Kohtuasi C‑697/22 P

Koiviston Auto Helsinki Oy, endine Helsingin Bussiliikenne Oy,

versus

Euroopa Komisjon

Euroopa Kohtu (neljas koda) 29. juuli 2024. aasta otsus

Apellatsioonkaebus – Riigiabi – SA.33846 (2015/C) (ex 2014/NN) (ex 2011/CP) – Pärast ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse avaldamist tekkinud asjakohane asjaolu – Abisaaja kindlakstegemine – Kohustus avaldada menetluse algatamise otsuse muutmise otsus – Abisaaja õigus esitada oma märkused – Oluline menetlusnõue – Kokkusobimatus siseturuga – Euroopa Komisjoni korraldus riigiabi tagasi nõuda – Tagasinõutav summa – Asjaomase liikmesriigi pädevus

  1. Riigiabi – Kontrollimine komisjoni poolt – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustus võimaldada huvitatud isikutel esitada oma märkused – Oluline menetlusnõue – Ulatus – Komisjoni kohustus esitada ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses kokkuvõte asjakohastest faktilistest ja õiguslikest asjaoludest – Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses nimetatud abi saanud ettevõtja, kelle on seejärel üle võtnud teine äriühing – Lõplik otsus, millega laiendatakse abi tagasinõudmise kohustus ülevõtvale äriühingule majandusliku järjepidevuse tõttu – Komisjoni kohustus teha ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse parandamise või laiendamise otsus, milles nähakse ette tagasinõudmise kohustuse laiendamine

    (ELTL artikli 108 lõige 2; nõukogu määrus 2015/1589, artikli 6 lõige 1)

    (vt punktid 45–56, 60 ja 61)

  2. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Eelnenud olukorra taastamine – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

    (ELTL artikkel 108)

    (vt punktid 79 ja 80)

  3. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Võlgniku kindlaksmääramine ettevõtte ülemineku korral – Abi saanud ettevõtja, kelle on ametliku uurimismenetluse käigus üle võtnud teine äriühing – Abi tagasinõudmise kohustuse laiendamine ülevõtvale äriühingule majandusliku järjepidevuse korral – Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine – Ulatus – Abi tagasinõudmine summas, mis on piiratud ülevõtnud äriühingul säilinud konkurentsieelisega

    (ELTL artikli 108 lõige 2)

    (vt punkt 81)

  4. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Tagasinõutava summa arvutamine – Komisjoni võimalus jätta tagasinõutava summa täpse suuruse väljaarvutamine riigisiseste ametivõimude ülesandeks – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

    (ELTL artikkel 108)

    (vt punktid 83–85)

  5. Riigiabi – Kontrollimine komisjoni poolt – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustus paluda huvitatud isikutel esitada oma märkused – Oluline menetlusnõue – Ulatus – Komisjoni kohustus esitada ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses kokkuvõte asjakohastest faktilistest ja õiguslikest asjaoludest – Rikkumine – Tagajärg – Ametliku uurimismenetluse tulemusel tehtud otsuse tühistamine

    (ELTL artikli 108 lõige 2 ja artikli 263 teine lõik)

    (vt punkt 92)

Kokkuvõte

Euroopa Kohus rahuldas Koiviston Auto Helsinki Oy (endine Helsingin Bussiliikenne Oy) apellatsioonkaebuse kohtuotsuse Helsingin Bussiliikenne vs. komisjon (edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“) ( 1 ) peale ja täpsustas oma otsuses Euroopa Komisjoni menetluslikke kohustusi ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametliku uurimismenetluse raames ettevõtja ees, kes jätkab riigiabi algse saaja majandustegevust ning on majandusliku järjepidevuse kriteeriumi kohaldamise tõttu kohustatud abi tagasi maksma. Lisaks käsitles Euroopa Kohus komisjoni ja asjaomase liikmesriigi rolle abi saanud ettevõtja omandajalt tagasinõutava abi arvutamisel. Äriühing Helsingin Bussiliikenne (edaspidi „endine HelB“), kes kuulus täielikult Helsingi linnale (Soome), käitas bussiliine Helsingi piirkonnas ning osutas tšarterveo- ja bussirenditeenuseid. Endine HelB müüdi 2015. aasta detsembris äriühingule Viikin Linja Oy. Vastavalt müügilepingu tingimustele nimetati viimane ümber Helsingin Bussiliikenne Oy-ks (edaspidi „uus HelB“).

Komisjon algatas pärast kaebuse saamist ametliku uurimismenetluse, mis puudutas mitut vara ostmiseks antud laenu ja allutatud laenu, mille Helsingi linn oli andnud endisele HelB-le ja selle eelkäijale HKL-Bussiliikennele aastatel 2002–2012 (edaspidi „vaidlusalused meetmed“). Euroopa Liidu Teatajas avaldati 10. aprillil 2015 menetluse algatamise otsus ( 2 ) ja selles paluti huvitatud isikutel esitada oma märkused ühe kuu jooksul alates selle otsuse avaldamisest. Komisjon, kellele teatati 2015. aasta juunis endise HelB peatsest võõrandamisest uuele HelB-le, ei saanud viimaselt ühtegi märkust.

Komisjon tuvastas 28. juuni 2019. aasta otsuses (edaspidi „vaidlusalune otsus“), ( 3 ) et vaidlusalused meetmed kujutavad endast siseturuga kokkusobimatut riigiabi, mille Soome Vabariik on kohustatud abisaajalt tagasi nõudma. Tuginedes endise HelB ja uue HelB vahelisele majanduslikule järjepidevusele, laiendas komisjon ebaseadusliku abi tagasimaksmise kohustuse uuele HelB-le.

Kuna Üldkohus jättis uue HelB hagi vaidlusaluse otsuse peale rahuldamata, esitas viimane Üldkohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Euroopa Kohtu hinnang

Esimesena analüüsis Euroopa Kohus väidet, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et komisjon ei rikkunud olulist menetlusnõuet, kui ta ei andnud uuele HelB-le võimalust esitada vaidlusaluse abi ametlikus uurimismenetluses oma märkusi.

Apellandi väitel oli komisjon kohustatud pärast endise HelB võõrandamist parandama või täiendama ametliku uurimismenetluse algatamise otsust, kuna tegemist oli uue asjaoluga, mida ei oldud nimetatud otsuses arvesse võetud.

Euroopa Kohus meenutas kõigepealt, et ELTL artikli 108 lõike 2 kohaselt peab komisjon, kui ta otsustab algatada abimeedet käsitleva ametliku uurimismenetluse, andma huvitatud pooltele võimaluse esitada oma märkused. See kohustus on oluline menetlusnõue, kuna see on oluline menetlustingimus, mis on olemuslikult seotud akti andja tahte õige kujunemise või väljendamisega. Teatise avaldamine Euroopa Liidu Teatajas on sobiv vahend, et teavitada kõiki huvitatud pooli ametliku uurimismenetluse algatamisest ja saada neilt kogu teave, mis on vajalik komisjonile edasiste meetmete võtmiseks.

Selleks et anda huvitatud pooltele tegelik võimalus esitada oma märkused, tuleb avaldatud otsuses aga otsesõnu ja selgelt nimetada asjakohased faktilised ja õiguslikud asjaolud, nagu on ette nähtud määruse 2015/1589 ( 4 ) artikli 6 lõikes 1. Tegemist on asjaoludega, mida tuleb uurida ametlikus uurimismenetluses, et teha komisjoni lõplik otsus asjaomase riigiabi olemasolu ja kokkusobivuse kohta ning vajaduse korral selle tagasinõudmise kohustuse kohta.

Kui pärast ametliku uurimismenetluse algatamise otsust ilmnevad asjakohased faktilised või õiguslikud asjaolud, nagu käesoleval juhul endise HelB võõrandamine uuele HelB-le, on võimalik see komisjoni kohustus täita üksnes täiendava menetluse algatamise otsuse avaldamisega. Järelikult, jättes sellise otsuse vastu võtmata, rikkus komisjon olulist menetlusnõuet.

Teisena analüüsis Euroopa Kohus väidet, et Üldkohus rikkus proportsionaalsuse põhimõtet, kui ta leidis, et komisjon ei olnud kohustatud kindlaks tegema, millises ulatuses tuleb vaidlusalustest meetmetest tulenev riigiabi tagasi nõuda uuelt HelB-lt.

Sellega seoses täpsustas Euroopa Kohus, et ebaseadusliku abi tagasinõudmise eesmärk on taastada endine olukord ja seda saab pidada ebaproportsionaalseks meetmeks riigiabi käsitlevate EL toimimise lepingu sätete eesmärkide suhtes üksnes juhul, kui summa, mille abisaaja peab tagasi maksma, ületab saadud ajakohastatud abisummat.

Kui ebaseaduslikku riigiabi saanud äriühingu on ostnud teine äriühing, kes jätkab selle majandustegevust, tuleb see abi tagasi nõuda viimaselt, kui on tuvastatud, et see äriühing saab nimetatud abiga seotud konkurentsieelisest tegelikult jätkuvalt kasu. Sellisel juhul piirab proportsionaalsuse põhimõte tagasimaksmise kohustust selle konkurentsieelise summaga, mille see ettevõtja tegelikult säilitas.

Kuigi käesoleval juhul tuvastas komisjon vaidlusaluses otsuses endise HelB ja uue HelB vahelise majandusliku järjepidevuse ning järeldas sellest, et ebaseadusliku abi tagasimaksmise kohustus tuleb laiendada uuele HelB-le, ei võtnud komisjon seisukohta, kui suur oli endisele HelB-le antud abi, millest uus HelB sai tegelikult jätkuvalt kasu. Euroopa Kohus märkis aga sarnaselt Üldkohtuga, et majandusliku järjepidevuse tuvastamine ja selle kindlaksmääramine, millises proportsioonis tuleb ebaseaduslik abi igalt selle saajalt tagasi nõuda, on eraldiseisvad küsimused.

Seega otsustas Üldkohus õigesti, et uuelt HelB-lt tagasinõutava riigiabi summa kindlaksmääramine on Soome Vabariigi ülesanne.

Sellegipoolest tühistas Euroopa Kohus vaidlustatud kohtuotsuse ja vaidlusaluse otsuse, kuna seoses esimese väitega tuvastatud olulise menetlusnõude rikkumine toob kaasa akti automaatse tühistamise.

( 1 ) Üldkohtu 14. septembri 2022. aasta otsus Helsingin Bussiliikenne vs. komisjon (T‑603/19, EU:T:2022:555).

( 2 ) 16. jaanuari 2015. aasta otsus C(2015) 80 (final) meetme SA.33846 (2015/C) (ex 2014/NN) (ex 2011/CP) kohta – Soome – Helsingin Bussiliikenne Oy (ELT 2015, C 116, lk 22).

( 3 ) Komisjoni 28. juuni 2019. aasta otsus (EL) 2020/1814 riigiabi SA.33846 – (2015/C) (ex 2014/NN) (ex 2011/CP) kohta, mida Soome andis äriühingule Helsingin Bussiliikenne Oy (ELT 2020, L 404, lk 10).

( 4 ) Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9).