EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda)

16. november 2023 ( *1 )

Eelotsusetaotlus – Tolliliit – Ühine tollitariifistik – Kombineeritud nomenklatuur – Tariifirubriigid – Rubriigid 2304 ja 2309 – Sojaõlikook

Kohtuasjas C‑366/22,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Pécsi Törvényszéki (Pécsi kohus, Ungari) 29. aprilli 2022. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 7. juunil 2022, menetluses

Viterra Hungary Kft.

versus

Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatóság,

EUROOPA KOHUS (kuues koda),

koosseisus: koja president T. von Danwitz, kohtunikud P. G. Xuereb (ettekandja) ja I. Ziemele,

kohtujurist: G. Pitruzzella,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

–	Viterra Hungary Kft., esindajad: ügyvédek B. Balog, D. Kelemen ja Z. Várszegi,

–	Ungari valitsus, esindajad: Zs. Biró-Tóth, M. Z. Fehér ja K. Szíjjártó,

–	Euroopa Komisjon, esindajad: B. Béres ja M. Salyková,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas, mida on muudetud komisjoni 6. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärusega (EL) 2016/1821 (ELT 2016, L 294, lk 1), sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“) tariifirubriike 2304 ja 2309.

Taotlus on esitatud Viterra Hungary Kft. ja Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósági (riikliku maksu- ja tolliameti vaiete direktoraat, Ungari) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab nimetatud äriühingu poolt Ungarisse imporditud kauba – kirjelduse kohaselt sojaõlikook – tariifset klassifitseerimist.

Õiguslik raamistik

Harmoneeritud süsteem

Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) töötas välja Maailma Tolliorganisatsioon (WCO), see kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga ja kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288). WCO töötab HSi selgitavad märkused välja vastavalt selle konventsiooni sätetele.

4	Nimetatud konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti 2 kohaselt kohustub iga konventsiooniosaline kasutama HSi üldisi tõlgendamisreegleid ja märkusi jaotiste, gruppide ja alamrubriikide kohta ning hoiduma muutmast HSi jaotiste, gruppide, rubriikide või alamrubriikide ulatust.

HSi grupi 23 „Toiduainetetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasööt“ märkus 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Rubriiki 2309 kuuluvad muud mujal nimetamata loomasöötadena kasutatavad tooted (v.a taimse tooraine töötlemise jäägid, jäätmed ja kõrvalsaadused), mis on saadud taimse või loomse päritoluga tooraine töötlemisel nõnda, et saadud toode on kaotanud lähtematerjalile iseloomulikud põhiomadused.“

HSi selgitavates märkustes grupi 23 kohta esitatud üldised märkused on sõnastatud järgmiselt:

„Sellesse gruppi kuuluvad mitmesugused toiduainetetööstuses kasutatava taimse toorme jäätmed ja jäägid ning samuti ka teatud loomse päritoluga jääktooted. Enamikku nendest toodetest kasutatakse peamiselt loomasöödaks kas eraldi või segus muu toormega, kuigi mõned neist sobivad ka inimtoiduna kasutamiseks. Mõningaid tooteid (näiteks veini põhjapärm, viinakivi, õlikoogid) kasutatakse ka tööstuslikul otstarbel.

[…]“.

Selgitav märkus HSi rubriigi 2304 kohta, mille pealkiri on „Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäägid, peenestatud või mitte, granuleeritud või granuleerimata“, on järgmine:

„Sellesse rubriiki kuuluvad õlikoogid ja muud tahked jäägid, mis jäävad järele sojaubadest õli ekstraheerimisel kas lahustite abil või pressimise või rotaarse ekspelleerimise teel. Need jäägid on väärtuslik loomasööt.

Sellesse rubriiki klassifitseeritud jäägid võivad olla plaadi (koogi), pelletite või jämejahve kujul.

Sellesse rubriiki kuulub samuti rasvatustatud tekstureerimata sojaoajahu, mis sobib inimtoiduna kasutamiseks.

Sellesse rubriiki ei kuulu:

[…]

b)	valgukontsentraadid, mis on saadud rasvatustatud sojaoajahust teatud kindlate koostisosade eemaldamise teel (kasutatakse toiduainete lisanditena) ja tekstureeritud sojaoajahu (rubriik 2106).“

HSi rubriigi 2309 „Loomasöödana kasutatavad tooted“ selgitav märkus on järgmine:

„Sellesse rubriiki kuuluvad magustatud loomasöödad ja tööstuslikult valmistatud loomasöödad, mis koosnevad mitmete toiteainete segust ja on mõeldud:

[…]

2)	sobiva söödaratsiooni saavutamiseks orgaaniliste või anorgaaniliste ainete (söödalisandid) lisamise teel põllumajanduses toodetud söötadele; või

3)	kasutamiseks komplekssöötade või söödalisandite valmistamisel.

[…]

Sellesse rubriiki ei kuulu:

[…]

valmistised, mida eeskätt eri koostisosade laadi, puhtusastme ja osakaalu ning tootmisel järgitavate hügieeninõuete tõttu ning arvestades teataval juhul ka pakendil märgitud näidustusi või mis tahes muud informatsiooni kasutamise kohta, võib kasutada nii loomasöödana kui ka inimtoiduna tarbimiseks (rubriigid 1901 ja eriti 2106).

[…]“.

Nagu nähtub määruse nr 2658/87, mida on muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (EÜT 2000, L 28, lk 16; ELT eriväljaanne 02/09, lk 357) (edaspidi „määrus nr 2658/87“), artikli 1 lõikest 1, reguleerib Euroopa Liitu imporditava kauba tariifset klassifitseerimist Euroopa Komisjoni kehtestatud KN. Vastavalt selle määruse artikli 3 lõikele 1 on KNi üle võetud HSi rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid, ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KNi enda alljaotisi.

Määruse nr 2658/87 artikli 12 lõike 1 kohaselt võtab komisjon igal aastal määruse vormis vastu KNi täieliku variandi koos tollimaksumääradega vastavalt lõikele 1, nagu see tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu või komisjoni poolt vastu võetud meetmetest. Nimetatud määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 31. oktoobril ja seda kohaldatakse alates järgneva aasta 1. jaanuarist.

11	Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust nähtub, et põhikohtuasjas kohaldatav KNi versioon on kehtestatud rakendusmäärusega 2016/1821.

Selle rakendusmääruse I lisa esimese osa I jao A osas sisalduvates KNi klassifitseerimise üldreeglites on ette nähtud:

„Kaupade [KNi] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

„1. Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud.

2. a)

Iga viidet rubriigis mingile kaubale tuleb vaadelda kehtivana selle kauba kohta ka mittekomplekssel või lõpetamata kujul, tingimusel et sellisel kujul on kaubal komplektse või valmistoote põhiomadused. Samuti kehtib see lahtivõetud või kokkupanemata komplektsete või valmiskujul (või käesoleva reegli põhjal sellisena käsitatavate) toodete kohta.

[…]

4. Kaubad, mida ei saa klassifitseerida vastavalt eespool nimetatud reeglitele, klassifitseeritakse rubriiki, milles kirjeldatakse nendega kõige sarnasemaid kaupu.

[…]“.

KNi teise osa „Tollimaksude loend“ IV jaotise „Valmistoidukaubad; joogid, alkohol ja äädikas; tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad“ grupp 23 kannab pealkirja „Toiduainetetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad“. Selle grupi märkuses 1 on ette nähtud:

Selle grupi 23 rubriik 2304 on sõnastatud nii:

CN-kood	Kauba kirjeldus	Kokkuleppeline tollimaksumäär (%)	Täiendav mõõtühik
2304 00 00	Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata	Tollimaksuvaba	–

Rubriigi 2309 ülesehitus on järgmine:

CN-kood	Kauba kirjeldus	Kokkuleppeline tollimaksumäär (%)	Täiendav mõõtühik
2309	Loomasöödana kasutatavad tooted:
2309 10	– kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud:
[…]
2309 90	– muud:
2309 90 10	– – lahustatud tooted kalast või mereimetajatest	3,8	–
2309 90 20	– – käesoleva grupi lisamärkuses 5 kirjeldatud tooted	Tollimaksuvaba	–
	– – muud, sh eelsegud:
	– – – mis sisaldavad tärklist või alamrubriikidesse 1702 30 50, 1702 30 90, 1702 40 90, 1702 90 50 ja 2106 90 55 kuuluvat glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit või piimatooteid:
	– – – – mis sisaldavad tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit:
	– – – – – mis ei sisalda tärklist või sisaldavad seda kuni 10% massist:
2309 90 31	– – – – – – mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10% massist	23 €/t […]	–
[…]

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

16	Põhikohtuasja hageja Viterra Hungary taotles Brasiiliast pärit kauba nimetusega „sojaõlikook“ (edaspidi „asjaomane toode“), mille ta klassifitseeris KNi rubriiki 2304, vabasse ringlusse lubamist.

17	Nemzeti Adó-és Vámhivatal Szakértői Intézete (riikliku maksu- ja tolliameti ekspertiisiteenistus, Ungari; edaspidi „ekspertiisiteenistus“) analüüsis sellest kaubast võetud proovi.

Nimetatud teenistus leidis kõigepealt, et asjaomane toode on mõeldud loomasöödaks. Seejärel tõdes ta, et põhikohtuasja hageja antud selgituste kohaselt on selle toote valmistamisel mitu etappi: esiteks sojaubade puhastamine ja võõrkehade eemaldamine, teiseks tooraine peenestamine ja töötlemine õli ekstraheerimise lihtsustamiseks, kolmandaks tooraine vormimine ja eelkuumendamine, neljandaks õli ekstraheerimine tavalise heksaanrasvatustajaga kuni sojaõlikoogi õlisisalduse minimeerimiseni, viiendaks õli ja lahusti eraldamine aurdestillatsiooni abil, kuuendaks kuumtöötlemine, mille käigus õlikook kuumutatakse läbi ja selles sisalduv lahusti (heksaan) aurustub, ning seitsmendaks õlikoogi kuivatamine ja jahutamine.

Lõpuks asus ekspertiisiteenistus seisukohale, et kuumtöötlemise, nn röstimise eesmärk on väljutada heksaan ja inaktiveerida toitainete omastatavust takistavad ained, kuna need on kahjulikud keskkonnale või inimeste ja loomade tervisele. Selle teenistuse sõnul muudab röstimine toote toiteväärtust. Toitainete omastatavust takistavate ainete inaktiveerimise tulemusel on seda toodet võimalik kasutada loomasöödaks, mis tariifse klassifitseerimise seisukohast on oluline asjaolu.

20	Ekspertiisiteenistus tegi lõppjärelduse, et asjaomane toode on valmistis, mis on sojaõli heksaaniga ekstraheerimisel saadud vähendatud õlisisaldusega taimse jäägi kuumtöötlemise tulemus. Ta leidis, et see toode tuleb klassifitseerida KNi rubriiki 2309.

Esimese astme maksuhaldur sedastas 1. augusti 2019. aasta otsustes, milles tugines ekspertiisiteenistuse järeldustele ja 3. märtsi 2016. aasta kohtuotsusele Customs Support Holland (C‑144/15, EU:C:2016:133, punktid 22, 36 ja 38), et Viterra Hungary pakutud klassifikatsioon ei ole õige ja asjaomane toode tuleb klassifitseerida KNi rubriiki 2309. Seetõttu määras ta, et Viterra Hungary peab tasuma täiendava tollimaksu ja käibemaksu.

Viterra Hungary vaidlustas need otsused riikliku maksu- ja tolliameti vaiete lahendamise direktoraadis, väites, et esimese astme maksuhaldur leidis ekslikult, et täidetud on tingimused, mis 3. märtsi 2016. aasta kohtuotsuse Customs Support Holland (C‑144/15, EU:C:2016:133) kohaselt on asjakohased selleks, et toote saaks klassifitseerida KNi rubriiki 2309. Põhikohtuasja hageja sõnul ei ole asjaomane toode mõeldud üksnes loomasöödaks, see ei ole valmistis ning see ei ole lõplikult töödeldud viidatud kohtuotsuse tähenduses.

23	Riikliku maksu- ja tolliameti vaiete lahendamise direktoraat jättis esimese astme maksuhalduri otsused muutmata.

24	Viterra Hungary esitas riikliku maksu- ja tolliameti vaiete lahendamise direktoraadi otsuste peale kaebused eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Pécsi Törvényszékile (Pécsi kohus, Ungari).

See kohus jättis 17. septembri 2021. aasta kohtuotsusega Viterra Hungary kaebused rahuldamata. Enda määratud ekspertiisi tulemustele tuginedes leidis nimetatud kohus, et asjaomane toode on mõeldud üksnes loomasöödaks, tegemist on valmistisega ja see on lõplikult töödeldud. Ta rõhutas samuti, et eksperdiarvamuse kohaselt on see toode tariifsetel kaalutlustel identne Argentinast pärit sojaõlikoogiga, mille kohta Kúria (Ungari kõrgeim kohus) jõustunud kohtuotsuses leidis, et see tuleb klassifitseerida KNi rubriiki 2309.

26	Viterra Hungary esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse Kúriale (kõrgeim kohus). Kassatsioonkaebuses palus ta, et Euroopa Kohtule esitataks eelotsusetaotlus.

Kúria (kõrgeim kohus) tühistas 20. jaanuari 2022. aasta kohtumäärusega eelotsusetaotluse esitanud kohtu 17. septembri 2021. aasta otsuse ja saatis kohtuasja sellele kohtule tagasi. Selles kohtumääruses märkis Kúria (kõrgeim kohus), et eelotsusetaotluse esitanud kohus peab analüüsima, kas asjaomase toote saab KNi klassifitseerida Euroopa Kohtu ajakohase praktika alusel, ja kui ta leiab, et Euroopa Kohus ei ole selles küsimuses veel otsust teinud, algatama õige klassifitseerimise eesmärgil eelotsusetaotluse esitamise menetluse.

Neil asjaoludel otsustas Pécsi Törvényszék (Pécsi kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas liidu õigust, eelkõige [KNi], tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi praktika, mille kohaselt määratletakse röstimisprotsess – mis on vajalik, et eemaldada pärast sojaubadest heksaaniga õli ekstraheerimist järele jäänud jääktootest heksaan (mida kasutatakse õli ekstraheerimiseks ning mis on loomade ja inimeste tervisele kahjulik) – lõpliku töötlemisena, mis põhjendab selle toote klassifitseerimist [KNi] rubriiki 2309 ja mis välistab selle klassifitseerimise rubriiki 2304?

Kas liidu õigust, eelkõige [KNi], tuleb tõlgendada nii, et toode on inimtoiduks kõlbmatu, kui

a)	on täielikult välistatud ja võimatu, et seda toodet kasutatakse toiduainetööstuses, mis tähendab, et toiduainetööstuses ei ole võimalik kõnealust toodet kasutada või töödelda, ning kui sellest tootest ei ole võimalik ka valmistada toodet, mida võiksid toiduna tarbida inimesed, või kui

b)	asjaomane toode imporditud kujul ei ole toiduna tarbitav, kuid seda võib kasutada toiduna tarbitava toote valmistamiseks pärast selle kasutamist või töötlemist toiduainetööstuses?

3.	Kas liidu õigust, eelkõige [KNi], tuleb tõlgendada nii, et toodet peetakse väga väärtuslikuks kariloomade söödaks isegi siis, kui imporditud toode pelletiteks või graanuliteks paagutatud kujul tuleb enne loomasöödaks tarvitamist mehaaniliselt peenestada ja lisada loomasöödaks mõeldud segusse?

4.	Kas liidu õigust, eelkõige [KNi], tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi praktika käsitada inimtoiduks kõlbmatuna kõiki geneetiliselt muundatud tooteid, mis takistab geneetiliselt muundatud sojajahu kasutamist inimtoiduks?

Kas liidu õigust, eelkõige [KNi], tuleb tõlgendada nii, et kauba klassifitseerimisel [KNi] rubriiki 2304 või 2309 tuleb arvesse võtta

a)	toote tegelikku kasutamist pärast selle importimist või

b)	toote objektiivseid omadusi importimise ajal, st seda, kas toodet imporditud kujul võib kasutada inimtoiduks või loomasöödaks või neil mõlemal otstarbel?

6.	Kas liidu õigust, eelkõige [KNi], tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et sojaõlikook on inimtoiduks kõlbmatu, ei välista selle klassifitseerimist [KNi] rubriiki 2304?

Kas liidu õigust, [eelkõige KNi], tuleb tõlgendada nii, et selline sojaõlikook, nagu on kõne all käesolevas kohtuasjas, st mis on läbinud röstimisprotsessi selleks, et eemaldada sellest õli ekstraheerimiseks kasutatud heksaan, mis on loomade ja inimeste tervisele kahjulik, kuulub [KNi] rubriiki 2304 või rubriiki 2309?“

Eelotsuse küsimuste analüüs

Eelotsuse küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas KNi tuleb tõlgendada nii, et imporditud toode pelletiteks või graanuliteks paagutatud kujul, mis on saadud pärast sojaõli lahusti abil ekstraheerimist ja selle lahusti kuumtöötlemisel eemaldamist eesmärgiga kasutada asjaomast toodet pärast selle mehaanilist peenestamist loomasöödaks mõeldud segus, kuulub KNi rubriiki 2304 või hoopis KNi rubriiki 2309.

Alustuseks tuleb meenutada, et kui Euroopa Kohtule on esitatud eelotsusetaotlus tariifse klassifitseerimise küsimuses, on tema ülesanne selle asemel, et ise kõnealune toode klassifitseerida, pigem selgitada eelotsusetaotluse esitanud kohtule kriteeriume, mille kohaldamine võimaldab viimasel asjaomase toote õigesti KNi klassifitseerida. Selline klassifitseerimine põhineb puhtfaktilisel hinnangul, mida Euroopa Kohus ei ole pädev andma eelotsusetaotluse alusel (9. veebruari 2023. aasta kohtuotsus LB (Air loungers), C‑635/21, EU:C:2023:85, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).

Selleks et anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, võib Euroopa Kohus liikmesriikide kohtutega tehtava koostöö raames siiski anda liikmesriigi kohtule kogu teabe, mida ta peab vajalikuks (26. mai 2016. aasta kohtuotsus Invamed Group jt, C‑198/15, EU:C:2016:362, punkt 17 ja seal viidatud kohtupraktika).

32	Samuti on oluline märkida, et KNi klassifitseerimise üldreegli 1 kohaselt toimub kauba klassifitseerimine lähtuvalt selle nomenklatuuri rubriikide kirjeldustest ning jaotiste ja gruppide märkustest.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb õiguskindluse ja kontrolli lihtsuse huvides kauba tariifse klassifitseerimise seisukohast määravat kriteeriumi üldjuhul otsida kauba objektiivsete tunnuste ja omaduste hulgast sellisena, nagu need on määratletud KNi rubriigi kirjelduses ning vastavate jaotiste ja gruppide märkustes. Lisaks võib objektiivne klassifitseerimiskriteerium olla ka toote otstarve, juhul kui see on tootele omane; kas see nii on, tuleb hinnata toote objektiivsete tunnuste ja omaduste alusel (vt selle kohta 9. veebruari 2023. aasta kohtuotsus LB (Air loungers), C‑635/21, EU:C:2023:85, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).

Lisaks on Euroopa Kohus korduvalt leidnud, et ehkki HSi ja KNi selgitavad märkused ei ole siduvad, on need olulised vahendid ühise tollitariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja sisaldavad sellisena tarvilikke juhiseid selle tõlgendamiseks (9. veebruari 2023. aasta kohtuotsus LB (Air loungers), C‑635/21, EU:C:2023:85, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).

Samuti on WCO arvamused kaupade HSi klassifitseerimise kohta – olemata õiguslikult siduvad – kaupade KNi klassifitseerimise seisukohast olulised tegurid KNi erinevate rubriikide ulatuse tõlgendamisel (vt selle kohta 6. detsembri 2007. aasta kohtuotsus Van Landeghem, C‑486/06, EU:C:2007:762, punkt 25, ja 25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Pilato, C‑445/17, EU:C:2018:609, punkt 26).

Käesoleval juhul kuuluvad asjasse puutuvad KNi rubriigid KNi gruppi 23: esiteks rubriik 2304, mille pealkiri on „Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata“, ja teiseks selle nomenklatuuri rubriik 2309, mille pealkiri on „Loomasöödana kasutatavad tooted“.

KNi grupi 23 märkusest 1 tuleneb, et toodet saab pidada KNi rubriiki 2309 kuuluvaks „tooteks“ üksnes siis, kui tegemist ei ole jääkide või jäätmetega, mis kuuluvad mõnda muusse KNi grupi 23 rubriiki või mujal nimetatud rubriiki. Nagu märkisid põhikohtuasja hageja ja komisjon, on KNi rubriik 2309 seega eeskätt KNi rubriigi 2304 suhtes jääkrubriik.

38	Järelikult tuleb kõigepealt kontrollida, kas selline toode, nagu on kõne all käesolevas asjas, kuulub viimati nimetatud rubriiki.

39	KNi rubriigi 2304 pealkiri on „Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata“.

Ei KNis ega KNi jaotiste või gruppide märkustes ei ole täpselt määratletud, mida hõlmab mõiste „jäägid“. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb sellisel juhul selle mõiste tähenduse kindlaksmääramisel lähtuda mõiste tavakeelsest tähendusest, võttes samal ajal arvesse mõiste kasutamise konteksti ja nende sätete eesmärke, milles seda mõistet on kasutatud (9. veebruari 2023. aasta kohtuotsus Global Gravity, C‑788/21, EU:C:2023:86, punkt 46).

41	Tavakeeles tähistatakse sõnaga „jääk“ seda, mis jääb järele pärast füüsikalist või keemilist protsessi või tööstuslikku töötlemist.

42	Mõiste „jäägid“ sellist tõlgendust kinnitavad HSi grupi 23 selgitavates märkustes esitatud üldised kaalutlused, mille kohaselt on sellesse gruppi hõlmatud mitmesugused toiduainetööstuses kasutatava taimse tooraine töötlemisel tekkivad jäägid ja jäätmed.

43	Lisaks nähtub selgitavast märkusest seoses HSi rubriigiga 2304, mis vastab KNi rubriigile 2304, et sellesse rubriiki kuuluvad jäägid tekivad lahusti abil või pressimise või rotaarse ekspelleerimise teel sojaubadest õli ekstraheerimisel ning kujutavad endast väga väärtuslikku loomasööta.

Käesoleval juhul on selge, et käesolevas asjas kõne all oleval tootel, mis kirjelduse kohaselt on pelletiteks või graanuliteks paagutatud kujul imporditud sojaõlikook, mis on saadud pärast sojaubades sisalduva õli ekstraheerimist heksaanlahusti abil, on kõik KNi rubriiki 2304 kuuluva toote tunnused, nagu need nähtuvad selle rubriigi sõnastusest ja eespool punktis 43 mainitud selgitavast märkusest.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib siiski, kas selle toote võivad KNi rubriigi 2304 kohaldamisalast välistada selle toote teatavad muud tunnused, nimelt asjaolu, et pärast sojaubadest õli lahusti abil ekstraheerimist on seda toodet lahusti eemaldamiseks kuumtöödeldud ehk röstitud; asjaolu, et toode tuleb mehaaniliselt peenestada ja lisada segusse enne, kui loom seda süüa saab, või ka asjaolu, et teataval juhul on toode inimtoiduks kõlbmatu.

Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et kuna HSi rubriigi 2304 selgitavast märkusest nähtub, et sellesse rubriiki kuuluvad tooted, sealhulgas need, mis on saadud sojaõli lahustiga ekstraheerimisel, on „väga väärtuslik loomasööt“, peab loomadel olema võimalik neid süüa. Selleks on vaja kõrvaldada õli ekstraheerimiseks kasutatav lahusti, kuna see on looma tervisele kahjulik. Kuumtöötlemist ehk röstimist, mille eesmärk on selle lahusti eemaldamine, tuleb seega käsitada õli lahustiga ekstraheerimisel saadud, KNi rubriigis 2304 nimetatud jääkide tootmise lahutamatu osana.

Lisaks olgu öeldud, et kuna õli ekstraheerimine lahustiga on tavaline tehniline protsess sojaõlikoogi tootmiseks, nagu nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, siis välistaks seisukoht, et asjaomase toote puhul on röstimine selline töötlemine, mille tulemusel ei ole asjaomane toode enam olemuselt jääk, kõnealusest rubriigist kõik tooted, mis on saadud sojaubades sisalduva õli lahustiga ekstraheerimise teel, ja seega kaotaks kõnealune rubriik valdavalt oma sisu.

Samuti toetab KNi tõlgendamist selliselt, et toote – nagu asjaomane toode – tootmisel toimuv kuumtöötlemine ei tingi seda, et toode ei ole enam olemuselt KNi rubriiki 2304 kuuluv jääk, WCO 1991. aasta HSi klassifitseerimise arvamus 2304.00/1, mis sisaldub komisjoni kirjalike märkuste lisas 2 ja mis on selle rubriigi ulatuse tõlgendamisel oluline tegur, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktis 35 viidatud kohtupraktikast. Selles arvamuses on HSi rubriiki 2304 klassifitseeritud „kaunadeta kuivatatud sojaubadest lahustite ja jahvatamise abil ekstraheeritud ja auruga kuumtöödeldud rasvatustatud sojaoajahu, mille kuivaine valgusisaldus on ligikaudu 50%“.

49	Teiseks selgitas põhikohtuasja hageja, et pelletiteks või graanuliteks paagutatud kujul sojaõlikook tuleb selle suure valgusisalduse tõttu mehaaniliselt peenestada, see tähendab jahvatada ja kasutada loomasöödaks mõeldud segus.

Sellega seoses tuleb meenutada, et HSi grupi 23 selgitavate märkuste üldistest kaalutlustest nähtub, et suurem osa sellesse gruppi kuuluvatest toodetest ja seega eeskätt KNi rubriiki 2304 kuuluvad tooted on mõeldud „loomasöödaks kas eraldi või segus muu toormega“. Seega ei välista toodet nagu asjaomane toode KNi rubriigi 2304 kohaldamisalast asjaolu, et toode tuleb pärast importimist jahvatada ja lisada segusse, et loom saaks seda süüa.

Kolmandaks ja viimaseks tuleb märkida seoses asjaoluga, et teataval juhul võib vaidlusalune toode olla inimtoiduks kõlbmatu, et HSi grupi 23 selgitavates märkustes sisalduvatest üldistest kaalutlustest ja HSi rubriigi 2304 puudutavatest selgitavatest märkustest nähtub, et sellesse rubriiki kuuluvaid „jääke“ kasutatakse peamiselt loomasöödana. Lisaks võivad need jäägid olla inimtoiduks kõlblikud, ent see ei ole toote nimetatud rubriiki kuulumise tingimus.

52	Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et KNi tuleb tõlgendada nii, et selline toode, nagu on kõne all käesolevas asjas, kuulub KNi rubriiki 2304.

53	Seda tõlgendust ei sea kahtluse alla Ungari valitsuse kirjalikes seisukohtades esitatud argumendid, milles on tuginetud 3. märtsi 2016. aasta kohtuotsusele Customs Support Holland (C‑144/15, EU:C:2016:133).

Mis esimesena puudutab argumenti, et nimetatud kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus, et asjaomase tootega sarnane toode, nimelt sojavalgukontsentraat Imcosoy 62, ei kuulu KNi rubriiki 2304, siis tuleb märkida, et viidatud kohtuotsuse punktidest 33, 35 ja 41 selgub, et see järeldus põhineb eelkõige asjaolul, et toode saadi sojašrotist sellise tootmisprotsessi tulemusena, mille abil esiteks eemaldatakse šrotist allesjäänud rasv ja teatavad kahjulikud ained ning teiseks vähendatakse muude koostisainete kui valk sisaldust. Imcosoy 62 valmistamisel kasutataval sojašroti töötlemisprotsessil on konkreetne loomakasvatusega seotudeesmärk, kuna selle abil valmistatakse valgukontsentraati, mida – erinevalt sojašrotist – saavad süüa väga noored vasikad.

Käesoleval juhul rõhutab põhikohtuasja hageja, et kõnealust toodet ei ole töödeldud eesmärgiga suurendada valgusisaldust, vähendada kiudaine sisaldust või muuta selle koostist, ja röstimise eesmärk on kõrvaldada heksaan, mis ei ole soja looduslik koostisosa. Arvestades seda teavet, mille paikapidavuse kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne, tuleb sellist toodet nagu asjaomane toode pidada KNi rubriiki 2304 kuuluvaks sojaõli ekstraheerimise jäägiks erinevalt tootest, mida käsitleti kohtuasjas, milles tehti 3. märtsi 2016. aasta kohtuotsus Customs Support Holland (C‑144/15, EU:C:2016:133).

Mis teisena puudutab argumenti, et kõnealune toode vastab nimetatud kohtuotsuses sõnastatud kolmele kauba KNi rubriiki 2309 klassifitseerimise tingimusele, siis tuleb meenutada, et kuna see rubriik on KNi rubriigi 2304 suhtes jääkrubriik, ei oma juhul, kui toode klassifitseeritakse viimati nimetatud rubriiki, toote klassifitseerimisel tähtsust asjaolu, et toode võib teataval juhul vastata ka KNi rubriiki 2309 klassifitseerimise tingimustele.

Kõike eeltoodut arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et KNi tuleb tõlgendada nii, et imporditud toode pelletiteks või graanuliteks paagutatud kujul, mis on saadud pärast sojaõli lahusti abil ekstraheerimist ja selle lahusti kuumtöötlemisel eemaldamist eesmärgiga kasutada asjaomast toodet pärast selle mehaanilist peenestamist loomasöödaks mõeldud segus, kuulub selle nomenklatuuri rubriiki 2304.

Kohtukulud

58	Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas (komisjoni 6. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärusega (EL) 2016/1821 kehtestatud redaktsioonis) sisalduvat kombineeritud nomenklatuuri

tuleb tõlgendada nii, et

imporditud toode pelletiteks või graanuliteks paagutatud kujul, mis on saadud pärast sojaõli lahusti abil ekstraheerimist ja selle lahusti kuumtöötlemisel eemaldamist eesmärgiga kasutada asjaomast toodet pärast selle mehaanilist peenestamist loomasöödaks mõeldud segus, kuulub selle nomenklatuuri rubriiki 2304.

Allkirjad

( *1 ) Kohtumenetluse keel: ungari.