud põhikohtuasjas kõne all oleva hanke tehnilises kirjelduses ja mille kohaselt on hange jaotatud osadeks, millest kõige suurema kohta sõlmitakse leping pakkujaga, kes esitab majanduslikult soodsaima pakkumuse, samas kui väiksema maksumusega osa kohta sõlmitakse asjaomases majandussektoris konkurentsi säilitamiseks eelistatult leping pakkujaga, kes esitab majandusliku soodsuse arvestuses teisele kohale jääva pakkumuse, tingimusel et see pakkuja nõustub täitma seda osa puudutavat lepingut selle pakkuja pakutud hinnaga, kes esitab majanduslikult soodsaima pakkumuse – ei sisalda aga ühtegi läbirääkimiselementi eespool viidatud kohtupraktika tähenduses.

34

Sellega seoses tuleb märkida, et selline hankelepingu sõlmimise viis tagab kõigi hankeosade puhul madalaima hinna kriteeriumi järgimise, ilma et hankijal oleks võimalik sellest kriteeriumist kõrvale kalduda või paluda pakkujal oma pakkumust muuta, kuna hankija peab tuginema enne pakkumuste esitamise tähtaja möödumist pakutud hindadele ja järgima kogu selle menetluse jooksul nendest hinnapakkumustest tulenevat paremusjärjestust.

35

Sellises hankemenetluses määravad pakkujate paremusjärjestuse otseselt ja lõplikult kindlaks enne pakkumuste esitamise tähtaja möödumist pakutud hinnad. Selles paremusjärjestuses on madalaima hinnaga pakkuja esimesel kohal ja tema hind on see, millega sõlmitakse lepingud kogu hanke osas.

36

Tehnilises kirjelduses antud võimalus, et pakkujaga, kes esitab majandusliku soodsuse arvestuses teisele kohale jääva pakkumuse, sõlmitakse leping ühe hankeosa kohta, tuleneb – nagu ilmneb sõnaselgelt hankedokumentidest – üksnes sellest, et ta on pakkumustes pakutud hindade paremusjärjestuses teisel kohal.

37

See, kas seda võimalust kasutatakse või mitte, sõltub nimetatud pakkuja otsusest nõustuda kõnealuse hankeosa täitmisel majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkuja hinnaga või mitte. See tingimus kuulub hankemenetluse tingimuste hulka, mis on sõnastatud tehnilises kirjelduses. Juhul kui majandusliku soodsuse arvestuses teisele kohale jääva pakkumuse esitanud pakkuja ei nõustu sellest hinnast juhinduma, peab selles küsimuses võtma seisukoha pakkumustes pakutud hindade paremusjärjestuses kolmandal kohal olev pakkuja jne pakkumuste paremusjärjestuse järjekorras seni, kuni ükski pakkujatest ei nõustu juhinduma majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkuja hinnast. Kui kõik teisele kuni viimasele järjekohale asetatud pakkujad keelduvad hankelepingu seda osa selle hinnaga täitmast, sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkujaga leping kõigi hankeosade kohta.

38

Ükski teisele kuni viimasele järjekohale asetatud pakkujate võimalikest otsustest ei tähenda nende pakkumuste muutmist, mille nad on esitanud enne selleks ette nähtud tähtaja möödumist, ega läbirääkimisi hankijaga. Nimelt ei ole ühelgi pakkujal võimalust oma pakkumuse muutmise või mis tahes läbirääkimise teel muuta oma kohta paremusjärjestuses ega hinda, millega sõlmitakse mis tahes hankeosa puudutav leping.

39

Nendest asjaoludest nähtub, et selline hankemenetluse viis, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kuulub võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid rikkumata direktiivi 2014/24 artiklis 46 nimetatud juhtumi alla, milleks on olukord, kus hankija otsustab sõlmida lepingu eraldi osadena, täpsustades hankedokumentides, kas on lubatud esitada pakkumus üheainsa osa, mitme osa või kõigi osade kohta, ning märkides, milliseid objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume kohaldatakse osade kohta esitatud pakkumuste edukaks tunnistamisel.

40

Sellega seoses ei oma tähtsust asjaolu, et käesoleval juhul on hankemenetlus algatatud selle direktiivi artikli 27 tähenduses, kuna käesoleva kohtuotsuse punktides 33–38 esitatud kaalutlused võivad sama moodi kehtida piiratud menetluses direktiivi artikli 28 tähenduses, kui ettevõtjad, kellele on tehtud ettepanek esitada pakkumus, on esitanud oma vastavad hinnapakkumused.

41

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 2014/24 artikli 18 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega ei ole vastuolus see, kui hankemenetluses, milles hange on jaotatud osadeks, sõlmitakse pakkujaga, kes on esitanud majandusliku soodsuse arvestuses teisele kohale jääva pakkumuse, hankedokumentides ette nähtud korra kohaselt leping hanke ühe osa kohta, tingimusel et ta nõustub tarnima selle hankeosa esemeks olevaid asju ja osutama teenuseid sama hinnaga, mille pakkus majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkuja, kellega seetõttu sõlmiti leping selle hanke teise – suurema – osa kohta.

42

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta artikli 18 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

selles sättes ette nähtud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega ei ole vastuolus see, kui hankemenetluses, milles hange on jaotatud osadeks, sõlmitakse pakkujaga, kes on esitanud majandusliku soodsuse arvestuses teisele kohale jääva pakkumuse, hankedokumentides ette nähtud korra kohaselt leping hanke ühe osa kohta, tingimusel et ta nõustub tarnima selle hankeosa esemeks olevaid asju ja osutama teenuseid sama hinnaga, mille pakkus majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkuja, kellega seetõttu sõlmiti leping selle hanke teise – suurema – osa kohta.