EUROOPA KOHTU OTSUS (kaheksas koda)

5. oktoober 2023 ( *1 )

Eelotsusetaotlus – Määrus (EL) 2018/858 – Remondi- ja hooldusteabe teenuste saamine ja turujärelevalve seoses mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestikega – Artikli 61 lõiked 1 ja 4 – X lisa punkt 2.9 – Mootorsõiduki pardadiagnostika andmed – Piiranguteta, standardses vormis ja mittediskrimineeriv kättesaadavus – Tootjate kohustused – Sõltumatute ettevõtjate õigused

Kohtuasjas C‑296/22,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Landgericht Kölni (Kölni esimese astme kohus, Saksamaa) 27. aprilli 2022. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 5. mail 2022, menetluses

A.T.U. Auto-Teile-Unger GmbH & Co. KG,

Carglass GmbH

versus

FCA Italy SpA,

EUROOPA KOHUS (kaheksas koda),

koosseisus: koja president M. Safjan, kohtunikud N. Piçarra (ettekandja) ja M. Gavalec,

kohtujurist: M. Campos Sánchez‑Bordona,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

–	A.T.U. Auto-Teile-Unger GmbH & Co. KG ja Carglass GmbH, esindajad: Rechtsanwälte E. Macher, M. Sacré ja P. Schmitz,

–	FCA Italy SpA, esindajad: Rechtsanwälte M. Ruttloff ja C. Steinle,

–	Euroopa Komisjon, esindajad: M. Huttunen ja M. Noll‑Ehlers,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määruse (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT 2018, L 151, lk 1), artikli 61 lõikeid 1 ja 4 ning X lisa punkti 2.9.

Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille pooled on ühelt poolt sõltumatute remonditöökodade kett A.T.U. Auto-Teile-Unger GmbH & Co. KG (edaspidi „ATU“) ning autoklaaside remondi ja vahetamisega tegelev ettevõtja Carglass GmbH ja teiselt poolt kontserni Fiat Chrysler Automobiles NV tütarettevõtja FCA Italy SpA (edaspidi „FCA“), kes toodab sõiduautosid ja väikeseid tarbesõidukeid, ning mis käsitleb viimase poolt tema sõidukeid puudutavate andmete otsevoo kättesaadavaks tegemist.

Õiguslik raamistik

Rahvusvaheline õigus

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) eeskirja nr 155: ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses küberturvalisuse ja küberturvalisuse haldamise süsteemiga [2021/387] (ELT 2021, L 82, lk 30), punktis 1.3 on ette nähtud:

„Eeskiri ei piira muude ÜRO eeskirjade, piirkondlike või riiklike õigusaktide kohaldamist, millega reguleeritakse volitatud poolte juurdepääsu sõidukile, selle andmetele, funktsioonidele ja vahenditele ning sellise juurdepääsu tingimusi. […]“.

Liidu õigus

Määrus 2018/858

Määruse 2018/858 põhjendustes 50 ja 52 on märgitud:

„(50)

Siseturu toimimise parandamiseks, eelkõige mis puudutab kaupade vaba liikumist, asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust, on vaja tagada vaba juurdepääs sõidukite remondi- ja hooldusteabele standardse vormi kaudu, mida saab kasutada tehnilise teabe hankimiseks, ning tõhus konkurents vastavat teavet pakkuvate teenuste turul. […]

[…]

(52)

Selleks et tagada tõhus konkurents sõidukite remondi- ja hooldusteabe teenuste turul ning selgitada, et see teave hõlmab ka teavet, mida tuleb anda sõltumatutele ettevõtjatele, välja arvatud sõidukite remondiga tegelevatele isikutele, tagamaks et sõltumatu sõidukite remondi ja hoolduse turg tervikuna saaks konkureerida volitatud edasimüüjatega, […] on vaja sätestada sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse eesmärgil antava teabe üksikasjad.“

Määruse artikkel 3 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesolevas määruses ja II lisas loetletud õigusaktides kasutatakse järgmisi mõisteid, kui neis ei ole sätestatud teisiti:

[…]

2)	„ELi tüübikinnitus“ – menetlus, millega tüübikinnitusasutus kinnitab, et sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüüp vastab käesoleva määruse asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele;

[…]

40)

„tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab kõigi sõidukile, süsteemile, osale või eraldi seadmestikule tüübikinnituse andmise või üksiksõiduki tüübikinnituse andmise või tarvikutele ja lisaseadmetele loa andmise menetluse aspektide ning toodangu nõuetele vastavuse eest ning samuti toodetava sõiduki, süsteemi, osa, eraldi seadmestiku, tarviku või lisaseadme turujärelevalve eest, olenemata sellest, kas ta on otseselt kaasatud asjaomase sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku kõigisse kavandamis- ja konstrueerimisetappidesse või mitte;

[…]

45)

„sõltumatu ettevõtja“ – sõidukite remondi ja hooldusega otseselt või kaudselt tegelev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud volitatud edasimüüja ja remonditöökoda, sealhulgas muud remonditöökojad, remondiseadmete, tööriistade või varuosade tootjad või turustajad, samuti tehnilise teabe kirjastajad, autoklubid, autoabi ettevõtjad, kontrollimis- ja katsetamisteenuseid pakkuvad ettevõtjad ja alternatiivkütust kasutavate sõidukite seadmete paigaldajatele, tootjatele ja remontijatele koolitust pakkuvad ettevõtjad; […]

[…]

48)

„sõiduki remondi- ja hooldusteave“ – kõik andmed, sealhulgas kõik nende andmete hilisemad muudatused ja täiendused, mis on vajalikud sõiduki diagnoosimiseks, teenindamiseks ja kontrollimiseks, tehnoülevaatuseks ettevalmistamiseks, remondiks, ümberprogrammeerimiseks, taaslähtestamiseks või diagnostiliseks kaugtoeks või selliste tarvikute ja lisaseadmete sõidukile paigaldamiseks, mille tootja esitab oma volitatud partneritele, edasimüüjatele ja remonditöökodadele või mida tootja kasutab remondi ja hoolduse eesmärgil;

49)

„sõiduki pardadiagnostika andmed“ – andmed, mille on genereerinud sõidukisse paigaldatud või mootoriga ühendatud süsteem, mis on võimeline avastama rikke ja vajaduse korral teatama sellest häiresüsteemi abil, määrama kindlaks rikke arvatava asukoha arvutimälusse salvestatud teabe abil ning edastama seda teavet väljapoole;

[…]“.

Määruse artiklis 61 „Tootjate kohustused sõidukite pardadiagnostika andmete ning remondi- ja hooldusteabe esitamisel“ on sätestatud:

„1. Tootjad tagavad sõltumatutele ettevõtjatele sõiduki pardadiagnostika andmete, diagnostika- ja muu varustuse, vahendite, sealhulgas kasutatava tarkvara olemasolevate allalaaditavate materjalide ja täieliku viiteteabe, ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe piiranguteta, standardses vormis ja mittediskrimineeriva kättesaadavuse. Teave esitatakse kergesti kättesaadaval viisil masinloetavate ja elektrooniliselt töödeldavate andmekogudena. […]

[…]

4. X lisas sätestatakse sõiduki pardadiagnostika andmete ning remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ja eelkõige selle esitamise tehnilist kirjeldust käsitlevate tehniliste nõuete üksikasjad.

[…]“.

Sama määruse II lisa „Sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike ELi tüübikinnituse nõuded“ sisaldab I osa „Õigusaktid, millega kehtestatakse seeriaviisiliselt piiranguteta toodetavate sõidukite ELi tüübikinnituse nõuded“. Kuni 6. juulini 2022 kehtinud redaktsioonis mainiti selle osa kirjes 63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT 2009, L 200, lk 1). Redaktsioonis, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrusest (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 ning komisjoni määrused (EÜ) nr 631/2009, (EL) nr 406/2010, (EL) nr 672/2010, (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 1005/2010, (EL) nr 1008/2010, (EL) nr 1009/2010, (EL) nr 19/2011, (EL) nr 109/2011, (EL) nr 458/2011, (EL) nr 65/2012, (EL) nr 130/2012, (EL) nr 347/2012, (EL) nr 351/2012, (EL) nr 1230/2012 ja (EL) 2015/166 (ELT 2019, L 325, lk 1; parandus ELT 2021, L 398, lk 29), mainiti kirjes 63 määrust 2019/2144.

Määruse 2018/858 X lisa „Sõidukite pardadiagnostika andmete ning remondi- ja hooldusteabe kättesaadavus“ punktis 2.9 on ette nähtud:

„Sõiduki pardadiagnostika, diagnostika, remondi ja hoolduse jaoks tehakse kättesaadavaks sõidukit puudutavate andmete otsevoog standard-andmesideliidese jadapordi kaudu[…].

Kui sõiduk liigub, tehakse andmed kättesaadavaks ainult üksnes lugemisõigusega funktsioonide jaoks.“

9	Lisa punktis 6.2 on täpsustatud, et „[j]uurdepääs sõiduki turvaandmetele, mida kasutavad volitatud edasimüüjad ja remonditöökojad, tehakse sõltumatutele ettevõtjatele kättesaadavaks […] turvatehnikaga kaitstuna“.

Nimetatud lisa punktis 6.4 on märgitud:

„Juhtseadise ümberprogrammeerimine toimub rahvusvahelise standardi ISO 22900‑2, SAE J2534 või TMC RP1210B kohaselt, kasutades omandiõigusega hõlmamata riistvara.

Et tagada rahvusvahelisele standardile ISO 22900‑2 või SAE J2534 või TMC RP1210B vastava tootjaspetsiifilise rakenduse ja andmesideliidese ühilduvus, võimaldab tootja sõltumatult välja töötatud andmesideliideste valideerimist või andmeid, ning andmesideliidese tootjale selliseks valideerimiseks nõutud spetsiaalse riistvara rentimist.

[…]“.

Määrus nr 661/2009

11	Määruse nr 661/2009 artikli 5 „Üldised nõuded ja katsetused“ lõikes 1 oli ette nähtud: „Tootjad tagavad, et sõidukid projekteeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, et sõitjate ja teiste liiklejate vigastusoht oleks minimaalne.“

Määrus 2019/2144

Määruse 2019/2144 põhjenduses 27 on märgitud:

„Tarkvara muutmine võib oluliselt muuta sõidukite funktsioone. Tuleks kehtestada tarkvara muutmise ühtlustatud normid ja tehnilised nõuded, tehes seda kooskõlas tüübikinnituse menetlustega. Seetõttu tuleks tarkvara ajakohastamise protsessi alaseid ÜRO eeskirju ja muid õigusakte kohaldada kohustuslikus korras võimalikult kiiresti pärast nende jõustumist. Siiski ei tohiks need turvameetmed ohustada sõidukitootja kohustusi tagada juurdepääs terviklikule diagnostikateabele ja sõiduk[i]sisestele andmetele, mis on olulised sõiduki remondi ja hoolduse seisukohast.“

Määruse artikli 4 „Üldised kohustused ja tehnilised nõuded“ lõigetes 4 ja 5 on sätestatud:

„4. Tootjad tagavad, et sõidukid konstrueeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, et sõitjate ja vähekaitstud liiklejate vigastusoht oleks võimalikult väike.

5. Tootjad tagavad ka, et sõidukid, süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud vastavad II lisas loetletud kohaldatavatele nõuetele, mis hakkavad kehtima alates kõnealuses lisas sätestatud kuupäevadest, ning käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud üksikasjalikele tehnilistele nõuetele ja katsemenetlustele ning rakendusaktides sätestatud ühtsetele menetlustele ja tehnilistele kirjeldustele[…]“.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

14	ATU ja Carglass on sõltumatud ettevõtjad määruse 2018/858 artikli 3 punkti 45 tähenduses, kelle tegevuse hulka kuulub sõidukite diagnostika tegemine.

Nimetatud määruse artikli 3 punkti 40 tähenduses tootjaks olev FCA paigaldab nendele sõidukitele süsteemi „Secure Gateway“. Kirjutamistoimingute tegemiseks, veakoodide kustutamiseks, kalibreerimiseks ja sõiduki osade aktiveerimiseks peavad nii sõltumatud kui ka volitatud remonditöökojad täitma järgmisi FCA kehtestatud nõudeid: ennast enne tema juures registreerima, FCA määratud serveris isiklike sisselogimisandmetega ennast autentima, tegema tasulise tellimuse üldiste diagnostikavahendite kasutamiseks ning ühendama need vahendid interneti teel selle serveriga.

Olles seisukohal, et nende nõuete ühepoolne kehtestamine FCA poolt kujutab endast määruse 2018/858 artikli 61 lõigetest 1 ja 4 koostoimes määruse X lisa punktiga 2.9 tulenevate kohustuste rikkumist, esitasid ATU ja Carglass eelotsusetaotluse esitanud kohtule Landgericht Kölnile (Kölni esimese astme kohus, Saksamaa) hagi, milles palusid kohustada FCAd lõpetama nende nõuete kohaldamine Saksamaal sõidukite diagnostikale, remondile ja hooldusele, kui ei ole tegemist juhtseadise täieliku ümberprogrammeerimisega.

17	Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et vaidluse lahendus sõltub sellest, kuidas tõlgendada määruse 2018/858 artikli 61 lõikeid 1 ja 4 koostoimes X lisa punktiga 2.9.

Ta märgib esiteks, et kõnealuse artikli 61 lõike 1 sõnastus, mõte ja eesmärk räägivad selle kasuks, et tõlgendada nimetatud sättes ette nähtud „piiranguteta“ kättesaadavuse tagamise kohustust nii, et FCA on kohustatud tagama täieliku kättesaadavuse sõidukit puudutavate andmete otsevoole sõiduki pardadiagnostika andmete liidese kaudu, ilma et tal oleks võimalik seada diagnostikavahendite kasutuselevõtule ja nende kasutamisele ühepoolselt kehtestatud nõudeid. Nimetatud kohus tugineb 19. septembri 2019. aasta kohtuotsuse Gesamtverband Autoteile-Handel (C‑527/18, EU:C:2019:762) punktile 28, asumaks seisukohale, et kohustus tagada „piiranguteta“ kättesaadavus, mis on ette nähtud enne käesoleva määruse vastuvõtmist jõus olnud regulatsioonis, puudutab selle teabe sisu, mitte aga kättesaadavaks tegemise vormi. Kõnealune kohus soovib siiski teada saada, kas on võimalik tõlgendada sama moodi „piiranguteta“ kättesaadavuse mõistet määruse 2018/858 artikli 61 lõike 1 tähenduses, arvestades et tema arvates on selle määrusega nimetatud valdkonnas kehtestatud uus õiguslik kord.

Kui seda mõistet tuleb mõista nii, et see on suunatud mitte ainult teabe sisule, vaid ka diagnostikavahendite kasutamise tingimustele, siis tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas sõidukite üldise ohutuse tagatis, millele on viidatud määruse 2018/858 – redaktsioonis, mis kehtis kuni 6. juulini 2022, või redaktsioonis, mis tuleneb määrusest 2019/2144 – II lisa I osa kirjes 63, nõuab, et seda mõistet tuleb tõlgendada kitsalt.

Neil asjaoludel otsustas Landgericht Köln (Kölni esimese astme kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas määruse 2018/858 artikli 61 lõikeid 1 ja 4 koostoimes X lisa punktiga 2.9, […] arvestades ka sõidukitootjale sõiduki üldise ohutuse tagamiseks sama määruse II lisa I osa kirjes 63 esitatud nõudeid, tuleb

–	koostoimes määrusega nr 661/2009 osas, mis puudutab enne 6. juulit 2022 tüübikinnituse saanud sõidukeid, eelkõige selle määruse artikli 5 lõikega 1, ning

–	koostoimes 6. juulist 2022 kehtiva määrusega 2019/2144, eelkõige selle määruse artikli 4 lõigetega 4 ja 5,

tõlgendada nii, et sõidukitootja peab ka asjaomaste ohutusmeetmete rakendamisel alati tagama, et sõltumatutel remonditöökodadel oleks võimalik sõiduki pardadiagnostika […] [andmete lugemist], diagnostikat, remonti ja hooldust, sealhulgas selleks vajalikke kirjutamistoiminguid, teha universaalse üldise diagnostikaseadme abil, ilma et täidetud peaksid olema tingimused, mida määrus 2018/858 sõnaselgelt ette ei näe ja mis nõuavad seadme internetiühendust sõidukitootja määratud serveriga ja/või kasutaja isiku eelnevat registreerimist sõidukitootja juures?“

Menetluse suulise osa avamise taotlus

FCA esitas 19. juunil 2023 Euroopa Kohtu kantseleisse saabunud dokumendiga taotluse menetluse suulise osa avamiseks Euroopa Kohtu kodukorra artikli 83 alusel, tuginedes dokumendile, mille oli väljastanud maakondlik sõidukite tüübikinnitusasutus Centro Prova Autoveicoli Torino (Torino mootorsõidukite kontrollikeskus, Itaalia), ja Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti (Itaalia taristu- ja transpordiministeerium) kirjale, millega see asutus kinnitab, et süsteem „Secure Gateway“, millega FCA oma sõidukid varustab, on kooskõlas määruse 2018/858 artikli 61 lõikega 1.

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 83 kohaselt võib Euroopa Kohus igal ajal, olles kohtujuristi ära kuulanud, avada või uuendada määrusega menetluse suulise osa, eelkõige kui ta leiab, et tal ei ole piisavalt teavet, või kui pool on pärast suulise osa lõpetamist esitanud uue asjaolu, millel on otsustav tähtsus Euroopa Kohtu lahendile, või kui asja lahendamisel tuleks tugineda argumendile, mille üle ei ole vaieldud.

Antud juhul, olles kohtujuristi ära kuulanud, leiab Euroopa Kohus eelotsusetaotluse ja kirjalike seisukohtade põhjal, et tal on olemas kogu vajalik teave käesoleva eelotsusetaotluse menetlemiseks ning et FCA 19. juuni 2023. aasta taotluses viidatud dokumendid, mida on nimetatud käesoleva kohtuotsuse punktis 21 ja mille asjakohasust põhikohtuasjas peab hindama eelotsusetaotluse esitanud kohus, ei kujuta endast uusi asjaolusid, millel on otsustav tähtsus Euroopa Kohtu eelotsusele.

24	Seetõttu puudub alus menetluse suulise osa avamiseks.

Eelotsuse küsimuse analüüs

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse 2018/858 artikli 61 lõikeid 1 ja 4 koostoimes nimetatud määruse X lisa punktiga 2.9 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui autotootja seab sõidukite remondi- ja hooldusteabe ning pardadiagnostika andmete sõltumatutele ettevõtjatele kättesaadavaks tegemise, sealhulgas sellele teabele kirjutamisõigusega juurdepääsu sõltuvusse muudest tingimustest kui need, mis on ette nähtud nimetatud määruses.

Olgu kõigepealt meenutatud, et liidu õiguse sätte tõlgendamisel tuleb võtta arvesse mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (9. juuni 2022. aasta kohtuotsus IMPERIAL TOBACCO BULGARIA, C‑55/21, EU:C:2022:459, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika). Ka sätte tekkelugu võib anda asjakohast teavet selle tõlgendamiseks (vt selle kohta 10. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Wightman jt, C‑621/18, EU:C:2018:999, punkt 47 ning seal viidatud kohtupraktika).

Mis puudutab asjaomaste sätete grammatilist tõlgendust, siis määruse 2018/858 artikli 61 lõikega 1 on autotootjatele pandud kohustus tagada sõltumatutele ettevõtjatele määruse artikli 3 punkti 49 tähenduses sõiduki pardadiagnostika andmete, diagnostika- ja muu varustuse, vahendite ning määruse artikli 3 punkti 48 tähenduses sõidukite remondi- ja hooldusteabe piiranguteta, standardses vormis ja mittediskrimineeriv kättesaadavus. Teave tuleb esitada kergesti kättesaadaval viisil masinloetavate ja elektrooniliselt töödeldavate andmekogudena.

Määruse artikli 61 lõikes 4 on ette nähtud, et „X lisas sätestatakse sõiduki pardadiagnostika andmete ning remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ja eelkõige selle esitamise tehnilist kirjeldust käsitlevate tehniliste nõuete üksikasjad“. Nimetatud lisa punktis 2.9 on sätestatud, et „[s]õiduki pardadiagnostika, diagnostika, remondi ja hoolduse jaoks tehakse kättesaadavaks sõidukit puudutavate andmete otsevoog standard-andmesideliidese jadapordi kaudu“. Kõnealuse sätte teises lõigus on peale selle täpsustatud, et kui sõiduk liigub, tehakse andmed kättesaadavaks ainult üksnes lugemisõigusega funktsioonide jaoks.

Sellest tuleneb esiteks, et autotootjate kohustus tagada piiranguteta, standardses vormis ja mittediskrimineeriv kättesaadavus sõidukite pardadiagnostika andmetele ning remondi- ja hooldusteabele, mis on ette nähtud määruse 2018/858 artikli 61 lõikes 1, hõlmab kohustust võimaldada sõltumatutel ettevõtjatel niisugust teavet töödelda ja kasutada, ilma et neile kohaldataks muid tingimusi kui need, mis on ette nähtud nimetatud määruses (vt selle kohta 27. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus ADPA ja Gesamtverband Autoteile-Handel, C‑390/21, EU:C:2022:837, punkt 29). Määruse X lisa punkti 2.9 teisest lõigust tuleneb teiseks, et kui sõiduk ei liigu, peab nendele ettevõtjatele andmete kättesaadavaks tegemine olema ulatuslikum kui üksnes selles sättes viidatud andmetele lugemisõigusega juurdepääs.

Seoses kõnealuste sätete kontekstipõhise tõlgendamisega on määruse 2018/858 X lisa punktides 6.2 ja 6.4 esiteks kindlaks määratud nõuded juurdepääsu kohta sõiduki turvaandmetele ja teiseks nõuded juhtseadise ümberprogrammeerimise kohta. Nagu Euroopa Komisjon oma kirjalikes seisukohtades märkis, on nendes punktides kindlaks määratud juhtumid, mil sõiduki pardadiagnostika andmete ning remondi- ja hooldusteabe kättesaadavus võib olla seatud sõltuvusse teatavatest tingimustest, kuna see on ohutuse seisukohast oluline. Muudel juhtudel peab sõltumatutele ettevõtjatele olema tagatud selle teabe kättesaadavus ilma, et kohaldataks muid tingimusi kui need, mis on ette nähtud nimetatud määruses (vt selle kohta 27. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus ADPA ja Gesamtverband Autoteile-Handel, C‑390/21, EU:C:2022:837, punkt 32).

Käesoleva kohtuotsuse punktis 29 sisalduvat tõlgendust kinnitab määruse 2018/858 põhjendustes 50 ja 52 kirjeldatud eesmärk, milleks on tagada tõhus konkurents sõidukite remondi- ja hooldusteabe teenuste turul nii, et sõltumatu sõidukite remondi ja hoolduse turg saaks konkureerida volitatud edasimüüjate turuga (vt selle kohta 27. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus ADPA ja Gesamtverband Autoteile-Handel, C‑390/21, EU:C:2022:837, punkt 30).

Seega peab sõltumatutele ettevõtjatele olema piiranguteta kättesaadav teave, mis on vajalik nende tegevuseks sõidukite remondi- ja hooldusturu tarneahelas. Määruse 2018/858 artikli 61 lõikes 1 osutatud teabe kättesaadavuse sõltuvusse seadmine tingimustest, mida ei ole selles sättes ette nähtud, võib aga vähendada nende sõltumatute remonditöökodade arvu, kellele see teave on kättesaadav, mille tõttu võib väheneda konkurents sõidukite remondi- ja hooldusteabe teenuste turul ning seeläbi väheneda pakkumine tarbijatele. Lisaks, kui tootjad saaksid omal äranägemisel piirata sõidukit puudutavate andmete otsevoo kättesaadavust selle määruse X lisa punkti 2.9 tähenduses, võivad nad seada selle andmevoo kättesaadavuse sõltuvusse tingimustest, mis muudavad selle kättesaadavuse praktikas võimatuks.

Käesoleva kohtuotsuse punktis 29 antud tõlgendust kinnitab ka määruse 2018/858 artikli 61 lõike 1 tekkelugu. Nimelt, kui varasema regulatsiooni kohaselt – milles tehti vahet ühelt poolt sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusel ning teiselt poolt selle kättesaadavaks tegemise vormi vahel – olid piirangud välistatud üksnes teabe sisu osas (vt selle kohta 19. septembri 2019. aasta kohtuotsus Gesamtverband Autoteile-Handel, C‑527/18, EU:C:2019:762, punkt 28), siis kõnealuse artikli 61 lõikega 1 on tootja kohustatud mitte ainult tagama selles sättes viidatud teabe piiranguteta kättesaadavuse, vaid ka esitama selle teabe „kergesti kättesaadaval“ viisil.

Sellest järeldub, et autotootjatele määruse 2018/858 artikli 61 lõikega 1 kehtestatud kohustus teha sõltumatutele ettevõtjatele selles sättes nimetatud teave kättesaadavaks elektrooniliselt töödeldavas vormis – kohustus, mis kehtestati alles kõnealust määrust puudutava seadusandliku menetluse käigus – läheb kaugemale kohustusest võimaldada pelk lugemisõigusega juurdepääs (vt selle kohta 19. septembri 2019. aasta kohtuotsus Gesamtverband Autoteile-Handel, C‑527/18, EU:C:2019:762, punktid 26 ja 34).

Lisaks, mis puudutab ÜRO eeskirjast nr 155 tulenevaid küberturvalisuse nõudeid, millele FCA tugineb, siis piisab, kui märkida, et selle eeskirja punktis 1.3 on ette nähtud, et eeskiri ei piira „piirkondlike või riiklike õigusaktide kohaldamist, millega reguleeritakse volitatud poolte juurdepääsu sõidukile, selle andmetele, funktsioonidele ja vahenditele ning sellise juurdepääsu tingimusi“.

Seoses viitega määrusele 2019/2144 määruse 2018/858 II lisa I osa kirjes 63 tuleb tõdeda, et esimesena nimetatud määruse põhjenduses 27 on sõnaselgelt märgitud, et määruses ette nähtud turvameetmed „ei tohiks […] ohustada sõidukitootja kohustusi tagada juurdepääs terviklikule diagnostikateabele ja sõiduk[i]sisestele andmetele, mis on olulised sõiduki remondi ja hoolduse seisukohast“.

Sarnaselt määruse nr 661/2009 artikli 5 lõikega 1, millele see kirje 63 viitas kuni 6. juulini 2022, on määruse 2019/2144 artikli 4 lõikes 4, millele nimetatud kirjes alates sellest kuupäevast viidatakse, ette nähtud, et ohutusküsimustega tuleb tegeleda sõidukite projekteerimise, ehitamise ja monteerimise etapis ning mitte selliste teiste turuosaliste kahjuks nagu sõltumatud ettevõtjad, mis kahjustaks käesoleva kohtuotsuse punktis 31 meenutatud eesmärki.

Sellest tuleneb, et määruse 2018/858 artikli 61 lõikes 1 osutatud teabe kättesaadavuse muud tingimused kui need, mis on nimetatud määruses ette nähtud, nagu interneti teel diagnostikavahendi ühendamine tootja määratud serveriga või sõltumatute ettevõtjate eelnev registreerimine tootja juures, ei ole selle määrusega lubatud.

Eeltoodud põhjendusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse 2018/858 artikli 61 lõikeid 1 ja 4 koostoimes nimetatud määruse X lisaga tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui autotootja seab sõidukite remondi- ja hooldusteabe ning pardadiagnostika andmete sõltumatutele ettevõtjatele kättesaadavaks tegemise, sealhulgas sellele teabele kirjutamisõigusega juurdepääsu sõltuvusse muudest tingimustest kui need, mis on ette nähtud nimetatud määruses.

Kohtukulud

40	Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määruse (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ, artikli 61 lõikeid 1 ja 4 koostoimes määruse 2018/858 X lisaga

tuleb tõlgendada nii, et

nendega on vastuolus see, kui autotootja seab sõidukite remondi- ja hooldusteabe ning pardadiagnostika andmete sõltumatutele ettevõtjatele kättesaadavaks tegemise, sealhulgas sellele teabele kirjutamisõigusega juurdepääsu sõltuvusse muudest tingimustest kui need, mis on ette nähtud nimetatud määruses.

Allkirjad

( *1 ) Kohtumenetluse keel: saksa.