sC‑298/22
Caixa Geral de Depósitos SA
ja Banco Português de Investimento SA (BPI)
ja Caixa Central de Crédito Agrícola Mútuo CRL
ja Banco Santander Totta SA
ja Banco Comercial Português SA
ja Banco BPN/BIC Português SA
ja Banco Bilbao Vizcaya Argentaria SA, Portugali filiaal,
ja Barclays Bank Plc
ja Caixa Económica Montepio Geral – Caixa Económica Bancária SA
ja Unión de Creditos Imobiliarios SA – Estabelecimento Financeiro de Crédito SOC
ja Banco Espírito Santo SA, likvideerimisel,
versus
Autoridade da Concorrência
(eelotsusetaotlus,
mille on esitanud Tribunal da Concorrência, Regulação e Supervisão)
Euroopa Kohtu (viies koda) 29. juuli 2024. aasta otsus
Eelotsusetaotlus – Konkurents – Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Keelatud kokkulepete keeld – ELTL artikkel 101 – Ettevõtjatevahelised kokkulepped – Eesmärgilt konkurentsipiirang – Teabevahetus krediidiasutuste vahel – Teave, mis puudutab äritingimusi ja tootmisnäitajaid – Strateegiline teave
Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Eesmärgilt ja tagajärjelt piirangute eristamine – Eesmärgilt piirang – Kahjustamine piisavas ulatuses – Piisav tuvastamine
(ELTL artikli 101 lõige 1)
(vt punktid 33, 35 ja 36)
Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Keelatud kokkuleppe ulatus ja eesmärk ning selle kokkuleppe kujunemise majanduslik ja õiguslik kontekst – Eesmärgilt ja tagajärjelt piirangute eristamine – Kokkuleppe poolte tahe konkurentsi piirata – Mittevajalik kriteerium – Eesmärgilt rikkumine – Kahjustamine piisavas ulatuses – Hindamiskriteeriumid – Nõue analüüsida konkurentsivastase tegevuse tagajärgi konkurentsile – Puudumine
(ELTL artikkel 101)
(vt punktid 37–43)
Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Koordineerimine ja koostöö, mis on vastuolus iga ettevõtja kohustusega otsustada sõltumatult, millisel viisil ta turul tegutseb – Konfidentsiaalse ja strateegilise teabe vahetamine krediidiasutuste vahel – Teabevahetus, mis võib kõrvaldada teadmatuse seoses asjaomaste ettevõtjate kavandatava käitumisega – Eesmärgilt piirang – Vajadus tõendada, et teabevahetuses osalejad võtsid teavet tegelikult arvesse – Puudumine
(ELTL artikli 101 lõige 1)
(vt punktid 44–57, 63, 64, 66, 70–72, 75–77, 79, 81, 84, 85 ja 88)
Kokkuvõte
Euroopa Kohus, kellele Tribunal da Concorrência, Regulação e Supervisão (konkurentsi‑, reguleerimis‑ ja järelevalvekohus, Portugal) esitas eelotsusetaotluse, võttis seisukoha selles, millistel tingimustel võib ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses „eesmärgi tõttu piiranguks“ lugeda „eraldiseisvat“ teabevahetust, nimelt sellist, mis ei ole seotud konkurentsi piirava kooskõlastatud tegevusega.
Käesolevas asjas tuvastas Autoridade de Concorrência (konkurentsiamet, Portugal; edaspidi „konkurentsiamet“), et mitu krediidiasutust olid rikkunud riigisiseseid konkurentsinorme ja ELTL artiklit 101, kuna nad võtsid 2002. aasta maist kuni 2013. aasta märtsini osa kooskõlastatud tegevusest, mille eesmärk oli piirata konkurentsi kinnisvaralaenude turul, tarbijakrediidi turul ja ettevõtjatele antava krediidi turul.
See kooskõlastatud tegevus toimus „eraldiseisva“ teabevahetusena, mis käsitles krediiditehingute suhtes kohaldatavaid tingimusi, sealhulgas praeguseid ja tulevasi marginaale ja riskimuutujaid, ning teabevahetuses osalejate individuaalseid tootmisnäitajaid.
Seetõttu tegi konkurentsiamet 9. septembril 2019 otsuse, milles neile krediidiasutustele määrati karistuseks trahv. Suurem osa nendest krediidiasutustest esitas selle otsuse peale kaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule.
Leides, et see teabevahetus, mis leidis aset tugevalt kontsentreeritud ja turule sisenemise tõketega turgudel, võib vähendada ärisurvet ja ebakindlust seoses konkurentide strateegilise käitumisega turul, mis võib viia konkurentsi piirava mitteametliku kooskõlastamiseni, otsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus küsida Euroopa Kohtult, kas selline teabevahetus on ELTL artikliga 101 kooskõlas.
Euroopa Kohtu hinnang
Sissejuhatavalt tuletas Euroopa Kohus meelde, et konkurentidevaheline teabevahetus võib kujutada endast konkurentsipiirangut, sealhulgas eesmärgi tõttu konkurentsipiirangut ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses, kui see on üks kooskõlastamise vorme, mis kahjustab juba oma olemuselt tavapärast konkurentsi asjaomase teabevahetuse kontekstis.
See tähendab kõigepealt selle sisu seisukohast, et teabevahetusel on tunnused, mis on seotud ettevõtjatevahelise kooskõlastamise vormiga, mis võib kaasa tuua konkurentsitingimused, mis ei vasta tavapärastele tingimustele kõnealusel turul. Tavapärase konkurentsi nõuetekohane toimimine turul eeldab aga, et turul praegu valitsev olukord on teatud ulatuses läbipaistev. Ainult sel tingimusel on turg tõhus. Ettevõtjatevaheline läbipaistvus aitab vähemalt turul, millel ei ole oligopoli, suurendada konkurentsi pakkujate vahel. Seevastu selleks, et turg toimiks tavapärastes tingimustes, peab iga ettevõtja esiteks olema kohustatud otsustama sõltumatult, mil viisil ta kavatseb ühisturul tegutseda, ja teiseks peab tal olema ebakindlus vähemalt küsimuses, millal, mis ulatuses ja kuidas tema konkurendid tulevikus oma tegevust turul muudavad.
Mis puudutab seejärel konteksti, milles toimub kõnealune teabevahetus, siis on vajalik, et selles kontekstis saaks igasugune kooskõlastamine, mille tunnused on sarnased selle teabevahetuse tunnustega, viia üksnes selliste konkurentsitingimusteni, mis ei vasta kõnealuse turu tavapärase toimimise tingimustele, võttes arvesse kõnealuste kaupade või teenuste laadi, turu toimimise tegelikke tingimusi ja selle turu struktuuri.
Lõpuks, mis puudutab teabevahetusega taotletavaid „objektiivseid eesmärke“, siis võib seda teabevahetust oma eesmärgilt piiranguks pidada, kui seda küll ei esitleta formaalselt nii, et sellel on konkurentsivastane eesmärk, kuid mida ei saa selle vormi ja konteksti arvestades selgitada teisiti, kui et sellega taotletakse eesmärki, mis on vastuolus vaba konkurentsi põhimõtte mõne elemendiga.
Sellest nähtub, et kuna igal ettevõtjal peab olema ebakindlus selles, kuidas teised sellel turul tegutsevad ettevõtjad tulevikus käituvad, siis võib teabevahetust, mis võimaldab viidatud ebakindluse kõrvaldada, pidada ettevõtjatevahelise koostöö vormiks, mis juba oma laadilt kahjustab tavapärase konkurentsi nõuetekohast toimimist.
Sellega seoses ei ole isegi vaja tõendada, et teabevahetuse kontekstis saab vahetatud teave viia üksnes selleni, et ettevõtjad, kes on mõistlikult aktiivsed ja majanduslikult ratsionaalsed, järgivad vaikimisi sama käitumisviisi ühe parameetri puhul, mille alusel konkurents asjaomasel turul tekib.
Nimelt piisab, kui vahetatud teave on esiteks konfidentsiaalne, st selline, mis ei ole juba kõigile turul tegutsevatele ettevõtjatele teada, ja teiseks strateegiline, st selline, mis võib vajaduse korral pärast seda, kui see on kombineeritud muu teabega, mis oli teabevahetuses osalejatele juba teada, avaldada strateegia, mida mõned neist osalejatest kavatsevad rakendada seoses ühe või mitme parameetriga, mille põhjal konkurents asjaomasel turul tekib.
Täpsemalt on mõiste „strateegiline teave“ lai mõiste, mis hõlmab kogu teavet, mis ei ole ettevõtjatele veel teada ja mis sellise teabevahetuse kontekstis võib vähendada turul osalejate ebakindlust teiste osalejate tulevase käitumise suhtes seoses sellega, mis asjaomaste kaupade või teenuste laadi, turu toimimise tegelike tingimuste ja turu struktuuri tõttu kujutab endast ühte või mitut parameetrit, millest lähtudes konkurents asjaomasel turul tekib.
Kui vahetatud teave ei puuduta teabevahetuses osalejate kavatsust muuta oma käitumist asjaomasel turul, vaid praeguseid või varasemaid asjaolusid, võib seda siiski lugeda strateegiliseks, kui mõni kõnealuses teabevahetuses osaleja võib sellest piisavalt täpselt tuletada teiste teabevahetuses osalejate tulevast käitumist või nende reaktsioone võimalikule strateegilisele liikumisele turul.
Nende kaalutluste alusel märkis Euroopa Kohus, et teabevahetus krediidiasutuste vahel, mis leidis aset tugevalt kontsentreeritud ja turule sisenemise tõketega turgudel ja mis puudutas nendel turgudel tehtavatele krediiditehingutele kohaldatavaid tingimusi, tuleb kvalifitseerida eesmärgi tõttu konkurentsipiiranguks, kui see hõlmab eelkõige strateegilist teavet selle kohta, millised on teiste selles teabevahetuses osalejate tulevased kavatsused mõne parameetri kohta, mille alusel konkurents turul tekib.