–

Eurelec Trading SCRL, esindajad: avocats H. Boularbah, J. Derenne ja O. Laude,

–

Scabel SA, esindajad: avocats D. De Sart ja M. Dupont,

–

Groupement d’achat des centres Édouard Leclerc (GALEC) ja Association des centres distributeurs Édouard Leclerc (ACDLEC), esindajad: avocats G. Parleani ja O. Parleani,

–

Prantsuse valitsus, esindajad: A. Daniel ja A.‑L. Desjonquères,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: S. Noë ja W. Wils,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT 2012, L 351, lk 1) artikli 1 lõike 1 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud ühelt poolt Belgias asuvate äriühingute Eurelec Trading SCRL (edaspidi „Eurelec“) ja Scabel SA ning teiselt poolt ministre de l’Économie et des Finances’i (majandus- ja rahandusminister, Prantsusmaa) vahelises kohtuvaidluses konkurentsi piirava tegevuse üle Prantsusmaal asutatud tarnijate suhtes.

3

Määruse nr 1215/2012 põhjenduses 10 on märgitud:

„Käesoleva määruse reguleerimisala peaks hõlmama kõiki peamisi tsiviil- ja kaubandusasju peale teatavate selgelt määratletud asjade […]“.

4

Määruse I peatükis „Reguleerimisala ja mõisted“ asuva artikli 1 lõikes 1 on ette nähtud:

„Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes. Eelkõige ei kohaldata seda maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes ega riigi vastutuse suhtes tegevuse või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).“

5

Põhikohtuasja asjaolude suhtes kohaldatavas redaktsioonis äriseadustiku (code de commerce, edaspidi „äriseadustik“) VI raamat „Hinna- ja konkurentsivabadus“ sisaldab muu hulgas IV jaotist „Läbipaistvus, konkurentsi piirav tegevus ja muu keelatud tegevus“. Seadustiku IV jaotises sisalduvas artiklis L 442‑6 on sätestatud:

„I. Vastutus ja kahju hüvitamise kohustus tekib tootjal, kauplejal, töösturil või kutsealade registrisse kantud isikul, kui ta

[…]

2° paneb või püüab panna äripartnerile kohustusi, mis tekitavad poolte õiguste ja kohustuste olulise tasakaalustamatuse;

[…]

III. Hagi pädevale tsiviil- või kaubanduskohtule võib esitada iga isik, kes tõendab põhjendatud huvi, prokuratuur või majandusminister või samuti konkurentsiameti president, kui ta tuvastab tema pädevusse kuuluvates asjades käesolevas artiklis kirjeldatud tegevuse.

Selle hagi esitamisel võivad majandusminister ja prokuratuur taotleda asja lahendavalt kohtult, et kohus kohustaks käesolevas artiklis nimetatud tegevusi lõpetama. Samuti võivad nad kõigi nende tegevuste puhul nõuda õigusvastaste lepingutingimuste või lepingute tühisuse tuvastamist ja alusetult saadu tagastamist. Nad võivad ka nõuda sellise tsiviilõigusliku trahvi määramist, mille summa ei ületa viit miljonit eurot. See trahv võib siiski olla alusetult makstud summadest kolm korda suurem või proportsionaalselt rikkumisest saadud eelisega kuni 5% netokäibest, mille tegude toimepanija on Prantsusmaal saanud viimasel lõppenud majandusaastal pärast majandusaastat, mis eelnes majandusaastale, mille jooksul käesolevas artiklis nimetatud tegevusi ellu viidi. Samuti võib nõuda tekitatud kahju hüvitamist. […]

[…]“.

6

Äriseadustiku VI raamatu V jaotis „Uurimisvolitused“ sisaldab seadustiku artikleid L 450‑1–L 450‑10.

7

Sama seadustiku artikkel L 450‑1 sätestab:

„Majandusministri poolt selleks volitatud ametnikud võivad läbi viia uurimisi, mis on vajalikud käesoleva raamatu sätete kohaldamiseks.“

8

Äriseadustiku artikli L 450‑4 esimese lõigu kohaselt võivad seadustiku artiklis L 450‑1 nimetatud ametnikud teha eelkõige majandusministri korraldusel läbi viidud uurimiste raames kohtu loal ja kontrolli all kontrollkäike mis tahes kohtadesse ning võtta ära dokumente ja mis tahes andmekandjaid.

9

Seadustiku artiklis L 450‑8 on sätestatud:

„Artiklis L. 450‑1 nimetatud ametnikele käesoleva raamatu kohaldamisel antud ülesannete täitmise mis tahes viisil takistamise eest karistatakse kaheaastase vangistusega ja rahatrahviga 300000 eurot“.

10

Belgia õiguse alusel asutatud äriühing Eurelec on hinnaläbirääkimiste ja ostude tegemise keskus, mille asutasid kontsernid E. Leclerc ja Rewe, kes on vastavalt Prantsuse õiguse ja Saksa õiguse alusel asutatud kaubandusettevõtjate ühistud.

11

Belgia õiguse alusel asutatud äriühing Scabel tegutseb vahendajana Eureleci ning äriühingu Leclerc Prantsuse ja Portugali piirkondlike ostude tegemise keskuste vahel ning osutab Eurelecile haldusteenuseid ja tehnilisi teenuseid.

12

Groupement d’achat des centres Édouard Leclerc (GALEC) on Leclerci kontserni ostude tegemise keskus, kes peab Prantsusmaa tarnijatega läbirääkimisi iga-aastaste raamlepingute üle, mida rakendavad piirkondlikud ostude tegemise keskused.

13

Association des centres distributeurs Édouard Leclerc (ACDLEC) vastutab Mouvement E. Leclerci pikaajalise strateegia väljatöötamise eest ja on olnud jaemüüjate E. Leclerc ja Rewe liidu initsiaator Euroopas.

14

Ajavahemikul 2016–2018 viis majandus- ja rahandusminister läbi uurimise, mille tulemusena tekkis tal kahtlus, et Eurelec on Belgias rakendanud Prantsusmaal asuvate tarnijate suhtes praktikaid, mis võivad konkurentsi piirata. Nimelt selgus uurimise käigus, et äriseadustikku rikkudes sunnib Eurelec tarnijaid aktsepteerima hinnaalandusi ilma vastusoorituseta ning kohustab neid kohaldama sõlmitud lepingutele Belgia õigust, et vältida Prantsuse õiguse kohaldamist.

15

Majandus- ja rahandusminister leidis, et kahtluse alla sattunud praktikate kasutamist kinnitasid 2018. aasta veebruaris GALEC ja ACDLEC ruumides tehtud kontrollkäigud ja ära võetud dokumendid, mistõttu kaebas ta 19. juuli ja 27. septembri 2019. aasta menetlusdokumentidega vastavalt äriseadustiku artiklile L 442–6 Eureleci, Scabeli, GALEC ja ACDLEC tribunal de commerce de Paris’sse (Pariisi kaubanduskohus, Prantsusmaa), et viimane tuvastaks, et nimetatud praktikatega pandi nende kaubanduspartneritele kohustusi, mis tekitasid märkimisväärse tasakaalustamatuse poolte õigustes ja kohustustes, kohustaks neid äriühinguid nimetatud praktikad lõpetama ja mõistaks neilt äriühingutelt muu hulgas välja tsiviilõigusliku trahvi. Kohtusse kaevatud äriühingud esitasid vastuväite, leides, et vastavalt määrusele nr 1215/2012 puudub Prantsuse kohtutel pädevus lahendada majandus- ja rahandusministri esitatud hagi osas, milles see on esitatud Belgias asutatud äriühingute Eurelec ja Scabel vastu.

16

Tribunal de commerce de Paris (Pariisi kaubanduskohus) jättis 15. aprilli 2021 määrusega pädevuse puudumise vastuväite rahuldamata ja tunnistas ennast pädevaks hagi lahendama.

17

Eurelec ja Scabel esitasid selle kohtumääruse peale määruskaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule cour d’appel de Paris (Pariisi apellatsioonikohus, Prantsusmaa), väites, et majandus- ja rahandusministri esitatud hagi ei ole „tsiviil- ja kaubandusasi“ määruse nr 1215/2012 tähenduses, mistõttu ei ole see kohus pädev lahendama seda asja osas, milles see oli esitatud nende vastu.

18

Majandus- ja rahandusminister leiab, et tema nõuded kuuluvad määruse nr 1215/2012 esemelisse kohaldamisalasse. Kuna esitatud hagi eesmärk on kaitsta Prantsuse majanduses avalikku korda, leiab ta, et seda peab lahendama Prantsuse kohus. Mis puudutab tema uurimisvolituste kasutamist, siis ta peab vajalikuks eristada uurimisetappi ja kohtumenetluse etappi ning väidab, et määruse nr 1215/2012 kohaldatavuse kriteerium on see, kuidas neid tõendeid kasutatakse, mitte nende kogumise viis. Lõpuks lisab ta, et tema hagi on esitatud võrdväärses suhtes kohtusse kaevatud äriühingutega, sest ka tema suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, mis on kohaldatavad asja kõikide poolte suhtes.

19

Neil asjaoludel otsustas cour d’appel de Paris (Pariisi apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [määruse nr 1215/2012] artikli 1 lõikes 1 määratletud mõistet „tsiviil- ja kaubandusasjad“ tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamisalasse kuulub hagi – ja selle hagi tulemusena tehtud kohtuotsus –, i) mille on esitanud [majandus- ja rahandusminister] [äriseadustiku artikli L 442‑6 I punkti alapunkti 2] alusel Belgia äriühingu vastu, ii) mille eesmärk on lasta tuvastada konkurentsi piiravad praktikad ja teha nendele lõpp ning määrata neid praktikaid väidetavalt kasutanud isikule tsiviilõiguslik trahv ja mis iii) põhineb tõenditel, mille minister on kogunud oma eriliste uurimisvolituste abil?“

20

Oma küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 1215/2012 artikli 1 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „tsiviil- ja kaubandusasjad“ selle sätte tähenduses hõlmab hagi, mille liikmesriigi ametiasutus on esitanud teises liikmesriigis asutatud äriühingute vastu, et tuvastada ja lõpetada esimeses liikmesriigis asutatud tarnijate suhtes rakendatud konkurentsi piiravad praktikad ja määrata nende eest karistus, kui see ametiasutus kasutab uurimisvolitusi või kohtusse pöördumise õigust, mis väljuvad eraõiguslike isikute vahelistele suhetele kohaldatavate üldnormide kohaldamisalast.

21

Sellega seoses tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et kuigi teatavad ametiasutuse ja eraõigusliku isiku vahelised vaidlused võivad kuuluda määruse nr 1215/2012 kohaldamisalasse, ei ole see nii, kui ametiasutus teostab avalikku võimu (16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Movic jt, C‑73/19, EU:C:2020:568, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

22

Kui nimelt üks vaidluse pool teostab avalikku võimu, siis on välistatud selle vaidluse käsitamine „tsiviil- ja kaubandusasjana“ määruse nr 1215/2012 artikli 1 lõike 1 tähenduses, kuna see pool kasutab volitusi, mis väljuvad eraõiguslike isikute vahelistele suhetele kohaldatavate üldnormide kohaldamisalast (16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Movic jt, C‑73/19, EU:C:2020:568, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

23

Seega tuleb selle tuvastamiseks, kas asi kuulub määruse nr 1215/2012 artikli 1 lõike 1 tähenduses mõiste „tsiviil‑ ja kaubandusasjad“ alla ja järelikult selle määruse kohaldamisalasse, kindlaks teha pooltevaheline õigussuhe ja vaidluse ese või teise võimalusena analüüsida esitatud hagi alust ja selle esitamise korda (16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Movic jt, C‑73/19, EU:C:2020:568, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).

24

Näiteks kuulub mõiste „tsiviil‑ ja kaubandusasjad“ alla hagi, mille liikmesriigi ametiasutused on esitanud teises liikmesriigis asutatud ettevõtjate vastu ja milles need asutused paluvad esimese võimalusena, et tuvastataks rikkumised, mis kujutavad endast väidetavalt ebaseaduslikke ebaausaid kaubandustavasid, ja kohustataks need rikkumised lõpetama, ning täiendavalt, et määrataks avaldamismeetmed ja sunniraha (vt selle kohta 16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Movic jt, C‑73/19, EU:C:2020:568, punkt 64).

25

See ei ole aga nii nõude puhul, milles palutakse anda pädevus tuvastada rikkumised edaspidi lihtsalt protokolliga, mille on koostanud asjaomase ametiasutuse ametnik, kuna selline nõue puudutab tegelikult volitusi, mis väljuvad eraõiguslike isikute vahelistele suhetele kohaldatavate üldnormide kohaldamisalast (vt selle kohta 16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Movic jt, C‑73/19, EU:C:2020:568, punkt 62).

26

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest ühelt poolt, et põhikohtuasjas käsitletav hagi, mille eesmärk on kaitsta Prantsuse majanduses avalikku korda, esitati tõendite alusel, mis olid kogutud kontrollkäikude ja dokumentide äravõtmisega. Kuigi kohus peab selliste uurimisvolituste teostamiseks enne loa andma, väljuvad need volitused siiski üldnormide kohaldamisalast eelkõige seetõttu, et neid ei saa teostada eraõiguslikud isikud ja et vastavalt asjakohastele riigisisestele õigusnormidele võidakse iga isikut, kes takistab selliste meetmete rakendamist, karistada vangistuse ja 300000 euro suuruse trahviga.

27

Teiselt poolt on põhikohtuasjas esitatud hagi eesmärk muu hulgas, et määrataks äriseadustiku artikli L 442‑6 III punkti teises lõigus ette nähtud tsiviilõiguslik trahv. Kuigi on tõsi, et sellise trahvi peab määrama pädev kohus, võivad selle määramist taotleda üksnes majandusminister ja prokuratuur. Nimelt võib konkurentsi piirava tegevuse tõttu kannatanu nõuda äriseadustiku artikli L 442‑6 alusel üksnes sellise tegevusega tekitatud kahju hüvitamist ja selle tegevuse lõpetamist või asjaomase lepingutingimuse tühisuse tuvastamist.

28

Sellega seoses erineb põhikohtuasjas kõne all olev hagi hagist, mida käsitleti 16. juuli 2020. aasta kohtuotsuse Movic jt (C‑73/19, EU:C:2020:568) aluseks olnud kohtuasjas, kuna nimetatud kohtuasjas ei taotlenud pädevad ametiasutused mitte neile äriühingutele, kes väidetavalt olid toime pannud kaubanduslikku laadi rikkumisi, trahvi määramist, vaid üksnes nende rikkumiste lõpetamiseks kohustamist; see võimalus oli ka huvitatud isikutel ja tarbijakaitseühendustel (vt selle kohta 16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Movic jt, C‑73/19, EU:C:2020:568, punkt 48).

29

Neil asjaoludel tegutseb majandus- ja rahandusminister põhikohtuasjas kõne all oleva hagi esitamisel „riigivõimu teostamisel (acta iure imperii)“ määruse nr 1215/2012 artikli 1 lõike 1 tähenduses, mistõttu sedalaadi hagi ei kuulu selles sättes nimetatud mõiste „tsiviil- ja kaubandusasjad“ alla, kuid seda peab siiski kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

30

Eeltoodut arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse nr 1215/2012 artikli 1 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „tsiviil- ja kaubandusasjad“ selle sätte tähenduses ei hõlma hagi, mille liikmesriigi ametiasutus on esitanud teises liikmesriigis asutatud äriühingute vastu, et tuvastada ja lõpetada esimeses liikmesriigis asutatud tarnijate suhtes rakendatud konkurentsi piiravad praktikad ja määrata nende eest karistus, kui see ametiasutus kasutab kohtusse pöördumise õigust või uurimisvolitusi, mis väljuvad eraõiguslike isikute vahelistele suhetele kohaldatavate üldnormide kohaldamisalast.

31

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 1 lõiget 1

tuleb tõlgendada nii, et

mõiste „tsiviil- ja kaubandusasjad“ selle sätte tähenduses ei hõlma hagi, mille liikmesriigi ametiasutus on esitanud teises liikmesriigis asutatud äriühingute vastu, et tuvastada ja lõpetada esimeses liikmesriigis asutatud tarnijate suhtes rakendatud konkurentsi piiravad praktikad ja määrata nende eest karistus, kui see ametiasutus kasutab kohtusse pöördumise õigust või uurimisvolitusi, mis väljuvad eraõiguslike isikute vahelistele suhetele kohaldatavate üldnormide kohaldamisalast.